1-18-22/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.

märts 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7308 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör Külli Zimm ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid U.V osas vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung U.V

Isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vanglas,

vabanemisjärgne elukoht . Karistusaja algus ja XXX lõpp: 15.08.2017-05.07.2018. Ei soovi kaugkohtuistung 12.03.2018

RESOLUTSIOON

1. Vabastada U.V temale Tartu Maakohtu 23.09.2016 otsusega

kriminaalasjas nr 1-16-7308 ning Tartu Maakohtu 04.07.2017 mõistetud määrusega asjas nr 1 7308 täitmisele pööratud - - 16 karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

2. U.V-le katseaeg kestusega kuus (6) kuud. KarS § 76 lg 4,5 alusel määrata

3.

KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. U.V kuus (6) KarS § 76 lg 5 alusel allutada käitumiskontrollile kestusega

kuud - , mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – ; XXX

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. 5 U.V-le KarS § 75 lg 2 p 2, 4, alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused:

 mitte tarvitada alkoholi;

 otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

 olles andnud selleks eelneva . nõusoleku, alluma sõltuvusravile

6. U.V Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla.

7. U.V Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

8. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

9. U.V Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 23.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7308 on U.V süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud 7 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.07. – 30.07.2016, s.o 2 päeva, määrates ärakandmisele kuuluvaks karistus 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 16.05.2014. otsusega

kriminaalasjas nr 1-14- etud v , 4272 mõist angistuse ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 10 kuud 26 päeva vangistust, KarS § 73 lg 4 ja § 69 lg 1 alusel 326 mis asendati tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 1 aasta 11 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati

U.V üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud

kohustusi va - stavalt KarS § s 75 sätestatule, samuti määrati isikule KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustused.

Tartu Maakohtu 04.07.2017 määrusega asjas nr 1- -7308 16 pöörati Tartu Maakohtu 21.09.2016. otsusega kriminaalasjas mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o päeva vangistust 10 kuud 20

täitmisele.

23.01.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud U.V isikliku toimiku otsustamaks isiku tamist. vangistusest tingimisi enne tähtaega vabas

Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb korduvas alkoholijoobes autojuhtimises,

millega kaasneb oht kaasliiklejatele. Konkreetse täiskasvanuna on ohustatud endine elukaaslane, kelle suhtes kasutas varasemalt vägivalda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise

tõenäosus kahe aasta jooksul on 14% (madal risk). Vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus kahe aasta jooksul on 40% (keskmine risk). Tulenevalt kuriteo toimepanemise tõenäosusest Tartu Vangla kinnipeetava vanglast vabanemist tingimisi ennetähtaega. toetab

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu U.V selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on esimene kord ja § 424 eest. Alkohol on murede põhjus, peale maja põlemist 2015 kevadel läks asi käest ära. Nüüd on elutahe tagasi, siis sai kõik maha joodud, firma ja kõik

. Metsaga on tegelenud 20 aasta, aga 11 aastat on endal olnud riigihanked ja väikest viisi turism ja õppida

oleks ka vaja, et uuesti alustada. Elama läheks varasemasse elukohta tagasi, maja sai püsti uuesti. Vangla on b . Talus elab veel elukaaslane, koos hea koht järgi mõelda, soovita kõigile ollakse juba 7 aastat, suhted on head. Kinnipeetaval on ka kaks last: vanem poeg ja noorem, kes elab ema juures Tallinnas. Noorem teab, kus isa on, ta on asjalik kuju.

Enne vangi tulekut käis „Kainem ja tervem Eesti“ programmis ja siis oli kokku lepitud enne erakorralist istungit, et käib 2 kuud ravil. on Nüüd nõus poolelijäänud kohast jätkama. Sealset ravi kiidab. Süüdimõistetu kinnitas, et uusi kuritegusid , koolitustel kindlasti toime ei pane. Soovib taastada oma ettevõtte käia ja jalaoperatsioonil ka.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 3

3 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa U.V tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega U.V tingimis

Vangla i ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu seisukohaga isiku vabastamise osas ning

toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud.

U.V kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on U.V temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. 6

Seega on KarS § s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega - vangistusest vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste

täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 7. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- -1 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil . Tegu on 1- XXX korruselise ahiküttega talumajaga. Maja on heas

korras ning kuulub U.V-le . Praegu elab seal M. V. Seega on isikul kindel üksinda. elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat

distsiplinaarkaristust ning materjalidest ei nähtu, et kinnipeetaval oleks esinenud probleeme vanglas korrale allumisega. Kohtule ütlusi andes märkis isik, et vangla on hea koht, kus järgi mõelda, soovitab kõigile. Käesolevaks hetkeks on elutahe tagasi ning isik soovib oma elu taas

üles ehitada: taastada oma ettevõtte, koolitustel käia ja jalaoperatsioonil ka ning vabaneda

alkoholisõltuvusest. Seega kinnitab ka isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust

kinn

i pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Samuti nähtub eelnevast, et isikul on kindel plaan vabanemisjärgseks eluks.

Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas lähedaste tugi. Kinnipeetaval on toetavad suhted elukaaslasega, kellega on koos oldud 7 aastat. Ka on kinnipeetaval toetavad suhted õega, kes elab Norras. Kinnipeetaval on ka kaks poega, kelle kasvatamises on ta osalenud ning kellega

samuti on suhted säilinud, kuigi koos ei elata. Lähedastest sõpradest on isikul elukaaslase kinnitusel kolm . isikut, kes on väga toetavad ja seaduskuulekad inimesed

Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkoholi tarbimine. Isik kinnitas ka ise, et alkohol on olnud suureks probleemiks juba kaks aastat ning edaspidi soovib

alkoholi tarvitamisest loobuda. Enne vanglasse sattumist on kinnipeetav läbinud vangla

iseloomustusest nähtuvalt läbinud tabletiravi ning osalenud enda kinnitusel ka „Kainem ja tervem Eesti“ programmis. Programmi hindas isik kasulikuks ning kinnitas, et on nõus jätkama

poolelijäänud kohast. On äärmiselt positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. Seega on põhjendatud määrata KarS § 75 lg 2 p 5 lisakohustus

– alluda ravile, et täiendavalt to

etada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt.

Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Isik ise kinnitas, et vangistus on hea koht, kus oma elu üle

järele mõelda ning soovitab kõigile. Seega on põhjendatud a võimalus nda U.V-le

tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab

uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale

katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas

jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik