4-17-6561/44-17-6561/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2018

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6561 Kohtunik Deniss Minzatov, kirjalikus menetluses Väärteoasi L.K kaebus PPA Ida prefektuuri 25.10.2017 2440,17,007181 otsusele väärteoasjas nr Kaebuse esitaja L.K, isikukood XXX, elukoht xxx RESOLUTSIOON juhindudes väärteomenetluse seadustiku §118 lg 2 p 1, kohus M Ä Ä R A S:

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teadasaamisest.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUS

21.12.2017 L.K kohtusse kaebusega PPA Ida prefektuuri pöördus 25.10.2017 2440,17,007181. L.K taotleb muuseas kaebuse otsusele väärteoasjas nr

esitamise tähtaja ennistamist seetõttu, et pole õigel ajal kohtuvälise menetleja otsust kätte saanud. Taotlusele on lisatud kaevatav otsus (tl 9-10), L.K’i pangakonto väljavõte, (tl 11), korteriomandi müügileping (tl 12-20), Maanteeameti ettekirjutus (tl 21), laenuleping

(tl 22-35) -42) kinnitamaks, et kaebaja on , asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus (tl 36 maksejõuetu ega suuda trahvi õigeaegselt tasuda.

Alljärgnevalt kontrollib kohus, kas esinevad alused kaebetähtaja ennistamiseks.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 kohaselt mõjuval põhjusel möödalastud

kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle

menetluses on kriminaalasi.

Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on:

äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või

muu asjaolu, mida

uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Ennistamist võib taotleda 14 päeva

jooksul alates päevast, millal takistus ära langes.

väärteoprotokollis olemas märge, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja

2

juures kättesaadav alates 8.11.2017. Lahter lahendi e posti teel saamise kohta on täitmata. -

Samast protokollist nähtub, et menetlusalune isik on 8.10.2017 andnud allkirja protokolli ärakirja kättesaamise kohta ning talle on teatavaks tehtud VTMS § 19 ettenähtud õigused ja

kohustused. Seega oli L.K teadlik, et kohtuvälise menetleja otsus on

kättesaadav alates 8.11.2017. Alates nimetatud kuupäevast oli L.K

õigus saada kohtuvälise menetleja juures lahendi koopia. L.K ei kasutanud oma õigust tutvuda kohtuvälise menetleja juures lahendiga ja saada sellest koopia. L.K sai PPA Ida prefektuuri 25.10.20 2017 17 otsuse ärakirja kätte 18.12.

(tl 55). Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.10.2017 otsusele väärteoasjas nr

2440,17,007181 kaebuse esitamise kuid L.K viimane tähtaeg oli 23.11.2017,

esitas kaebuse kohtule alles 21.12.2017, taotledes kaebuse esitamise tähtaja ennistamist.

Kohtu seisukohalt puuduvad antud juhul KrMS § 172 lg 2 p 1 või 2 all märgitud tunnused ehk

kohus ei tuvasta tähtaja möödalaskmiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Mõjuva põhjusena ei

saa pidada kohtuvälise menetleja õigel ajal kätte saamata jätmist, sest selline juures otsuse

võimalus oli L.K’ile tagatud, kuid ta jättis selle realiseerimata.

Sellist seisukohta kinnitab ka kehtiv kohtupraktika. Nimelt Riigikohus on oma lahendis nr 3-

1-1-99-10 leidnud, et VTMS § 114 lg 4 kohaselt tuleb üldmenetluses tehtud kohtuvälise

menetleja otsuse peale kaebuse esitamise 15-päevast tähtaega hakata lugema päevast, mil

kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kätte saadav.

VTMS § 70 lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele

kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates. VTMS § 70 lg te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli - koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Menetlusaluse isiku protokolli koopia

vastuvõtmisest ja sellega tutvumisest keeldumise korral teeb menetleja protokollile vastava

märke. Sellisel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kätte saaduks

selle vastuvõtmisest keeldumise päevast (VTMS § 70 lg 2). Väärteoprotokolli kantakse ka

kohtuvälise menetleja otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäev. Kui menetleja on eeltoodud

regulatsioonist kinni pidanud ning isiku keeldumise väärteoprotokollis nõuetekohaselt fikseerinud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Selle toiminguga loetaksegi väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja

otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. Sellest tulenevalt on VTMS § 114 lg s 4 sätestatud - kaebuse

esitamise tähtaja arvutamise juures õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli

kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kätte saadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel… Tulenevalt VTMS § 118 lg 2 p st 1, § 38 lg - -st 1 ja KrMS § st 172 võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud -

kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja

ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud (p 16).

Väärteomenetluse seadustiku § 118 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata kui kaebus on esitatud pärast väärteomenetluse seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja

möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud

mittemõjuval põhjusel ning puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, mistõttu

3

taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning kaebus läbi vaatamata, kaebus tagastada selle esitajale.

Kuna kohus jätab kaebetähtaja ennistamata ja kaebuse läbi vaatamata ei hakka kohus sisult hindama kas kaebus kui selline vastab seaduse nõuetele või mitte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik