1-17-4012/52 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-4012

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-4012

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kaitsja

Paul Järve (kokkuleppel)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid V.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu V.J (XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 27.12.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON 1. Vabastada V.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.05.2019, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada V.J katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

3. Kohaldada V.J-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis; 7) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. V.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. V.J vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele, V.J-ile ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 01.12.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava V.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 20.06.2017.a kohtuotsusega tunnistati V.J süüdi KarS § 424

järgi ja mõisteti talle KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 2 aastat 1 kuu ja 16 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 16.03.2017.a ja lõpp on 02.05.2019.a.

V.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, reaalset vangistust kannab esimest

korda. Vangistuse ajal töötab, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

V.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et

suhted perega on head ja toetavad, kontakt vangistuse ajal ei ole katkenud. Kogu pere ootab

V.J-i vabanemist. Ema sõnul V.J väärtustab väga peret, elab lahusolekut raskelt üle ning saab aru, et tal on elus 2 valikut: pere või endised sõbrad. Ema sõnul on tema poeg valinud pere ja otsustanud endise sõpruskonnaga suhteid mitte jätkata. Võimaliku

ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega soovib V.J

elama asuda aadressile Xxxx. Tegemist on ruumika eramuga, mis kuulub Kaspar

3 V.J-i vanematele. Nimetatud elukohta on kinnipeetav sisse kirjutatud ja elas seal ka enne

vangistust. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Eramus elavad täisealised isikud (vanemad, elukaaslane ja vend) on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. V.J-i pere on materiaalselt toimetulev. Ema sõnul nii tema kui ka isa tagavad vabanemise korral vajaliku toetuse. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel on V.J olemas töökoht Pärnu-Jaagupi hooldekodus. Pärnu-Jaagupi Hooldekodu SA juhatuse liikme sõnul oleks V.J vabanemise korral võimalus kohe remonditöölise ametikohal tööle asuda.

V.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule

materjalid ja seisukoha V.J-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta

elektroonilise järelevalve alla (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub

vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33

alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval on valmis vaadatud töökoht elukoha lähedal, hakkab seal remonditöid tegema Elektroonilise valve osas on kõik tingimused täidetud.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et V.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik V.J-i

isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 10 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida

kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud

õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid

austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda

alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud

materjalidele on uue kuriteo toimepanemise ajendiks alkohol. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta

saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt

valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või

prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu

hinnangul võimaldab V.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes

elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet

väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas V.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi

järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

4

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla iseloomustuse kohaselt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 19 %,

mis ei ole kõrge näitaja. Pärast vabanemist on V.J olemas ka kindel elu- ja

töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka V.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud

aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning

ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et

süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/