1-17-10443/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-10443 Kohtukoosseis Andres Parmas, ja Sten Lind Julia Katškovskaja Kriminaalasi U.A lg 2

süüdistus KarS § 424 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 8. novembri 2017

. a otsus, lühimenetlus (kiirmenetluse korras) Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Süüdistatav

U.A (ik: XXX elukoht: ); XXX; üks kehtiv kriminaalkaristus kinni peetud 6. novembril 2017 ; Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristo Adosson

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. U.A

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK

1. U.A-le lg 2 esitati süüdistus KarS § 424 järgi selles, et varem KarS § 424

järgi karistatud isikuna juhtis 6. novembril 2017 Tallinnas Koidu 68b maja juures ta mootorsõidukit, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,33 mg/l). Sellega rikkus ta LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 ning KorS § 36 lg 1 nõudeid ja pani toime kuriteo KarS § 424 lg 2 järgi.

2.1. Maakohus tunnistas U.A KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ja karistas teda üheksa kuu

vangistusega, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra kuue kuu vangistuseni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust varem mõistetud karistuse ärakandmata võrra, mõistes talle lõplikuks karistuseks ühe aasta kolm kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. KarS § 74 lg te 1 ja 2 alusel määrati koheselt ärakantavaks karistuseks - üks kuu vangistust, jättes ülejäänud osas karistuse tingimisi täitmisele pööramata. Karistusaja

algust arvestati U.A kinnipidamisest 6. novembril 2017. Lisakaristusena võttis maa

kohus U.A-lt kuueks kuuks ära mootorsõiduki juhtimise õiguse. Maakohus mõistis

U.A-lt menetluskuludena ositi 12 kuu jooksul välja sundraha 352,5 eurot, auto teisaldamise kulu 34,8 eurot ja kaitsjatasu 48 eurot.

2.2. U.A-le karistust mõistes märkis maakohus, et peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike - vastutama toimepandud teo eest. U.A näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud süüdistatava karistust

raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus U.A kahetsust. U.A näol on tegemist liikluses ohtliku isikuga, ta ei ole eelnevast karistusest teinud enda

jaoks järeldusi. ootorsõiduki juhtimine joobes on üks raskemaid liiklusalaseid süütegusid M ning tegemist on enamohtliku kuriteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Varasem karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat

mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Süüdistatav peaks täiskasvanuna mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate sh tema enda huvides. Mõistetav karistus peab

suutma panna süüdistatavat aru saama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt istus U.A autos ka kaasreisija, seega pani ta ohtu ka tema

elu. Karistusregistri varem samalaadse kuriteo eest väljatrükist nähtuvalt on U.A

karistatud ja ta on kohtuistungil tunnistanud probleeme alkoholiga, selgitades, et

töövõimetuspensionär on ta seoses peatraumadega ja ka alkoholi tarbimise tõttu. Eelneva põhjal leidis k suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes ohus, et U.A , talle vangistuse

angistus Selline karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o üheksa kuud v t.

vastab tema süü suurusele, lähtub ka tema isikust ning on kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra vähendada.

KarS § 65 lg 2 alusel tuleb seda karistust suurendada U.A-le Harju Maakohtu 10. novembri 2016. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määras kohus koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 1 kuu, jättes ülejäänud osas karistuse tingimisi täitmisele pööramata.

2.3. Tunnistades U.A KarS § 424 lg 2 järgi süüdi, pidas maakohus vajalikuks kohaldada talle lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Väljakujunenud liiklussituatsioon, kus liikluses hukkunute arv on endiselt murettekitavalt suur, sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka

KarS § s 50 alusel määratav lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. - Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-86-09 leidnud, et karistusseadustiku üldosas sätestatud

lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele

käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende

kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi

saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaks süüdistatava liikumispuudele, mis KarS § 50 lg 2

kohaselt välistaksid lisakaristuse kohaldamist. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine

koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud kuriteo tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. U.A oli enne kõnealust sündmust toime pannud samalaadse

rikkumise. stuses ette heidetud teo pani U.A toime katseajal, asudes uuesti Süüdi mootorsõiduki rooli olles alkoholijoobes, seades ohtu muuhulgas ka kaasreisija elu ja tervise.

Kohus leiab, et süüdistatav peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Süüdistatav viis end teadlikult ja tahtlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ta ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on süüdistatav teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seaduses sätestatud sanktsioonidest. Seega pidi süüdistatav vähemalt

möönma seda, et pärast inkrimineeritava teo toimepanemist võetakse temalt ära sõiduki

juhtimisõigus. Sellele vaatamata ei jätnud ta inkrimineeritud tegu toime panemata.

Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab süüdistatava tähelepanu toimepandud

kuriteo tähendusele. kohus võimalikuks kohaldada U.A-lt Arvestades eelnevat pidas

mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alla keskmäära, kuid mitte alammääras s.o 6 kuuks.

3.

Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud lisakaristuse osas. Ta leiab, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuueks kuuks on liiga karm, arvestades, et tal n vaja hoolitseda kahe invaliidi eest, kellest üks

on voodihaige. Seetõttu taotleb ta lisakaristuse kergendamist ja juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga,

leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

5. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda

apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole

õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel

juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja

üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat

muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1- -11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7). 71

6. Kriminaalkolleegium leiab, et U.A apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus,

sest taotlus lisakaristuse kergendamiseks on perspektiivitu. Maakohus on lisakaristuse mõistmise vajadust veenvalt põhjendanud. Lisakaristus on mõistetud minimaalsele lähedases määras, see vastab seadusele ja väljakujunenud kohtupraktikale, mille muutmiseks või millest konkreetsel juhul irdumiseks ei näe ringkonnakohus põhjust.

7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt

põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § st 3 jätab 326 lgkohtukolleegium ape

llatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.