4-17-3881/37 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.november 2017 Paide

Väärteoasja number 4-17-3881

Kohtunik Sirje Lahesoo

Kohtuistungi sekretär Kai Niidumaa

Väärteoasi Kristjan Kattai väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 järgi

Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuuri Paide PJ kaudu, esindaja Ragne Tõnts, väärteomenetleja

Menetlusalune isik

Kristjan Kattai, isikukood 38605310294, elukoht xxxxxxxxxxxx xxx xxxx xxxxxxx xxxxx xxxx

Asja arutamise aeg ja koht 29.11.2017 avalikul kohtuistungil Paides

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Kristjan Kattai 09.06.2017 toime pandud väärtegudes LS § 227 lg 4 ja § 201 lg 2 järgi ning mõista talle nende väärtegude eest KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, st arest 6 (kuus) päeva.

2. Süüdi tunnistada Kristjan Kattai 09.06.2017 toime pandud väärteos LS § 234 lg 1 järgi ning mõista talle selle väärteo eest karistuseks arest 3 (kolm) päeva.

Kokku kuulub kandmisele 9 päeva aresti.

3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

4. Kristjan Kattai on kohustatud 10 tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest ilmuma Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna arestikambrisse (Tallinna 12 Paide) mõistetud areste (kokku 9 päeva) kandma.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon Tallinna Ringkonna- kohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Pool, kes soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

VÄÄRTEOASI 09.06.2017 väärteoprotokolli nr AB1459137 (väärteoasi nr 2510,17,001494) kohaselt Kristjan Kattai 09.06.2017 kell 11.40 juhtisxxxxxxxx xxxxx vallas xxxxxxxxx xxxxxxxxxx tee 1.km-l xxxxx mnt suunas mootorratast xxxxxxx xxxxx xxxxx, reg märk xxxx kiirusega 126 +/- 7 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus teelõigul on 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 69 km/h. Mootorratturile antud peatumismärguanne sinise punase vilkuriga, kuid mootorrattur lisas kiirust ja eiras tahtlikult peatumismärguannet. Jälitades tabatud mootorrattur oli Kristjan Kattai, sünd.31.05.1986, kellel puudus ka juhtimisõigus. Selliste tegudega rikkus Kristjan Kattai LS § 15 lg 1 p 2, § 38 lg 1 ja § 90 lg 1 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 4, § 234 lg 1 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

MENETLUS

Menetlusalune isik Kristjan Kattai sai kohtukutse 29.11.2017 kell 10.00 toimuvale istungile kätte 01.11.2017 (tl 71). 29.11.2017 kell 09.55 teatas Kristjan Kattai telefoni teel kohtuistungisekretär K.Niidumaa’le, et ta ei tule istungile ning on nõus, et asja arutatakse ilma tema osavõtuta (tl 73).

Väärteoasi nr 4-17-3881

29.11.2017 kell 10.00 alanud kohtuistungile ilmus kohtuvälise menetleja esindaja. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Kohus avaldas menetlusaluse isiku seisukoha arutada asja ilma tema osavõtuta ning küsis kohtuvälise menetleja esindaja seisukohta. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles asja arutamist menetlusaluse isiku osavõtuta. Kohus, arvestades menetlusaluse isiku avaldatud seisukohta ja kohtuvälise menetleja taotlust kogumis asjaoludega, et menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist ega avaldanud ka soovi isiklikult viibida asja arutamise juures, arutas asja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 90 lg 1 alusel ilma menetlusaluse isiku osavõtuta.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1. Väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja Meelis Somelar’i avaldatud ütlused, kiirusmõõturi kasutamise protokoll) kogumis kinnitavad, et Kristjan Kattai juhtis väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit xxxxxx xxxxx xxxxx, reg märk xxxx, kiirusega 126 +/- 7 km/h ja seda teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Seega ületas K.Kattai lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 69 km/h. Oma sellise tege- vusega rikkus K.Kattai liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõuet, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis. Menetlusaluse isiku selline tegu on kvalifitseeritav väärteona LS § 227 lg 4 järgi.

2. Väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja Meelis Somelar’i avaldatud ütlused, kiirusmõõturi kasutamise protokoll) kogumis kinnitavad, et väärteo- protokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhtis Kristjan Kattai mootorsõidukit xxxxxxx xxxxx xxxx, reg märk xxxx ja tahtlikult eiras temale liiklusjärelevalvet teostava politseiametniku poolt taga sõitvalt alarmsõidukilt sinise punase vilkuriga antud peatumismärguannet sellega, et ei peatunud vaid lisas kiirust. Sellise tegevusega rikkus Kristjan Kattai LS § 38 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht on kohustatud sõiduki peatama, kui politseiametnik on selleks kehtestatud korras märguande andnud (LS § 200 lg 1 p 2 kohaselt võib liiklusjärelevalve teostaja anda peatamise märguande ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga). Menetlusaluse isiku selline tegu on kvalifitseeritav väärteona LS § 234 lg 1 järgi.

3. Väärteoasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid (menetlusaluse isiku ja tunnistaja Meelis Somelar’i avaldatud ütlused, 22.08.2016 ja 09.06.2017 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, vastus Maanteeameti liiklusregistrist) kogumis kinnitavad, et Kristjan Kattai väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit xxxxxx xxxxx xxxxx, reg märk xxxx, olles varasemalt 22.08.2016 otsusega LS § 91 lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega juhtis K.Kattai väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit, omamata mootor- sõiduki juhtimise õigust. Oma sellise tegevusega rikkus K.Kattai LS § 90 lg 1 p 3 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Menetlusaluse isiku selline tegu on kvalifitseeritav väärteona LS § 201 lg 2 järgi.

4. Menetlusalune isik ei ole temale süüks pandud väärtegusid vaidlustanud. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis omakäeliselt kinnitanud, et protokollis märgitu „vastab tõele“. Uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud annavad tunnistust et menetlusalune isik, asudes väärtegusid toime panema, oli teadlik oma tegude õigusvastasusest, st ta pani teod toime tahtlikult ja seda otsese tahtluse vormis.

Kõike eeltuvastatut kogumis arvestades leiab kohus, et menetlusalune isik pani toime väärteo- protokollis kirjeldatud ajal ja kohas liiklusseaduse § LS § 227 lg 4, § 234 lg 1 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod ning peab toimepandud väärtegude eest kandma vastutust.

Menetlusalune isiku poolt LS § 227 lg 4 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod on toime pandud ühe teoga, st tegemist on süütegude ideaalkogumiga. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu LS § 234 lg 1 järgi on käsitletav eraldi teona.

5. Karistusseadustik (KarS) § 63 lg 1 kohaselt kui isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS § 61 lg 3 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi.

LS § 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. LS § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Väärteoasi nr 4-17-3881

LS § 234 lg 1 kohaselt sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni.

Menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumised (lubatud sõidukiiruse väga suures ulatuses ületamine, peatumismärguande eiramine, mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimine) on kõik väga kõrge ohtlikkusega süüteod. Liiklusalaseid väärtegusid on menetlusalune isik ka varem korduvalt toime pannud. Menetlusalust isikut on mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest karistatud korduvalt kriminaalkorras. Menetlusalusele isikule liiklusalaste väärtegude eest mõistetud rahatrahvid on täitmata ning need karistused ei ole mõjutanud teda hoiduma uute samalaadsete süütegude toimepanemisest. Vastupidi. Kristjan Kattai on jätkanud süütegude toimepanemist, sealhulgas liiklusohutuse seisukohalt väga oluliste liiklusnõuete rikkumist. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Menetlusalune isik ei ole mingilgi viisil avaldanud kahetsust toimepandu suhtes.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja ettepanek karistada menetlusalust isikut toimepandud väärtegude eest arestiga, st raskemaliigilise karistusega, on igati põhjendatud.

Samuti on põhjendatud kohtuvälise menetleja ettepanek karistuste ulatuse (aresti pikkuse) osas. Kristjan Kattai’le ei ole liiklusalaste väärtegude eest varasemalt aresti kohaldatud. Seetõttu leiab kohus, et K.Kattai’le toimepandud väärtegude eest sanktsiooni keskmisest määrast väiksema aresti kohaldamine on piisav, et mõjutada teda edaspidisele õiguskuulekusele. Samas annab selline karistus menetlusalusele isikule selge signaali, et tema poolt toimepandud liiklusnõuete rikkumised on rangelt karistatavad.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks mõista Kristjan Kattai’le LS § 227 lg 4 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest KarS § 63 lg 1 järgi karistuseks aresti 6 päeva. LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest mõistab kohus K.Kattai’le aresti 3 päeva. Kokku kuulub kandmisele 9 päeva aresti.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik