2-17-199/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Reet Allikvere, Ande Tänav, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

28.12.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-199

Kohtuasi

Kohtutäitur Toomas Saarma avaldus eksperdi

määramiseks arestitud kinnisasja uue hindamise

korraldamiseks täiteasjas nr 194/2016/2026

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 05.10.2017 määrus menetluse

lõpetamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX ja YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: kohtutäitur Toomas Saarma (büroo

asukoht Kotzebue 9, 10412 Tallinn) (e-post: XXX)

Puudutatud

isik

I:

võlgnik

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Puudutatud isik II: võlgnik YY (isikukood

XXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Puudutatud isik III: sissenõudja Osaühing Belesta

Grupi (registrikood 10325468, asukoht Kaupmehe

5-8,

10114

Tallinn),

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat Anneli Aab (e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05.10.2017 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Jätta Osaühingu Belesta Grupi menetluskulud solidaarselt määruskaebuse

esitajate XX´i ja YY´i kanda.

3. Mõista XX´ilt ja YY´ilt välja solidaarselt Osaühingu Belesta Grup kasuks

määruskaebemenetluse menetluskulu 448,00 eurot (ilma käibemaksuta).

4. Osaühingule Belesta Grupi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (448,00

eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

Kohtutäitur Toomas Saarma esitas 04.01.2017 Harju Maakohtule taotluse (avalduse), milles

palub määrata eksperdi XX-le ja YYl-e kuuluvale kinnisasjale, registriosa nr XXXXXXXX uue

hindamise korraldamiseks. Avaldusest nähtuvalt vaidlustas võlgnik XX 29.12.2016 kaebusega

28.12.2016 kinnisasja arestimise akti täiteasjas nr 194/2016/2026, millega määrati kinnisasja

asukohaga XXX, Kangru alevik, Kiili vald (registriosa XXXXXXXX) hinnaks 120 000 eurot.

Kohus võttis 18.01.2017 määrusega avalduse menetlusse ning 01.02.2017 määrusega otsustas

kohus läbi viia ekspertiisi kinnisasja turuväärtuse kindlaksmääramiseks, tehes ekspertiisi

läbiviimise ülesandeks kinnisvara hindamise alal riiklikult tunnustatud eksperdile HS.

24.03.2017 edastas ekspert HS kohtule eksperdiarvamuse nr 16-17 HS.

28.03.2017 lõpetas kohus määrusega menetluse.

24.04.2017 esitas XX määruskaebuse. Kohus võttis 9.05.2017 määruskaebuse menetlusse.

Kohus rahuldas määruskaebuse 17.05.2017 määrusega ja tühistas 28.03.2017 määruse, millega

lõpetati menetlus. Lisaks kohustas kohus kõiki menetlusosalisi esitama seisukohad, vastuväited

ja taotlused seonduvalt läbiviidud ekspertiisiga.

XX ja YY taotlusel korraldas kohus 18.09.2017 kohtuistungi eksperdi küsitlemiseks. Ekspert

soovis istungil osalemise eest tasu 200 eurot, lisandub käibemaks. XX ja YY on tasunud

eksperditasu 240 eurot kohtu deposiiti.

Kohtutäituri kinnitusel ei ole kohtutäitur menetluskulusid kandnud. Sissenõudja taotles

20.09.2017 mõista XX-lt ja YY-lt solidaarselt sissenõudja kasuks välja menetluskulu 784 eurot

(käibemaksuta summa) ning määrata lahendis, et Osaühingule Belesta Grupi hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (784 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

XX leidis, et ekspertiisikulu kokku 615 eurot tema kanda jätmine on põhjendamatu, kuna

ekspert võttis istungil omaks, et ekspertiis on teostatud vigadega, s.o ekspertiis ei arvestanud

asjaoluga, et hoonel puuduvad ehitus- ja kasutusluba. Sissenõudja esindaja tunnitasu 140 eurot

tunnis (käibemaksuta) on põhjendamatult suur, Riigikohus on mõistlikuks pidanud 120 eurot

koos käibemaksuga. XX palus jätta kulud poolte endi kanda ning tagastada talle enamtasutud

summa.

