2-11-58942/242 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

4. jaanuar 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-58942

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) hagi Aktsiaseltsi

Amhold (pankrotis), Aktsiaseltsi Remet ja aktsiaseltsi

Pristis vastu 316 158 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 25. aprilli 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

316 158 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu,

registrikood 70003098), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Arne Ots

Kostja I (vastustaja I): Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis)

pankrotihaldur Kristo Teder, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Peeter Ploom

Kostja II (vastustaja II): Aktsiaselts Remet (registrikood

10078687), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri

Tomson

Kostja III (vastustaja III): aktsiaselts Pristis (registrikood

10004826), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny

Pello

Kolmas isik kostjate poolel: Osaühing

KUSTUTUSPROJEKT (registrikood 10702045),

seaduslik esindaja juhatuse liige GK

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1 Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis) pankrotihaldur tunnustab Eesti Vabariigi

(Maa-ameti kaudu) nõuet pankrotimenetluses summas 60 000 eurot;

1.2 Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis) pankrotihaldur esitab tsiviilasjas nr 2-17-

1461 avalduse, millega võtab nimetatud tsiviilasjas Eesti Vabariigi (Maa-

ameti kaudu) poolt esitatud hagi osaliselt õigeks ning tunnustab Eesti

Vabariigi (Maa-ameti kaudu) põhinõuet Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis)

pankrotimenetluses summas 60 000 eurot. Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu)

esitab avalduse, millega loobub tsiviilasjas nr 2 17-1461 hagist osas, mis ületab

põhinõuet summas 60 000 eurot. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-1461

jäävad poolte endi kanda ning pooled ei taotle oma menetluskulude

kindlaksmääramist ja vastaspoolelt väljamõistmist. Käesolevas punktis

2 (4)

nimetatud avaldused esitatakse kohtule samaaegselt käesoleva kompromissi

kohtule esitamisega;

1.3 Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) loovutab Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis)

pankrotimenetluses esitatud ja punktides 1.1 ja 1.2 järgi tunnustatava

60 000 euro suuruse nõude (esitatud 479 747,14 euro ulatuses pankrotiseaduse

§ 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva nõudena ja 4 320,11 euro

ulatuses pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva

nõudena) pooles (30 000 eurot) ulatuses Aktsiaseltsile Remet ja pooles

(30 000 eurot) ulatuses aktsiaseltsile Pristis;

1.4 arvestades punktides 1.1 - 1.3 kokkulepitut, kinnitab Aktsiaseltsi Amhold

(pankrotis) pankrotihaldur, et nõude loovutamise ja osalise tunnustamise

tulemusena on Aktsiaseltsi Remet nõue Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis) vastu

tunnustatud pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku

kuuluva nõudena summas 30 000 eurot ning aktsiaseltsi Pristis nõue

Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis) vastu tunnustatud pankrotiseaduse § 153 lg 1

p 2 sätestatud rahuldamisjärku kuuluva nõudena summas 30 000 eurot.

Ülejäänud osas Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) poolt Aktsiaseltsi Amhold

(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuet ei tunnustata. Tunnustatud

nõuete täitmine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras;

1.5 kostjad kinnitavad, et on teadlikud, et hageja ei vastuta ühelgi juhul

Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud ning käesoleva

kokkuleppe raames Aktsiaseltsile Remet ja aktsiaseltsile Pristis loovutatud

nõude tunnustamise ja sissenõutavuse eest. Hageja kinnitab, et on teadlik, et

ükski kostja ei vastuta ühelgi juhul käesoleva kokkuleppe raames mistahes

teise kostja poolt võetud kohustuse täitmise ja sissenõutavuse eest.

1.6 hageja loobub tsiviilasjas nr 2-11-58942 kostjate vastu esitatud nõuetest

eesmärgiga lõpetada nimetatud tsiviilasjas vaidlus ning kostjad tasuvad samal

eesmärgil hagejale kompromissi summa 180 000 eurot alljärgnevates

punktides kirjeldatud viisil;

1.7 Aktsiaselts Remet tasub Eesti Vabariigile (Maa-ameti kaudu) 90 000 eurot

14 päeva

jooksul

käesoleva

kompromissi

kinnitava

kohtumääruse

jõustumisest,

kandes

nimetatud

summa

Rahandusministeeriumi

pangakontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is, viitenumbriga

2800049395, märkides ülekande selgituseks „Kompromiss tsiviilasjas nr 2-11-

58942“;

1.8 aktsiaselts Pristis tasub Eesti Vabariigile (Maa-ameti kaudu) 90 000 eurot,

kandes

nimetatud

summa

Rahandusministeeriumi

pangakontole

nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is, viitenumbriga 2800049395,

märkides ülekande selgituseks „Kompromiss tsiviilasjas nr 2-11-58942“,

järgmiselt:

(1) 30 000 eurot

14 päeva

jooksul

käesoleva

kompromissi

kinnitava

kohtumääruse jõustumisest;

(2) 60 000 eurot

12 kuu

jooksul

käesoleva

kompromissi

kinnitava

kohtumääruse jõustumisest, minimaalselt 5 000 euro suuruste igakuiste

osamaksete kaupa.

2. Tühistada Harju Maakohtu 25. aprilli 2014 otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja nõude 307 134 euro ja viivise väljamõistmiseks, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on eelmises lauses viidatud otsus

jõustunud.

3 (4)

3. Tsiviilasja nr 2-11-58942 menetlus lõpetada.

4. Menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

ühe päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu, hageja) esitas 30. novembril 2011 Harju Maakohtule hagi

Aktsiaseltsi Amhold (kostja I), Aktsiaseltsi Remet (kostja II) ja aktsiaseltsi Pristis (kostja III)

vastu.

Hageja muutis 3. oktoobril 2012 hagi ja palus kostjatelt mõista välja solidaarselt või osadena

kahjuhüvitise 316 158 eurot, põhivõlalt alates 1. detsembrist 2011 kuni võla tasumiseni viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ette nähtud suuruses kostjatelt I ja III, 0,05% päevas

kostjalt II ning leppetrahvi 37 941 eurot kostjalt I.

Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kolmas isik hagi kohta seisukohta ei avaldanud.

2. Harju Maakohus jättis 25. aprilli 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

3. Hageja esitas 26. mail 2014 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus

maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada, mõista hageja kasuks välja kahju hüvitis kokku

316 158 eurot kostjatelt solidaarselt või osadena, viivis põhivõlalt alates 1. detsembrist 2011

kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 ette nähtud suuruses kostjalt I ja III ja 0,05% päevas

kostjalt II ning leppetrahv 37 941 eurot kostjalt I või saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule ning jätta menetluskulud kostjate kanda.

4. Tallinna

Ringkonnakohus

jättis

19. detsembri 2014

otsusega

apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

5. Riigikohus tühistas hageja kassatsioonkaebuse alusel 10. juuni 2015 otsusega tsiviilasjas

nr 3-2-1-60-15 ringkonnakohtu eelviidatud otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

6. Ringkonnakohus rahuldas 31. märtsi 2016 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas

maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus mõistis

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 316 158 eurot ja VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivise 307 134 eurolt alates 1. detsembrist 2011 kuni kohtuotsuse

täitmiseni. Lisaks mõistis ringkonnakohus kostjalt II välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

nimetatud määra ületavas osas, kuid mitte rohkem kui 0,05% päevas 307 134 eurolt alates

1. detsembrist 2011 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Ringkonnakohus jättis rahuldamata hagi

kostja I vastu leppetrahvi saamiseks. Kostjate II ja III menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

jättis kohus nende endi kanda. Kostja I menetluskuludest jäi 91% tema enda ja 9% hageja

kanda. Hageja menetluskuludest jäi 100% solidaarselt kostjate II ja III ning 91% ka kostja I

kanda.

7. Riigikohus tühistas kostjate kassatsioonkaebuste alusel 8. detsembri 2016 otsusega

tsiviilasjas nr 3-2-1-116-16 eelmises punktis viidatud ringkonnakohtu otsuse osas, milles

ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hagi, samuti menetluskulude jaotuse osas.

Riigikohus jättis läbi vaatamata Eesti Vabariigi haginõude 9 024 euro saamiseks asjatundjate

arvamuste koostamise kulude hüvitamiseks. Ülejäänud osas saatis Riigikohus asja uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

4 (4)

8. Ringkonnakohus jättis 30. märtsi 2017 otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus hageja kanda.

9. Riigikohus tühistas hageja kassatsioonkaebuse alusel 8. novembri 2017 otsusega eelmises

punktis viidatud ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu

otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 307 134 euro ja viivise

väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas, ning saatis asja uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule.

Kohtuotsus jõustus osas, milles jäeti läbi vaatamata hageja nõue kostjatelt solidaarselt

9 024 euro saamiseks asjatundjate arvamuste kulutuste hüvitamiseks ning rahuldamata hageja

nõue kostja I vastu leppetrahvi 37 941 euro saamiseks ning kostjatelt solidaarselt viivise

saamiseks 307 134 eurot ületavas osas.

10. Pooled jõudsid kokkuleppele käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 1 märgitud

tingimustel ja esitasid 29. detsembril 2017 kompromissi ringkonnakohtule kinnitamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud otsus tsiviil-

kohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel veel jõustumata osas tühistada ning

tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

Otsuse tühistamine saab siiski toimuda vaid osas, milles maakohtu otsus ei ole senise menetluse

tulemusel jõustunud, st osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 307 134 euro ja

viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Menetlus on varem lõppenud ka

hageja nõudes 9 024 euro saamiseks asjatundjate arvamuste koostamise kulude hüvitamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid,

mis takistaks asja lahendamist kompromissiga. Pooli esindavad advokaadid ja kohus on

pooltele ka selgitanud menetluse kompromissiga lõppemise tagajärgi.

12. Menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi

kanda. TsMS § 167 lg 2 esimese lause kohaselt, kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad

iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Kuna hageja ei pea kostjate

kulusid hüvitama ja kolmas isik on menetlusse kaasatud kostjate poolel, siis kannab ka tema ise

oma kulud. Tulenevalt TsMS § 167 lg 2 teisest lausest ei välista ega piira see kolmanda isiku

õigust nõuda kulude hüvitamist eraõigusest tuleneval alusel. Apellatsioonkaebuse esitamisel ei

tasutud riigilõivu, mistõttu ei tõusetu küsimust selle tagastamisest.

13. Pooled lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise

tähtaega ühe päevani, see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm