1-09-11730/11-09-11730/1 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2009. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-09-11730

Kriminaalasi J.F vastu esitatud süüdistus KarS § 199 lg.2 p.7,8,9 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad a.

süüdistatav: J.F (isikukood

xxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel,

keskharidus, töökoht- puudub; kriminaalkorras

karistatud 11 korral: 1) 06.06.1979 Jõgeva Rajooni Rahvakohtu poolt KrK §§ 139 lg 2 p 2 ja

195 lg 2 alusel tingimisi karistus ühes kohustusliku töölesuunamisega 2 aastat 6 kuud, 2) 24.01.1986 Jõgeva Rajooni Rahvakohtu poolt KrK

§§ 139 lg 2 p 1,2,3 ja 202 alusel 5 aastat

vabaduskaotust, 3) 20.12.1990 Viljandi Rajooni Rahvakohtu poolt KrK §§ 15 lg 2 – 88 lg 3 alusel

203 lg 1 alusel 3 aastat vabaduskaotust, 6) 30.10.1997 Paide Rajooni Rahvakohtu poolt KrK § 184 lg 2 alusel 2 aastat 6 kuud vabaduskaotust, 7) 23.11.1999 Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 1 aasta 1 kuu vabaduskaotust, 8) 28.09.2000 Valga Maakohtu poolt KrK §§ 139 lg 2 p 1,2,3 – 15 lg 2 alusel 3 kuud vabaduskaotust, 9) 16.12.2002 Tartu Maakohtu poolt KarS §§ 199

lg 2 p 4 – 25 lg 2 – 25 lg 1 alusel 1 aasta

vangistust, 10) 15.01.2003 Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 alusel 9 kuud vangistust, 11) 05.04.2004 Tartu Maakohtu poolt KarS §§ 199 lg

vangistust, vabanes 27.03.2006.a. (II köide tl 35-

40), väärteokorras karistatud 8 korral: 1)

17.04.2002 Jõgeva Politseiprefektuuri poolt HÕS

§ 158 lg 1 alusel rahatrahv 1200 krooni, 2)

14.05.2002 Jõgeva Politseiprefektuuri poolt HÕS

§ 101 lg 1 alusel rahatrahv 4200 krooni, 3) 08.08.2002 Ida-Viru Politseiprefektuuri poolt HÕS

§ 94 lg 2, 101 lg 1 ja 106 lg 1 alusel rahatrahv

4800 krooni, 4) 24.10.2002 Jõgeva Politseiprefektuuri poolt Liiklusseadus § 7435 lg 1

ja 741

lg 1 alusel rahatrahv 5400 krooni, 5)

10.12.2002 Jõgeva Politseiprefektuuri poolt

Liiklusseadus § 741

lg 1 alusel rahatrahv 4800

krooni, 6) 04.04.2006 Lõuna Politseiprefektuuri

poolt Liiklusseadus § 741

lg 1 alusel rahatrahv 4800 krooni, 7) 06.04.2006 Tartu Maakohtu poolt Liiklusseadus § 741 lg 2 alusel 6 päeva aresti, 8)

27.06.2008 Lõuna Politseiprefektuuri poolt Alkoholiseadus § 69 alusel rahatrahv 1500 krooni (II köide tl 41-42);

Tõkend- vahistamine alates 02.03.2009. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets.

Kohtuistungi toimumise aeg 30. juulil 2009. a

Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, § 126 lg.3 p.1,2 maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada KarS § 199 lg.2 p. 7,8,9 järgi ja karistuseks mõista 2( J.F kaks) aastat 7 ( seitse) kuud vangistust.

Karistuse kandmise aja algust arvestada alates J.F-i kinnipidamisest 02.märtsist 2009. Tõkend- vahistamine jätta muutmata.