Maakohtu määruse põhjendused

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur hinna vaidlustamise

korral uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 477 vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

428 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

Maakohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasja uue hindamise korraldamiseks eksperdi.

Kohtu poolt määratud ekspert on viinud läbi kinnisasja uue hindamise ja esitanud kohtule oma

eksperthinnangu turuväärtuse kohta. Ekspert on täiendavalt ära kuulatud kohtuistungil ning

võimalikud vastuolud ekspertiisis on kõrvaldatud. Kohtuistungil ei tuvastatud kordusekspertiisi

ega täiendava ekspertiisi tegemise vajadust. Sellega on kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue

täidetud ning menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada. Ekspertiisiakt on kohtutäiturile

edastatud. Samuti on kohtutäiturile kättesaadav eksperdi ärakuulamise protokoll, millest

nähtuvad eksperdi vastused esitatud küsimustele.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi. Sissenõudja taotleb menetluskulude väljamõistmist solidaarselt XX-lt ja YY-lt.

Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud käesolevas asjas võlgniku XX kanda, kes on

kinnisvara hinna vaidlustamisega käesoleva menetluse ja sellega seonduvad kulud põhjustanud.

YY hinda vaidlustanud ei ole ning on eksperdile küsimuse esitamisega ainult realiseerinud

samasuguseid õiguseid küsitleda eksperti, kui teised menetlusosalised.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline

nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda sama paragrahvi lg 11 kohaselt selle

kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Viidatud piirmäära käesoleval hetkel

kehtestatud ei ole.

Avaldaja vaidleb sissenõudja menetluskulude suurusele vastu ning leiab, et mõistlikuks

tunnihinnaks tuleb pidada 120 eurot koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul ei ole

vandeadvokaadi poolt esindamisel tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) ülemäära suur.

Riigikohus on 27. veebruari 2017 määruses nr 3‑2‑1‑159‑16 pidanud põhjendatud tunnitasuks

(arvestades asja keerukust) ka 170 eurot (käibemaksuta). Samuti on peetud 2. novembri 2016

määruses asjas nr 3-2-1-97-16 põhjendatud tunnitasuks 135 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti

loeb kohus põhjendatuks esindaja ajakulu vastavalt esitatud arvete spetsifikatsioonile.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

26.09.2017 XX esitatud menetluskulu on ekspertiisi teostamise kulu 375 eurot ja eksperdi tasu

istungil osalemise eest summas 240 eurot, kokku 615 eurot. XX vaidleb vastu menetluskulu

enda kandmisele jätmise, leides et ekspert võttis istungil omaks, et ekspertiis oli esitatud

vigadega. XX palub poolte kulud jätta poolte endi kanda ja tagastada avaldajale enamtasutud

summad Ü OÜ arvelduskontole EE897700771001473350.

Kohus leiadis, et XX taotlus enamtasutud eksperditasu tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 159 lg 1 kohaselt määrab tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja

hüvitatavad kulud kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. Kohtu

hinnangul tuleb lugeda eksperdi istungil osalemise kulu (arvel on märgitud kogus 1, ilma täpset

kulu koosseisu täpsustamata, summa 200 eurot, lisandub käibemaks) hulka ka küsimustega

tutvumise ajakulu (kohus on küsimused eksperdile eelnevalt edastanud), kohtuistungiks

valmistumise kulu, samuti töölt eemalviibitud aja kulu. Kogu selline ajakulu on vähemalt 2

tundi, mis jääb TsMS § 153 lg-s 1 sätestatud tunnitasu piiridesse. Samuti ei nõustu kohus

sellega, et eksperdikulu oleks osaliselt põhjendamatu seetõttu, et eksperdi küsitlemisel oleks

selgunud ekspertiisi ekslikkus. Ekspert selgitas, et kuigi ekspertiisis oli ekslikult märgitud, et

akti kehtivuse eeldus on ehitus- ja kasutusloa olemasolu, oli tegemist sisuliselt kirjaveaga ning

see asjaolu kinnistu hinda mingil määral ei mõjutanud.

Määruskaebus

Määruskaebuse esitajad YY ja XX paluvad tühistada kaevatava määruse ja saata asi maakohtule

uueks läbivaatamiseks ning täiendava ekspertiisi või kordusekspertiisi korraldamiseks.

Määruskaebuse esitajate hinnangul esinevad alused täiendava ekspertiisi või kordusekspertiisi

läbiviimiseks TsMS § 304 alusel. Ekspertarvamus on tingimuslik ja puudulik ega arvesta XXX

kinnisasja tegelikku olukorda (ehitus- ja kasutusloa puudumine, mitme hüpoteegi olemasolu

ning nende võimalik mõju kinnisasja hinnale). Neid puudusi ei kõrvaldatud ka 18.09.2017

toimunud ärakuulamisel. Selline ekspertarvamus ei ole kooskõlas TsMS § 302 lg-st 1 tuleneva

ekspertarvamuse põhjendatuse ja õigsuse nõudega ning see võib nurjata tulevikus ka läbiviidud

enampakkumise õiguspärasust.

Kui asjas tuvastatakse, et XXX kinnisasja hind on teistsugune, mille määras algselt kohtutäitur

ise (st teistsugune kui 120 000 eurot), ei ole tegemist põhjendamatu menetlusega ning

menetluskulud tuleks TsMS § 172 lg 1 alusel jätta avalduse esitaja ehk täituri kanda. Selles osas

paluvad määruskaebuse esitajad samuti maakohtu määruse tühistamist.

Kuna ka peale väidetavat puuduste kõrvaldamist 18.09.2017 istungil on ekspertarvamus nr 16-

17 HS puudulik, ei ole ka põhimõtteliselt põhjendatud sellise puuduliku ekspertarvamuse

koostamise kulu 615 eurot XX ja YY kanda jätmine. Seetõttu tuleb jätta ekspertarvamuse nr

16-17 HS kulu eksperdi kanda.

Puudutatud isikute ja avaldaja seisukoht

Puudutatud isikud ja avaldaja leiavad, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja

menetluskulud määruskaebuse esitajate kaudu.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 05.10.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud

määruses toodud motiividel. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Kuna

ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendutega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS

§ 654 lg-st 6 korrata.

Ringkonnakohus annab hinnangu apellantide poolt määruskaebuses esitatud väidetele.

Maakohus ei ole asja läbivaatamisel kohaldanud valesti materiaalõiguse norme ega rikkunud

menetlusõiguse norme. Maakohus on määranud 01.02.2017 määrusega ekspertiisi hoonestatud

„XXX“ kinnistu asukohaga Kiili vald, Kangru alevik, Harjumaal alghinna tuvastamiseks (t.l.

24). Kohtumääruse resolutsiooni p 3 kohaselt esitati eksperdile küsimus: „Milline on aadressil

XXX, Kangru alevik, Kiili vald, Harjumaa (registriosa nr XXXXXXXX) asuva kinnisasja

nimega XXX kohalik keskmine müügihind (turuhind) ekspertiisi tegemise aja seisuga?“

Eksperthinnangu nr 16-17 HS on kohaselt on vaidlusaluse kinnistu hinnaks ekspertiisi tegemise

ajal 120 000 eurot (t.l. 31-45). Kohtutäitur on määranud sama kinnistu hinnaks 28.12.2016

koostatud kinnisasja arestimise aktiga 120 000 eurot (t.l. 6-8). Võlgniku XX taotlusel kuulati

ära 18.09.2017 kohtuistungil ka ekspert HS, kes vastas võlgniku küsimustele ning

lõppjäreldustes oma seisukohta kinnistu väärtuse osas ei muutnud.

18.09.2017 kohtuistungil esitas võlgnik taotluse kordusekspertiisi tegemiseks seda sisuliselt

põhjendamata. Maakohus jättis taotluse protokollilise määrusega rahuldamata (t.l.161).

Võlgnik XX ei ole esitanud kohtuistungil TsMS § 333 lg 1 korras vastuväidet kohtu tegevusele.

