1-16-8927/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-8927

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. detsember 2017. a,

Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8927 Kohtunik Raina Pärn Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna esinduse Jõgeva kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar Taotlus Erakorraline ettekanne Z.M-iga kohta Süüdimõistetu Z.M

Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON KarS § 74 lg 4 alusel pikendada Tartu Maakohtu 25.10.2016. a otsusega Z.M-ile määratud katseaega kuni 05.03.2018. a.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Jõgeva Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai lahendist teada või pidi teada saama.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 25.10.2016. a otsusega on Z.M süüdi tunnistatud KarS § järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Z.M-iga kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka. Z.M-iga ärakandmata karistuseks loeti 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Z.M ei pane 1 aasta 3-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § s 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Z.M-ilt - ära sõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. K 10.11.2016. a. ohtuotsus jõustus

11.09.2017. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Z.M-iga kohta. Erakorralise ettekande kohaselt on Z.M korduvalt ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholijoobes. ettepaneku määrata Kriminaalhooldusametnik tegi Z.M-ile KarS § 75 lg 2 p-de 2, 8 alusel lisakohustused. Kohus pidas 20.09.2017. a kohtuistungi, kuhu ilmusid kriminaalhooldusametnik Piret Avi ja Z.M ratud katseaja . Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil Z.M-ile mää pikendamist kolme kuu võrra, s.o kuni 25.04.2018. a. Z.M selgitas muuhulgas, et esialgu ei teadnud ta kriminaalhooldusest midagi, arvas, et tuleb üksnes kohale ilmuda ja allkiri anda. Z.M soovis minna alkoholiravile kuna tunneb endal probleemi olevat. Z.M on nõus lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi ning arvab, et suudab alkoholi mitte tarvitada ja katseaja edukalt läbida. Sotsiaalprogrammi läbimisest oleks abi. Tartu Maakohtu 21.09.2017. a määrusega kohustati KarS § 75 lg 2 p 1 alusel Z.M-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 8 alusel läbima sotsiaalprogramm kriminaalhooldaja äranägemisel. 22.12.2017. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Z.M-iga kohta, milles taotleb Z.M-iga katseaja pikendamist 2 kuu võrra, kuni sotsiaalprogrammi läbimiseni

05.03.2018. a. Erakorralise ettekande kohaselt ei pea Z.M vajalikuks programmis osalemist ja on seisukohal, et ametnik ei viinud teadlikult sotsiaalprogrammi varasemalt läbi.

Z.M-iga sõnul käib ta psühholoogi vastuvõtul ja seetõttu ei pea ta vajalikuks kohtu määratud kohustuse täitmist. Erakorralise ettekande kohaselt valis ametnik isiku suhtumist ja riske arvesse võttes Eluviisitreening programmi. Programm algab Jõgeva Suur 1 kriminaalhooldusesin Z.M-iga duses 08.01.2018. a ja lõppeb 05.03.2018. a. kriminaalhoolduse periood lõppeb 25.01.2018. a. Seega ei saaks Z.M sotsiaalprogrammi enne kriminaalhoolduse lõppu läbitud. 21.12.2017. a laekus ametnikule e-kiri Z.M-iga psühholoogilt, kelle sõnul osales Z.M sõltuvusnõustamisel november-detsember 2017.a.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Z.M-ile määratud katseaja pikendamiseks on ja tuleb rahuldada. põhjendatud

KarS § 74 lg 4 sätestab, et k üüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle ui s pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tartu Maakohtu 21.09.2017. a määrusega määrati käitumiskontrolli ajaks Z.M-ile

lisakohustused, sh kohustus osaleda sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel. Kohtumääruse põhjendavas osas on kohus pidanud soovitavaks läbitavaks sotsiaalprogrammiks Eluviisitreening. Erakorralise ettekande kohaselt on ka kriminaalhooldusametnik leidnud, et

Eluviisitreening on sobivaks sotsiaalprogrammiks. Programm algab 08.01.2018. a ja lõppeb 05.03.2018. a. Z.M-iga kriminaalhoolduse aeg lõppeb 25.01.2018. a. Erakorralise ettekande kohaselt ei pea Z.M vajalikuks sotsiaalprogrammis osalemist.

Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et nimetatud kohustuse läbimine määrati Z.M-ile Tartu Maakohtu 21.09.2017. a määrusega. Nimetatud määrust oli Z.M võimalik vaidlustada (kui ta leidis, et ta ei vaja sotsiaalprogrammi läbimist), seda aga Z.M teinud ei ole. Vastupidi, erakorralise ettekande arutamiseks määratud kohtuistungil oli

Z.M arvamusel, et sotsiaalprogrammist võiks talle abi olla. Kuna Z.M-ile on jõustunud kohtumäärusega määratud kohustuseks läbida käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogramm, tuleb Z.M kohtu määratud kohustust ka täita. Seega Z.M-iga arvamus, et ta sotsiaalprogrammi ei vaja ja seega ei pea vajalikuks kohtu määratud kohustuse täitmist kohtu määratud kohustus , viitab selgelt soovile rikkuda t. Juba 21.09.2017. a määruses leidis kohus, et Z.M-iga jaoks alkoholi tarvitamine tõsiseks probleemiks ja on äärmiselt oluline, et Z.M selle probleemiga kriminaalhoolduse ajal ka tegeleks. Kohus on jätkuvalt samal seisukohal ja leiab, et Z.M on võimalik kriminaalhooldus edukalt läbida üksnes juhul, kui ta tegeleb aktiivselt alkoholi tarvitamise probleemiga. Samuti vähendab alkoholist loobumine uute kuritegude toimepanemise riske.

Seda, et Z.M peab ka ise oluliseks alkoholi tarvitamisest loobumist kinnitab kohtu arvates lisaks tema selgitustele 20.09.2017. a kohtuistungil seegi, et Z.M on novemberdetsember 2017. a osalenud sõltuvusnõustamisel. Kuna Z.M on asunud aktiivselt alkoholiprobleemiga tegelema, on ilmselgelt vajalik toetava tegevusena läbida

sotsiaalprogramm Eluviisitreening, milles käsitletakse samuti sõltuvustega seotud teemasid. Põhjused, miks kohus ei nõustunud juba 21.09.2017. a lahendiga katseaega pikendama olid, et kriminaalhooldusametnik ei olnud ise veendunud, et Z.M ei jõua katseaja jooksul sotsiaalprogrammi läbida, samuti ei olnud kriminaalhooldaja teadlik, milline konkreetne sotsiaalprogramm Z.M-ile määratakse ja kui kaua programm võiks kesta. Käesolevaks ajaks on selgunud, et Z.M ei jõua valitud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening katseaja jooksul läbida (katseaeg lõppeb 25.01.2018. a) ja sotsiaalprogramm kestab kuni 05.03.2018. a. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks pikendada Z.M-ile määratud katseaega. Katseaega tuleb pikendada kuni sotsiaalprogrammi läbimiseni, s.o 05.03.2018. a.

Raina Pärn Kohtunik