2-17-14450/11 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2-17-14450

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 28.detsembril 2017, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-14450 Tsiviilasi LR (R) hagi AR (R) vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: LR, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja ML, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxx, e-post:x Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur, epost: x, x Kostja: AR, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xxxxx xxxx, e-post: x Tsiviilasja hind 2115 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista AR LR ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.10.2017 kuni LR täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.

3. Elatis kanda ML arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx SEB Pank , selgitus „Elatusraha“ iga kuu 1.kuupäevaks.

4. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ajaolud ja menetluse käik LR esitas oma seadusliku esindaja kaudu 28.09.2017 hagiavalduse AR vastu elatise nõudes seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.10.2017. Elatise nõuet põhjendatakse sellega, et kostja keeldub lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Siiani on lapse vanemad leidnud kompromissi, aga edasisest kostja keeldub ega soovi osa võtta lapsega seonduvast, sealhulgas elatise maksmisest.

2-17-14450

Kohus võttis hagiavalduse 02.10.2017 määrusega menetlusse ja määras kostjale tähtaja 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja on 17.10.2017 kohtule esitatud vastuses teatanud, et ei tunnista hagi, kuna on seadusest tuleneva lapse ülalpidamiskohustuse täitnud vabatahtlikult ja seda suuremas ulatuses, kui seadus seda nõuab. Kostja tunnistab, et ainult ühel korral, so 2017 augustis, tekkis kostjal viivitus, sest tööandja ei maksnud lubatud tasu korrektselt. On selge, et inimesel esineb elus rahalisi probleeme, kuid vahet tuleks teha selles, kas viivituse põhjus on pahatahtlik ja süstemaatiline või on tegemist hetkelise probleemse olukorraga. Seetõttu ei saa kostja nõustuda hageja seisukohtadega, et ta hoidub elatisraha maksmisest kõrvale. Lisaks igakuistele elatise rahalistele maksetele on kostja toetanud last ka esemeliselt (mängud, riided, jalanõud jne). Kui kostjale on võimaldatud lapsega kohtuda, on kostja külastanud erinevaid huvikeskusi. Kostja on viidanud ka sellele, et hageja esindaja elas kostja üüritud elamispinnal, kuid pärast tema lahkumist pidi kostja lagastatud korteri korrastama. Samuti pärast poolte lahkuminekut jäi soetatud ühisvara kõik hageja esindajale. Ka on lapsega suhtlemine tehtud raskeks.

KOHTU SEISUKOHT JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

2. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.10.2017 seadusega sätestatud alammääras, mis on 2017.aastal 235 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja ka lapse vajadusi vaidlustanud. Samuti ei ole vaidlust selles, et lapse vanemad elavad eraldi ja hageja elukohaks on ema elukoht. Seega on kostja alaealise lapse vanemana kohustatud andma talle ülalpidamist. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist.

3. Hageja esindaja ei ole 13.11.2017 esitatud vastuses eitanud, et kostja on tasunud elatist, kuid enne hagi esitamist olid kostjal hageja ees võlgnevused, mis on käesolevaks ajaks likvideeritud ja hagi on esitatud kohtusse selleks, et kostja oleks kohustatud kohtuotsuse alusel järjepidevalt elatist tasuma ning elatise tasumata jätmisel oleks hagejal võimalik pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Kohus nõustub kostja antud põhjendustega elatise maksmise järjepidevuse kohta, st elatist tuleb maksta perioodiliselt, mis on lapse huvides nagu ka sellega, et kohtulahendiga välistatakse kohustatud poole keeldumine kohtuväliselt kokkulepitud elatise tasumisest. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on tasunud elatist valdavalt kuu keskel (tl 19), kuid selgusetuks jääb, millise kuu eest elatist maksti. Seega on põhjendatud hageja etteheide, et kostja ei ole järginud kohustust maksta elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg-st 1 tulenevalt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Vanematevahelised kokkulepped ei välista, et elatist võib maksta ka muul viisil, sh asjade, teenuste jne ostmise näol. Hageja on selliseid kokkuleppeid eitanud, seega ei saa kohus ka kostja tõendeid (tl 25, 27-30) ülalpidamiskohustuse täitmise katteks arvestada. Lisaks on kostja poolt esitatud tõendid osaliselt loendamatud (tl 30) või hõlmavad perioodi, mille eest hageja

2-17-14450

elatist ei nõua, samuti ei võta hageja õigeks, et kantud kulutused on tehtud lapsele. Kostja poolt esitatud tõendid üksikute ostude kohta ei kaalu üles neid ülalpidamiskulutusi, mida teeb igapäevaselt lapse eest hoolitsev vanem. Kostja poolt esitatud vastuväited, mis seonduvad poolte kooselu lõppemise ja ühisvaraga jätab kohus kui asjasse mittepuutuvad tähelepanuta.

Eeltoodust lähtudes on hageja nõue elatise väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

4. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis. TsMS § 164 mõtte kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte kantud menetluskulud poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingrid Niinemägi Kohtunik