TsMS § 333 lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus,

kus

rikkumine

toimus,

või

rikkumisele

järgnenud

esimeses

kohtule

esitatud

menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta

vastuväidet hiljem esitada. XX esitas 27.12.2017 maakohtule menetluskulude nimekirja, kus

vastuväidet maakohtu tegevusele ei ole esitatud (t.l.172). TsMS § 333 lg 3 kohaselt § 333 lg-s

2 sätestatud juhul ei või menetlusosaline tugineda veale kohtu tegevuses ka kohtulahendi peale

kaevates. Ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt nendele väidetele hinnangut ei anna.

Maakohus leidis põhjendatult, et kohtu poolt määratud ekspert on viinud läbi kinnisasja

hindamise ja esitanud kohtule oma eksperthinnangu turuväärtuse kohta. Ekspert on täiendavalt

ära kuulatud kohtuistungil ning võimalikud vastuolud ekspertiisis on kõrvaldatud.

Kohtuistungil ei tuvastatud kordusekspertiisi ega täiendava ekspertiisi tegemise vajadust.

Sellega on kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning maakohus leidis põhjendatult,

et

menetlus

käesolevas

tsiviilasjas

tuleb

lõpetada.

Kinnistu

müügihind

selgub

sundenampakkumisel.

Määruskaebuses on kaebuse esitajad vaidlustanud maakohtu määruse ka menetluskulude

jaotuse osas, leides, et maakohus on ebaseaduslikult jätnud menetluskulud TsMS § 172 lg 1

alusel kaebuse esitanud XX kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited

alust asuda menetluskulude jaotuse osas maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Vastavalt

TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu

hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sissenõudja

taotles menetluskulude väljamõistmist solidaarselt XX-lt ja YY-lt. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on põhjendatud jätta menetluskulud käesolevas asjas

võlgniku XX kanda, kes on kinnisvara hinna vaidlustamisega käesoleva menetluse ja sellega

seonduvad kulud põhjustanud. YY hinda vaidlustanud ei ole ning on eksperdile küsimuse

esitamisega ainult realiseerinud samasuguseid õiguseid küsitleda eksperti, kui teised

menetlusosalised.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus puudutatud isiku (sissenõudja) lepingulise esindaja

õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning

määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada sissenõudja

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Samuti on

maakohtu määrus sissenõudja lepingulise esindaja kulude hindamise osas piisavalt

põhjendatud. Diskretsioonipiiride ületamist ja kohtumääruse põhjendamiskohustuse rikkumist

ei saa maakohtule praeguses asjas ette heita ka sissenõudja lepingulise esindaja tunnihinna

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise osas. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus maakohus

praeguses asjas puudutatud isiku (sissenõudja) lepingulise esindaja tunnitasu hindamisel õigesti

käesoleva vaidluse asjaoludest ja esindaja kvalifikatsioonist, leides, et antud asjas on

lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks suuruseks 140 eurot käibemaksuta ning mõistnud

põhjendatult välja Osaühingu Belesta Grup kasuks 784 eurot (ilma käibemaksuta). Põhjendatult

on jätnud maakohus rahuldamata ka XX taotluse nn enamtasutud ekspertiisitasu tagastamisek.

TMS § 74 lg 9 kohaselt kannab kohtu määratud eksperdi hindamiskulud isik, kes on hindamise

vaidlustanud.

Ülaltoodu alusel ei anna ükski määruskaebuses toodud väide alust kaevatava määruse

tühistamiseks ega muutmiseks.

Menetluskulud

Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt apellantide kanda.

Kohtutäituri kinnitusel ei ole kohtutäitur menetluskulusid kandnud.

Osaühing Belesta Grupi menetluskulude nimekirja kohaselt on nad kandnud menetluskulusid

448 euro ulatuses. Lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab on osutanud järgnevaid

teenuseid: tutvumine määruskaebusega materjalidega, õigusliku positsiooni kujundamine

määruskaebuse osas ning sellele vastuse koostamine, mille kulus kokku 3h 12 m.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud teenused on vajalikud õigusliku positsiooni kujundamiseks

ja määruskaebusele vastuse koostamiseks, mida ei saa pidada ülepaisutatud kuluks.

Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks suuruseks on 140 eurot

käibemaksuta ning sellest tulenevalt ka menetluskulud kokku summas 448 eurot käibemaksuta.

Allkirjastatud digitaalselt

Reet Allikvere Ande Tänav Indrek Soots