1-09-9929/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.07.2009 Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-09-9929 (09240100500)

Kohtunik Heli Väinaste Kriminaalasi J.T ja T.R-i süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 4 järgi käskmenetluses

Süüdistatavad

J.T , isikukood xxx, elukoht xxxx,

töökoht xxxx, varem kriminaalkorras ja väärtegude

toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld, -

T.R , isikukood xxx, elukoht xxxx,

töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 01.06.2000 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3

järgi rahatrahviga 1230 krooni, 2) 10.04.2002 Lääne-Viru

Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 a 2 k

vabadusekaotusega tingimisi 2 a katseajaga, väärtegude

toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld, -

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik

otsustas:

Süüdi tunnistada J.T KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) päevamäära, s.o. 3510 (kolm tuhat viissada kümme) krooni.

2

Tõkend – elukohast lahkumise keeld J.T suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi tunnistada T.R KarS § 201 lg 2 p 4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 (kolmkümmend) miinimumpäevamäära, s.o. 1500 (üks tuhat viissada) krooni.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld T.R-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista J.T-lt ja T.R-ilt solidaarselt 11 800 (üksteist tuhat kaheksasada) krooni K V ´i (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.T-lt ja T.R-ilt

kummaltki menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista J.T-lt menetluskuluna kaitsjatasu 495.60 (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista T.R-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 495.60 (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900

ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad

menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud

J.T kolis 15.04.2008 koos oma elukaaslase T.R-iga xxxx asuvasse üürikorterisse, kavatsusega korter 01.02.2009 omanikult K V ära osta. Poolte vahel koostati ka üürileping. K V jättis korterisse üürnikele kasutada vanaaegse söögilaua, sektsioonkapi, 18

paari nuge-kahvleid ning 10 taldrikut. 30.01.2009 kolisid aga J.T ja T.R

korterist välja üürilepingut lõpetamata ning sellest K V teavitamata. Nad võtsid kaasa K V kuuluvad söögilaua, sektsioonkapi ja lauanõud.

3 II Süüdistuse sisu J.T ja T.R-i süüdistatakse selles, et nemad elukaaslastena 30.01.2009,

kolides välja xxxx asuvast üürikorterist, võtsid sealt kaasa nendele kasutada jäetud, kuid korteri omanikule K V kuuluva sektsioonikapi – väärtusega 3500 krooni, söögilaua –

väärtusega 8000 krooni, 18 paari nuge-kahvleid – koguväärtusega 200 krooni ning 10 taldrikut – koguväärtusega 100 krooni, s.o. võõrast vara koguväärtusega 11 800 krooni.

Seega J.T ja T.R , pöörates grupis ebaseaduslikult enda kasuks valduses oleva võõra vara, panid toime KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek

Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb J.T süüditunnistamist käskmenetluses ning tema karistamist KarS § 201 lg 2 p 4 järgi

rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 117 krooni moodustab 3510 krooni.

Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb T.R-i süüditunnistamist käskmenetluses ning tema karistamist KarS § 201 lg 2 p 4 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, s.o. 1500 krooni.

IV Kohtu põhjendused

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning

karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus J.T ja T.R-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatavad panid toime KarS § 201 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 201 lg 2 p 4 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate J.T ja T.R-i käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatavate J.T ja T.R-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

V Tsiviilhagi Kannatanu Kaire Viiralt on esitanud tsiviilhagi summas 11 800 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

4

J.T ja T.R-i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning nad on selle tekitamises ka süüdi. Tekkinud tagajärg on ka põhjuslikus seoses

süüdistatavate õigusvastase käitumisega. Seega tuleb kannatanu K V esitatud tsiviilhagi rahuldada ning J.T-lt ja T.R-ilt kui ühiselt kahju tekitanud isikutelt tuleb solidaarselt välja mõista 11 800 krooni.

VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st

6525 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 180

kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik

/allkiri/

H.Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus

25. augustil 2009.a

№oremreferent

I.Golubev