1-17-6456/21 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-6456

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-6456

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kaitsja

Toomas Pilt (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid P.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu P.G (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 27.12.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON 1. Vabastada P.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus)

kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada P.G katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

3. Kohaldada P.G suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

4. P.G-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. P.G vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista P.G-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise

eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse P.G-le eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusele, P.G-le ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 05.12.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava P.G kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.G on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 31.08.2017.a otsusega KarS § 423 1

järgi ja mõisteti KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 10 kuud ja 17 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 18.05.2017.a ja lõpp on 04.04.2018.a.

P.G

kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, millest neli on kehtivad.

Vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistamata. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

P.G kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et P.G on

vabaduses toetust pakkuvaks lähedaseks tema õde oma perega. Võimaliku enne tähtaegse

vabanemise korral on P.G võimalus elama asuda aadressile Xxxx Tegemist on

ahiküttega korteriga, mis kuulub isiku õele. OÜ-st Xxxxkinnitati telefoni teel, et nende firma

garanteerib P.G-le töökoha tema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral, kui ta

3 seda ise soovib. Juhul kui P.G võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral töökohta ei

oma, tuleks tal end arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol.

Kriminaalhooldusametnik teatas, et kinnipeetava õde kinnitas kodukülastuse teostamise ajal, et

ta on nõus oma venna P.G´e elama asumisega tema juurde aadressile Xxxx, tema

võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral. Samuti on õe sõnul nõus P.G elama

asumisega antud pinnale tema elukaaslane. Õe sõnul elas P.G tema juures ka enne vanglasse sattumist. Õde on nõus oma venda igakülgselt abistama tema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral.

P.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha P.G vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kaitsja palus anda P.G-le võimaluse enda tõestamiseks. Kinnipeetav on valmis täitma lisakohustusi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud P.G

ja kaitsja arvamused, leiab, et P.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 8 kuud vangistust

ning tema käitumist vanglas saab pidada korrektseks, kuna distsiplinaarkaristused puuduvad.

Kohus usub, et seekordne vangistus on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda

õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt

uue kuriteo toimepanemise ohtlikkus suureneb, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist, lähtub

kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholist

hoiduda. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Samuti arvestab kohus, et kinnipeetava karistusaja lõpuni on ligikaudu 3 kuud vangistust, kuid KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse isikule katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Seega pärast tingimisi enne tähtaega vabanemist jääb P.G veel 6-kuulisele

katseajale. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema

allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada

järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta

saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt

valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või

prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse

4

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

P.G vabastamist tingimisi enne tähtaega toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla

iseloomustuses on välja toodud, et otseseid kuritegelikke hoiakuid ei tähelda, ametiisikutesse suhtub positiivselt. Pärast vabanemist on P.G olemas ka kindel eluja töökoht ning

lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on

nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/