Legislator Case Law & Legislation
3-17-2805/2 AI generated

3-17-2805/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-17-2805/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

20.12.2017 esitas L. L.-A. Tallinna Halduskohtule tuvastushagi, milles taotleb tuvastada, et korter xxxxxxxx on erastatud ning kinnistu kandemäärus on ebaõige. L. L.-A. vaidlustab notari Ragne Tehveri toimingut, leides, et notar on kasutanud pärimistunnistuse vormistamisel vale algdokumenti ning palub kinnistusraamatu vale kanne parandada. Kohus märgib, et tuvastushagi esitatakse maakohtule vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg-le 1, mille kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Legislator headnote

AI generated

3-17-2805/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 20.12.2017 esitas L. L.-A. Tallinna Halduskohtule tuvastushagi, milles taotleb tuvastada, et korter xxxxxxxx on erastatud ning kinnistu kandemäärus on ebaõige. L. L.-A. vaidlustab notari Ragne Tehveri toimingut, leides, et notar on kasutanud pärimistunnistuse vormistamisel vale algdokumenti ning palub kinnistusraamatu vale kanne parandada. Kohus märgib, et tuvastushagi esitatakse maakohtule vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg-le 1, mille kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Keywords

AI generated
missing case documents statutory formal defects formal requirements preparatory marriage procedure documents subject to special treatment registration procedure
AI generated
3-14-52992/1
M.K. esitas 03.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna notar Evi Paberiti tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna notar Evi Paberiti kohustamiseks M.K.u taotlust uuesti läbivaatama. Kaebuse kohaselt on kaebaja xx xx xxxx surnud E. K. abikaasa. Kaebaja ja E. K. laste ning kaebaja enda algatusel algatati asjas pärimismenetlus. Kaebaja teadaolevalt pärimismenetluses pärimistunnistust ei väljastatud, kuid käesoleva aasta sügisel selgus, et notar Evi Paberit väljastas pärimistunnistuse juba 04.03.2010. Pärimistunnistuses kaebajat pärijate ringis ei nimetata ning selle kohaselt kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele perekonnaseadusest tulenevat ühisvararežiimi. Tuginedes pärimistunnistusele nõuavad pärijad 30.09.2014 kinnistamisavalduse alusel kaebajale kuuluva kinnisasja osas endi kandmist kaasomanikena kinnistusraamatusse. Kaebaja soovis notarilt selgitusi tekkinud olukorra kohta ning esitas 15.10.2014 notarile avalduse pärimistoimiku materjalide avaldamiseks. Notar keeldus 17.11.2014 toimiku avaldamisest, kuna kaebaja ei kuulu materjalidega tutvumise õigust omavate isikute ringi. Notari keeldumise tõttu pöördus M.K. kaebusega halduskohtu poole ning tugineb selle esitamisel notariaadiseaduse (NotS) § 3 lg-le 2, pärimisseaduse §-le 121 ning HKMS § 5 lg 1 punktidele 2 ja 6. Kaebaja leiab, et kuna pärimistoimikuga tutvumise võimaldamine pole ametitoiming NotS § 29 ega ametiteenus NotS § 32 tähenduses, on see käsitletav toiminguna HMS § 106 tähenduses. KOHTU PÕHJENDUSED
2-12-12614/13
XXX(hageja) esitas 28.03.2012 Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks XXXsurnud XXXpärimisasjas.
2-23-16476/7
Jätta menetlusse võtmata R.
3-12-187/2
27.01.2011 saabus Tallinna Halduskohtusse E.
2-06-33651/7
märtsil 2002.a suri hageja isa Aulane Matto.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 29.12.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-2805 Haldusasi

L. L.-A. tuvastushagi (kaebus). Menetlustoiming Tuvastushagi (kaebuse) tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada L. L.-A. tuvastushagi (kaebus) läbivaatamatult.

2. Edastada käesolev kohtumäärus L. L.-A.le. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

20.12.2017 esitas L. L.-A. Tallinna Halduskohtule tuvastushagi, milles taotleb tuvastada, et korter xxxxxxxx on erastatud ning kinnistu kandemäärus on ebaõige. L. L.-A. vaidlustab notari Ragne Tehveri toimingut, leides, et notar on kasutanud pärimistunnistuse vormistamisel vale algdokumenti ning palub kinnistusraamatu vale kanne parandada. Kohus märgib, et tuvastushagi esitatakse maakohtule vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg-le 1, mille kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 3 kohaselt selgitab kohus kaebuse tagastamisel võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda.

Esitatud tuvastushagi sisust nähtuvalt vaidlustab L. L.-A. 20.06.1996 toimunud pärimistoiminguid ning ta ei ole rahul koostatud pärimistunnistusega.

Pärimisseaduse § 175 kohaselt kui pärast pärimistunnistuse, annakusaaja tunnistuse, sundosa saaja tunnistuse või testamenditäitja tunnistuse tõestamist ilmneb selle ebaõigsus, tunnistab notar selle asjast huvitatud isiku notariaalselt tõestatud avalduse alusel või omal algatusel kehtetuks (1).Tunnistuse kehtetuks tunnistamisel viib notar läbi uue pärimismenetluse. Kui kehtetuks tunnistatud tunnistuse alusel on pärija kohta tehtud kanne kinnistusraamatusse ja võib eeldada, et kande parandamine on võimalik, esitab notar avalduse kinnistusraamatusse vastuväite kandmiseks (2). Tunnistuse kehtetuks tunnistamise nõue tuleb esitada kolme aasta jooksul selle kehtetuse alusest teada saamisest või teada saama pidamisest arvates, kuid mitte rohkem kui 30 aastat pärast pärandi avanemist (3). Kui notar keeldub pärimismenetluses tõestatud tunnistust kehtetuks tunnistamast, võib õigustatud huviga isik nõuda kohtus tunnistuse kehtetuks tunnistamist. Tunnistuse kehtetuks tunnistamise hagi esitatakse isiku vastu, kes on õigustatud isik tunnistuse kohaselt (4). Huvitatud isiku taotlusel võib notar või kohus ennistada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja. Ennistamisele kohaldatakse Tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut (5).

Eeltoodust tulenevalt kui L. L.-A. leiab, et pärimistunnistus ei ole õige, on tal võimalik alates selle kehtetuse alusest teada saamisest kolme aasta jooksul esitada pärimistunnistuse õigsuse kontrolliks avaldus notarile. Kui notar keeldub pärimistunnistust kehtetuks tunnistamast, siis on õigustatud isikul õigus nõuda kohtus pärimistunnistuse kehtetuks tunnistamist, esitades selleks hagi maakohtule.

Kohus leiab, et kuna antud juhul on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mille menetlemiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord, siis ei kuulu esitatud tuvastushagi (kaebuse) läbivaatamine halduskohtu pädevusse. Kohus tagastab tuvastushagi (kaebuse) HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik