3-17-1950/93-17-1950/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a K OHT UM ÄÄ RUS Kohtuasja number 3-17-1950 Määruse kuupäev 29. detsember 2017 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Enefit Kaevandused AS kaebus Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu menetluses tehtud Lüganuse vallavolikogu otsuse (planeeringu vastu võtmata jätmise) tühistamise, teemaplaneeringu menetluse lõpetamise keelamise ja teemaplaneeringu vastuvõtmiseks või puuduste kõrvaldamise tähtaja määramiseks kohustamise nõuetes Menetlusosalised Kaebaja Enefit Kaevandused AS, esindaja Marelle Esko Vastustaja Lüganuse vald Resolutsioon 1. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused 2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. 3. Määrus toimetakse kätte pooltele. Asjaolud ja menetluse käik 1. Lüganuse vallavolikogu arutas 24.08.2017 toimunud istungil muuhulgas 18.10.2013.a otsusega nr 344 algatatud Lüganuse valla üldplaneeringu teemaplaneeringu, mille praegune nimetus on „Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering“ (edaspidi planeering), vastuvõtmise küsimust ning tegi otsuse otsust mitte vastu võtta (tl 11-14). 2. Lüganuse vallavalitsus küsis 08.09.2017.a kirjaga nr 7-1.3/1776 Enefit Kaevandused AS seisukohta planeerimismenetluse ning planeeringu koostamise ja finantseerimise korraldamiseks sõlmitud koostöölepingu lõpetamise kohta (tl 15). Kaebaja vastas, et ta on planeerimismenetluse ja koostöölepingu lõpetamise vastu (tl 19-20). 3. Enefit Kaevandused AS esitas 25.09.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-5). Kaebaja leidis, et Lüganuse vallavolikogu keeldus planeeringu vastuvõtmisest ebaseaduslikult, kuna planeeringu vastu võtmata jätmiseks puudus alus. Planeering vastas lähteseisukohtades esitatud nõuetele ja puudusid muud objektiivsed takistused selle vastuvõtmiseks. Kaebaja heitis vastustajale ette ka seda, et enne 24.08.2017.a vallavolikogu istungit ei teavitatud 1

plaanitavast otsusest planeerijat ega kaebajat ja ei määratud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja esitas kaebuses järgmised nõuded: 1) tühistada Lüganuse vallavolikogu otsus planeeringu vastu võtmisest keeldumiseks; 2) keelata Lüganuse vallavalitsusel planeeringu menetluse lõpetamine; 3) kohustada Lüganuse vallavalitsust planeeringut vastu võtma või määrama planeerimis- menetluses puuduste kõrvaldamise tähtaeg. 4. Lüganuse vald teatas kohtule (tl 30, 32-33), et vallavolikogu ega vallavalitsus ei ole teinud planeeringu vastu võtmata jätmise või menetluse lõpetamise otsust. Samuti ei ole otsustatud, kas teemaplaneeringu menetlusega jätkata või mitte. Kui vastustaja leiab, et otstarbekas on planeeringu menetlemisega jätkata, on vajalik senise planeeringu täiendamine ja sel juhul kohustab vastustaja planeeringu koostajat seda tegema. Planeeringu menetlus viiakse lõpule hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks, loodetavasti varem. Kohtu seisukoht 5. Kaebaja on esitanud kohtule liitkaebuse, mis sisaldab tühistamis-, keelamis- ja kohustamisnõudeid (HKMS § 37 lg 2 p 1-3). Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 6. Kaebaja leiab, et 24.08.2017 toimunud volikogu istungil otsustati planeeringut mitte vastu võtta. Kohus kaebajaga ei nõustu. Volikogu istungi protokolli põhjal tekkisid volikogul küsimused seoses planeeringu algatamise ajendiks olnud kaevandamisloa tühistamisega, samuti leidis volikogu, et planeering ei vasta kõigile lähteülesande tingimustele. Volikogu otsus on protokollis sõnastatud „otsust mitte vastu võtta“. See tähendab, et volikogu ei teinud planeeringu vastuvõtmise ega selle vastu võtmata jätmise otsust ning planeeringu menetlemine jätkub. Seda arusaamist kinnitab Lüganuse vallavalitsuse 27.11.2017.a täiendav vastus kohtule (tl 32-33), millest nähtub, et vastustaja kaalub praegu, kas ja kuidas jätkata planeeringu menetlemist, ning selle otsuse tegemiseks on vaja koguda täiendavaid andmeid. Eeltoodu tähendab, et 24.08.2017 volikogus toimunud arutelu ja otsuse vastu võtmata jätmine on iseseisva õigusliku tähenduseta menetlustoimingud. HKMS § 45 lg 3 alusel võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Sellise olukorraga tegemist ei ole. Vastustaja ei ole veel otsustanud, kas ja kuidas planeeringut edasi menetleda ning praeguses menetlusstaadiumis on võimalikud nii kaebajale soodsad (kuna kaebaja üheks taotluseks oli puuduste kõrvaldamise tähtaja määramine, siis tuleb kaebajale soodsaks pidada ka otsust suunata planeeringu koostaja seda täiendama) kui ka kaebajale soovimatud otsustused. 7. HKMS § 45 lg 1 alusel on keelamiskaebus lubatav, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Need eeldused ei ole täidetud. Esiteks ei saa olemasolevate andmete põhjal arvata, millise otsuse vastustaja planeeringu osas teeb. Teiseks, isegi kui vastustaja teeb tulevikus planeeringu vastu võtmata jätmise või menetluse lõpetamise otsuse, on kaebajal võimalik tõhusalt kaitsta oma õigusi, taotledes kohtult sellise otsuse tühistamist. 2