Tsiviilhagid rahuldada. Mõista välja tekitatud kahju katteks J.F-ilt 300 krooni

Rakke Vallavalitsuse kasuks, 1200 krooni xxxxxxxxxxxx*i kasuks, 1240 krooni

xxxxxxxxxv*u kasuks, 7000 krooni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kasuks, 6000 krooni

xxxxxxxxxxxxxxx kasuks, 1700 krooni xxxxxxxxxxxxx kasuks, 560 krooni xxxxxxxxxi kasuks, 67700 krooni Androman OÜ kasuks, 2000 krooni Andrei Romantšuk*I kasuks, 10175 krooni xxxxxxxxxxxxxxkasuks, 2100 krooni xxxxxxxxxxx kasuks.

3

Asitõendid- Raffaello kommikarp(pakend nr. 1), Raffaello kommipaberid (pakend nr. 2),

tabalukk(pakend nr.3), silikoontõmmised (pakend nr. 4), sigaretikoni (pakend nr. 5),

silikonnjäljend (pakend nr . 6), mis on hoiul Lõuna Politseiprefektuuris, akt nr. 2400

25.06.2009 alusel, säilitada pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja nr. 09260102747 juures. Asitõend- jalanõud NEW Balance, musta värvi (pakend nr. 7), tagastada omanikule J.F-ile kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja J.F*ilt sundraha 6525 krooni ja ekspertiisitasu 38620 krooni riigi

tuludesse. Sundraha ja ekspertiisitasu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr .

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Mõista välja J.F*ilt tasu õigusabi eest summas 2446.80 krooni riigi tuludesse.

Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses.

Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.

J.F kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud ja ennast süüdi tunnistanud.

Kokkuleppe sõlmimise käigus sai ta ise kaasa rääkida ja ta on ise nõus olnud. Ühtki

varastatud asja enam alles ei ole. Andis varastatu raha eest kellelegi, kes pidi selle maha müüma. Kohtuotsus tuleks teha kokkuleppe alusel.

Süüdistatava J.F-i kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult. Vaidlust ei ole olnud varguste toimepanemise ega kvalifikatsiooni

üle, vaidlus oli karistuse üle. Kaitsja palub kokkuleppe kui kohase võtta kohtuotsuse aluseks.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et J.F tuleb

süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses- selles, et tema süstemaatiliselt ajavahemikul

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvõõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis aknaraami lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse suvemajja eesmärgiga sealt midagi varastada, kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta

ei leidnud suvemajast varastamiseks sobivaid esemeid. Uste ja akna lõhkumisega tekitatud kannatanule kahju kokku 10 175 krooni väärtuses;

Peale selle tema süstemaatiliselt, ööl vastu 07.01.09

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 3 võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis pakettakna avamise teel

4

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvasse suvemaja garaaži ning võttis sealt nurgasae Bosch väärtusega 7200 krooni, survepesuri Kärcher K4.80 väärtusega 2500 krooni, 4 Makita akudrelli koguväärtusega 10 000 krooni, tikksae Makita väärtusega 3000

krooni, laserloodi Matrix väärtusega 7000 krooni, kompressori Senco väärtusega

6500 krooni, elektroonilise silikoon püssi Skili väärtusega 2000 krooni, 2

nurgalihvijat Metabo koguväärtusega 6500 krooni, ketassae Skil väärtusega 1500

krooni, elektrilise kruvikeeraja Makita 2 tükki koguväärtusega 3000 krooni, akudrelli Bosch väärtusega 1500 krooni, akulaadija Makita väärtusega 1500 krooni, universaalse tööriista Fein Multimaster väärtusega 7500 krooni, akurelaka Makita

väärtusega 4000 krooni, löökdrelli Makita Makita väärtusega 4000 krooni ja 10

pudelit erinevat alkoholi koguväärtusega 2000 krooni. Vargusega tekitatud kahju

OÜ Androman´ile kokku 67 700 krooni ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxe kokku 2000 krooni; Peale selle tema süstemaatiliselt, isikute grupis koos seni tuvastamata isikuga, ööl

vastu 19.01.2009

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvõõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil murdis sisse akna lahtimurdmise teel xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse eramusse Mesilane 2, kust varastas DVD-mängija

Philips väärtusega 2700 krooni, tolmuimeja Bomann väärtusega 200 krooni, muusikakeskuse Sharp väärtusega 3100 krooni, akudrelli Makita väärtusega 3700 krooni, juukselõikusmasina väärtusega 300 krooni, vargusega tekitatud kahju kokku 10100 krooni. Peale selle, et tema süstemaatiliselt, isikute grupis koos seni tuvastamata isikuga,

ööl vastu 19.01.2009xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil murdis sisse ukse ja akna

lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse eramusse Mesilane 6, kust varastas

kirve väärtusega 240 krooni, akudrelli Mannesmann väärtusega 715 krooni, võtmete komplekti kokku väärtusega 230 krooni, akna ja ukse lõhkumisega tekitas varalise kahju 1000 krooni, kokku varaline kahju 2185 krooni; Peale selle tema süstemaatiliselt, isikute grupis koos seni tuvastamata isikuga, ööl vastu 19.01.2009 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxkülas võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kolme aknaraami lõhkumise teel tungis valdaja xxxxxxxxxxxxxxxxxxtahte vastaselt eramusse Mesilane 4, kuritegu jäi lõpule viimata, kuna J.F ei leidnud suvemajast varastamiseks sobivaid

esemeid. Sissetungimisega lõhkus ära 3 tuuletõkke plaati väärtusega kokku 366

krooni, kappsae Mannesmann väärtusega 3000 krooni, 3 akna, aknapalede ja aknaplekkide lõhkumisega kokku tekitatud varaline kahju 13759,23 krooni, kokku tekitas varalise kahju 17125,23 krooni; Peale selle tema süstemaatiliselt isikute grupis koos seni tuvastamata isikuga, ööl

vastu 19.01.2009 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil akna lõhkumise teel tungis valdaja

xxxxxxxxxxxxx tahte vastaselt eramusse Mesilane 3 kõrvalhoonesse, kuritegu jäi

lõpule viimata, kuna J.F ei leidnud suvemajast varastamiseks sobivaid esemeid. Akna lõhkumisega tekitas varalise kahju 2000 krooni; Peale selle tema süstemaatiliselt, isikute grupis koos seni tuvastamata isikuga, ööl vastu 19.01.2009 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukseluku ja uksepiida lõhkumise

teel tungis valdaja xxxxxxxxxx tahte vastaselt eramusse Mesilane 5, kuritegu jäi

lõpule viimata, kuna J.F ei leidnud suvemajast varastamiseks sobivaid esemeid. Ukseluku ja uksepiida lõhkumisega tekitas varalise kahju 560 krooni;

5

Peale selle tema süstemaatiliselt, ajavahemikul 2009 jaanuari lõpust kuni

14.03.2009 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis ukseluku

lahti murdmise teel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse

xxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse suvemajja ning võttis sealt mootorsae Partner väärtusega 2000 krooni ja kirve Fiskars väärtusega 900 krooni. Uste lõhkumisega

tekitatud kahju kokku 1200 krooni. Kokku tekitati varguse ja sissemurdmisega varaline kahju 4100 krooni;

Peale selle tema süstemaatiliselt, ööl vastu 01.03.2009 Lääne-Viru maakonnas Rakke vallas Rakke alevikus võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

tungis luku lõhkumise teel sisse Simuna tee 10 hoovis Rakke Vallavalitsusele kuuluvatesse garaažidesse ning varastas xxxxxxxxxxxxxxx kuuluva ketaslõikuri

väärtusega 460 krooni, tikksae väärtusega 300 krooni, höövli väärtusega 680

krooni, keevitusaparaadi väärtusega 11800 krooni ja teemantketta väärtusega 35

krooni, kahju kokku 13275 krooni. Lukkude lõhkumisega tekitati Rakke Vallavalitsusele varaline kahju 300 krooni. Seega J.F pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, ms oli toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 199 lg2 p7,8,9

