2-17-119801/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-17-119801

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tambet Grauberg Eneli Kivi Määruse tegemise aeg ja koht

03. jaanuar 2018.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-119801 Tsiviilasi AS G4S Eesti hagi R.S. vastu 370,88 EUR nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS G4S Eesti, registrikood 10022095; asukoht: Paldiski mnt 80, 10614 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Ulvi Jürgenson, G4S Grupp AS; asukoht: Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn; e-post: ulvi.jurgenson@ee.g4s.com Kostja: R.S., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AS G4S Eesti ja R.S.i vahel 03.01.2018.a kohtule esitatud kirjalik kompromissileping alljärgnevalt:

1.1 kostja R.S. tasuma hagejale 399 eurot, millest põhivõlgnevus 349 eurot ja ½ riigilõivust, s.o 50 eurot;

1.2 kostja R.S. kohustub tasuma hagejale punktis 1.1. nimetatud võlgnevuse osamaksetega alates 25.02.2018.a kuni 25.06.2018.a igakuiselt summas 69,80 eurot, esimese osamakse summas 50 eurot tähtaeg on 25.01.2018.a;

1.3 igakuised osamaksed punktis 1.2 tasutakse AS G4S Eesti arvelduskontole: EE042200001120125178 (Swedbank), EE431010002004823006 (SEB Pank), EE901700017002782160 (Luminor Bank AS), EE773300332085600009 (Danske Bank) kasutades viitenumbrit 123;

1.4 hageja loobub muudest hagiavalduses toodud nõuete sissenõudmisest.

2. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

3. Tühistada 04.01.2018.a kell 10.00 eelistung tsiviilasjas 2-17-119801.

4. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest.

5. Tagastada AS-ile G4S Eesti pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot AS G4S Eesti arveldusarvele nr EE042200001120125178.

6. Edastada määrus menetlusosalistele ning poole riigilõivu tagastamiseks Pärnu Maakohtule. Menetluskulude jaotus

2-17-119801

Menetluskulud, mille kohta kompromisslepingus kokkulepe puudub jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Asjaolud, menetluse käik AS G4S Eesti esitas 12.09.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 370,88 euro saamiseks. Kohus tegi 19.09.2017 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 29.09.2017 aadressil Pärnu maakond, Pärnu, Haapsalu mnt 4a-14, 80030. Võlgnik R.S. esitas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja 12.10.2017 nõudele vastuväite, mille originaal jõudis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonda 18.10.2017.a. 19.10.2017.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti AS G4S Eesti nõue R.S. vastu võlgnevuse nõudes üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus kohustas 19.10.2017.a hagejat esitama nõuetekohast hagiavaldust. AS G4S Eesti esitas 03.11.2017.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt Hageja ja kostja vahel sõlmiti 30.04.2012 turvateenuse osutamise leping nr KV-12/00571. Turvateenuse osutamise leping lõpetati kostja avalduse alusel 01.10.2015.a. Turvateenuse lepingus nr KV-12/00571 on pooled kokku leppinud, et kliendikohustuse periood on 48 kuud. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral enne kliendikohustuse perioodi lõppu kohustus kostja tasuma hagejale liitumiskampaania raames saadud ratta eest 349 eurot. Arve tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist. Hageja nõuab viivist arvestusega 0,022% päevas. Viivisearvestus on arvepõhine. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole täitnud võetud kohustusi hageja ees nõuetekohaselt. Kostja on rikkunud lepingus kokkulepitud ratta hüvitamise kokkulepet. Hageja palub kohtul kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 349 eurot, viivis 21,88 eurot ning viivis kuni põhinõude täitmiseni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud. Pärnu Maakohus võttis 06.11.2017.a AS G4S Eesti hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele. R.S. esitas 27.11.2017.a vastuse hagiavaldusele. Kohus määras tsiviilasjas 11.12.2017.a eelistungi toimumisajaga 04.01.2018.a. Pooled esitasid 03.01.2018.a kohtule kompromisslepingu. Kompromissleping

1. Kostja tasub hagejale 399,00 (põhivõlgnevus 349,00+ 50% riigilõivust 50,00) eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: 25.01.2018 – 50 eurot 25.02.2018 – 69,80 eurot 25.03.2018 – 69,80 eurot 25.04.2018 – 69,80 eurot 25.05.2018 – 69,80 eurot 25.06.2018 – 69,80 eurot Kokku: 399 eurot

2. Punktis toodud summad tasutakse AS G4S Eesti arvelduskontole: EE042200001120125178 (Swedbank), EE431010002004823006 (SEB Pank), EE901700017002782160 (Luminor Bank AS), EE773300332085600009 (Danske Bank) kasutades viitenumbrit 123.

3. Hageja loobub muudest hagiavalduses toodud nõuete sissenõudmisest.

4. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu ehk 50,00 euro tagastamist AS G4S Eesti arveldusarvele nr EE042200001120125178 Swedbank. Palun kasutada viitenumbrit 123.

2-17-119801

5. Poolte ülejäänud kohtukulud jäävad poolte endi kanda.

6. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest vastavalt TsMS §§-dele 431-433. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebamise õigusest. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hageja lepingulise esindaja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss on esitatud kohtule mõlema poole poolt allkirjastatult 03.01.2018.a, mille kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele võlgnevuse tasumises osas. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 352 lg 1 alusel kohus tühistab 04.01.2018.a kell 10.00 tsiviilasjas 2-17-119801 eelistungi, kuna pooled esitasid kohtule kompromisslepingu ning kohus lõpetab kompromisslepingu kinnitamisega tsiviilasja menetluse.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et ½ riigilõivust on arvestatud kompromisssumma hulka, ½ riigilõivu tagastamist taotleb hageja kohtult ning poolte ülejäänud kohtukulud jäävad poolte endi kanda.

2-17-119801

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasjas 2-17-119801 kokku riigilõivu 100 eurot. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt AS-ile G4S Eesti kuulub tagastamisele pool riigilõivust, s.o summas 50 eurot tema poolt märgitud arveldusarvele. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik