1-17-1965/18 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-1965

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 04.01.2018.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-17-1965

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kaitsja

Toomas Pilt (määratud korras)

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid T.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu T.E (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 27.12.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada T.E karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

19.10.2018.a ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada T.E katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

3. Kohaldada T.E suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalprogrammis.

4. T.E-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. T.E vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista T.E-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise

eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele.

KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse T.E-le eraldi dokumendina.

Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, T.E-le ja tema kaitsjale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 12.12.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava T.E kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

T.E on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 03.05.2017.a otsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti KarS § 65 lg 2, § 68 alusel karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 10 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 09.03.2017.a ja lõpp on 19.10.2018.a.

T.E

kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, neist neli arhiveeritud. Vangistuse

ajal on töötanud, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

T.E kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kogutud

materjalide kohaselt on kinnipeetav T.E-le lähedaseks isikuks elukaaslane. Vangla

taotluse andmetel asub T.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt elama oma elukaaslase juurde aadressile Xxxx. Elukaaslane on nõus sellega, et kinnipeetav aadressile Xxxx

elama asub. Taotluse andmetel puudub T.E vabanemisjärgne töökoht. Elukaaslase

3

sõnade kohaselt on ta püsiva tööga hõivatud ja on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama vabanemisjärgsel toimetulekul.

T.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha T.E vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi.

Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad, on olemas toetav sotsiaalvõrgustik. Elukaaslane on valmis ka materiaalselt toetama.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud T.E

ja kaitsja arvamused, leiab, et T.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 10 kuud

vangistust ning tema käitumist vanglas saab pidada korrektseks, kuna distsiplinaarkaristused

puuduvad. Kohus usub, et esmakordne vangistus on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kuna

esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui isik

jätkab alkoholi kuritarvitamist, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholist hoiduda. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam

alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine

ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline

edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

T.E vabastamist tingimisi enne tähtaega toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla

iseloomustuses on välja toodud, et käesolevalt on täheldatud motivatsiooni olemasolu oma

käitumise muutmiseks, on saanud aru, millist ohtu joobes juhtimine endast kujutab. Pärast

vabanemist on T.E olemas ka kindel elukoht ning lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest

4

oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest

vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/