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

Kahju on tekitatud ja tsiviilhagid on esitatud Rakke Vallavalitsuse poolt summas 300

krooni (tl 186 II kd), xxxxxxxxxxxxx poolt summas 1200 krooni (II kd tl 185),

xxxxxxxxxx poolt summas 1240 krooni (II kd tl 183),

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpoolt summas 7000 krooni ( II kd tl 190,191),

xxxxxxxxxxxxxxxx poolt summas 6000 krooni (II kd tl 193), xxxxxxxxxxxxx poolt

summas 1700 krooni (II kd tl194),xxxxxxxxxxx poolt summas 560 krooni ( II kd tl

188); Androman OÜ poolt summas 67700 krooni (I kd tl 168- 170),xxxxxxxxxxxxxxxxxi poolt summas 2000 krooni ( II kd tl 184, I kd tl 168-170),

xxxxxxxxxxxxxxpoolt summas 10175 krooni (II kd tl 187), xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpoolt summas 2100 krooni (II kd tl 202)- kuuluvad välja mõistmisele J.F-ilt.

Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe:

KarS §-s 199 lg 2 p 7,8,9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

kohtus süüdistatavale karistuseks , mille 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud vangistust tähtaja algust arvestada ., tõkend- vahistamine jätta muutmata. alates 02.03.2009.a

Menetluskulud: määratud kaitsjatasud eeluurimisel summas 1486.80 EEK,

ekspertiisitasud summas 38620 EEK( I kd tl 128, 151, II kd tl 200), sundraha 6525 EEK- kuuluvad välja mõistmisele J.F-ilt.

Asitõendid- I kd tl 79 asuvad asitõendid jätta hoiule kriminaalasja nr 09260102747

(isiku tuvastamiseks), J.F-ile kuuluvad jalanõud aga tagastada kohtuotsuse jõustumisel.

6

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta

aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida J.F-ile esitatud süüdistus kui kuritegu KarS § 199 lg.2 p.7,8,9 järgi.

Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja

raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isik on varem karistatud samalaadiliste tegude väga suure hulga eest ja korduvalt vangistusega. Seetõttu on põhjendatud määrata vangistus, mille kestus on vähemalt pool sanktsiooni ülemmäärast.

Tsiviilhagid tuleb rahuldada ja tekitatud kahju välja mõista J.F-ilt. Kuna teine teoosaline on kindlaks tegemata, tuleb asitõenditena hoiule antu säilitada teise kriminaalasja

juures (akt nr. 2400 25.06.2009, antud hoiule Lõuna Politseiprefektuurile), omanikule kuuluvad asitõendid (J.F-i jalanõud) omanikule välja anda.

Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha, ekspertiisitasud (IIkdtl.200, Ikd tl.128, tl.151) ja tasu õigusabi eest.

Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates justiitsministri määrusele ja selle muudatustele:

- osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni.

- Kokkuleppeläbirääkimised, kohtuelse menetluse lõpuleviimine – 700 krooni.

Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 960 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja sellest tulenevale justiitsministri määrusele nr . 2 /26.01.2005 ja selle muudatustele.

Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus,

uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel.

Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt

justiitsministri 26.01.2005 määruses nr .2 ja selle muudatustes kehtestatud korrale (s.h. muudatustes alates 1.juulist 2009) ja tuleb määrata taotletud ulatuses.. Kohtueelses menetluses on kaitsja õigusabi eest määratud tasu (tl.84,85, 114,115, 101, 102) kokku summas 1486.80 krooni. Seega kokku tasu 1486.80+960=2446.80 krooni. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või

kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses summas 2446.80 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul J.F.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri/

Koopia õige. Kohtunik:

7