1-16-9271/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-16-9271

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9271 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.T, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 11.01.2017 10.10.2018 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Vabastada M.T temale Viru Maakohtu 25.10.2016 ja otsusega mõistetud Viru Maakohtu 12.01 karistuse kandmisest tingimisi .2017 määrusega täitmisele pööratud enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata

M.T-le katseaeg kuni 10.10.2018 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada M.T katseajal - järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama ko xxxx; htu määratud alalises elukohas

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus- osakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada M.T katseajal 2,4,8 järgima KarS § 75 lg 2 p sätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- asuma

Eesti

tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest;

- osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata M.T kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada M.T karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.11.2017 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava M.T id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.T tunnistati Viru Maakohtu 25.10.2016 kohtuotsusega nr 1- - 16 9271 süüdi KarS § 216 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

liideti istetud karistusele Viru Maakohtu 06.03.2014 kandmata mõ kohtuotsusega mõistetud ja ära karistus 9 kuud 2 M.T-le

9 päeva vangistust ning mõisteti liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8

(kaheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 69 alus

el asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 629 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati

12

kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal pidi M.T täitma

KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Viru Maakoht umäärusega nr u 12.01.2017 koht

1-16-9271 rahuldati kriminaalhooldusametniku Ando Paju taotlus M.T-le Viru Maakohtu 25.10.2016 kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramiseks ning

pöörati karistuse ärakandmata osa, 1 aasta 8 kuud 29 päeva, täitmisele. Karistuse kandmise

alguseks loeti 11.01.2017.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest

korda. Kuriteod on liigiliselt sarnased, sest trienergia, mõlemal korral on isikut karistatud elek

maagaasi ja soojusenergia ebaseadusliku kasutamise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja ajendiks majandusliku kasu saamine. Vangistuses

on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning ajavahemikul 15.08.2017-

22.08.2017 on toimunud vestlused ühiskonnas kehtivatest normidest ja isiku motivatsiooni tõstmisest käitumaks seaduskuulekalt. Alates 25.07.2017 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla

avavanglaosakonda. Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel ning alates 23.08.201 xxxx. 7 töötab väljaspool vanglat

3 Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 11 kuud ning kand 9 kuud vangistust. a jääb tal veel enam kui

Kinnipeetav aadressil xxxx pojale kuuluvas korteris, milles pani toime elas enne vangistust üksi

ka kuriteo. isiku Kriminaalhooldusametnikul puudus võimalus vabanemisjärgses elukohas ela oli trepikoja uks lukus ja ametnik mistingimuste väljaselgitamiseks, kuna kodukülastuse ajal majja ei pääsenud. Korteri võtmed pidid sõnul olema venna käes, kelle andmeid ta kinnipeetava ei soovinud avaldada. ppis ka Koht -

Kinnipeetav omab põhiharidust. Ta õ la Järve Õhtukoolis 11. kl Varasemalt on isik

htla- kus assis, kuid ei lõpetanud. õppinud Ko Järve Kutsehariduskeskuses,

lõpetas ehituse eriala. Vanglas on kinnipeetav motiveeritud omandama riigikeelt. Isikul on

töökogemus peamiselt ehituse alal, enda sõnul öötas ta mitteametlikult suveperioodil. t Sissetulekuks enne vangistust oli mittea Kuritegu on toime pandud majanduslikust metlik töötasu.

kitsikusest tingituna. K-raha andmetel on kinnipeetaval 04.10.2017 seisuga tasumata

võlanõudeid 3615,04 euro ulatuses, vabanemisfondis on 166,33 eurot. Vabanemisel isikul garanteeritud töökoht puudub.

Kinnipeetava vanemad on surnud. Sugulastest on tal kaks venda A ja V. A suhtleb kinnipeetav : kirja teel. Abikaasa on surnud, üks poeg elab xxxx, pojaga nad omavahel ei suhtle. Isikul pole

väljaspool vanglat kriminaalseid kontakte. Hoolimatut elustiili näitavad mitmed väärteokaristused ja käitumiskontrolli nõuete rikkumine, alkoholi liigtarbimine. Kinnipeetav on

o ka lahjemat alkoholi, tal on olnud ma sõnul tarvitanud nii kangemat kui mitmenädalased

joomasööstud. Väidetavalt alustas isik alkoholi tarvitamisega 21-aastaselt. Vanglas on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav mõistab, et alkoholi liigitarvitamine tekitab kahju nii

talle endale kui ka t nimestele. isik rahulik. Isiku arvates eda ümbritsevatele i Käitumiselt on probleemid lahenevad ise. kinnipeetav on pessimistlik ning Tulevikueesmärgid on üldsõnalised,

arvab, et ei leia endale vabanedes tööd. Isikul puuduvad kuritegelikud hoiakud. Kinnipeetav leiab, et ametnikud isik korduvalt kontroll

on vajalikud. Käitumiskontrolli all olles rikkus nõuet ning tema k Isik tahab aristus pöörati täitmisele. enda sõnul elada seaduskuulekalt ja tal on soov

minna Vangla riskihindamise alusel on kinn tööle. ipeetav väheohtlik. Uue kuriteo toimepanemise aasta jooksul on vangla hinnangul 11%. tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru

Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks M.T

tingimisi talle katseaeg kuni enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata 10.10.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest

käitumiskontroll pikkusega 10 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata M.T-le KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik , taotluse andmetel u arvamusest nähtub et võib kinnipeetava lähedasteks isikuteks pidada xxxx elavat poega S K ja venda. Kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetest selgub, et M.T abikaasa ja vanemad on surnud. Tal on kaks venda, kellest

ühega suhtleb kirja teel. Poeg elab xxxx ja omavaheline suhtlemine puudub. Seega M.T

praktiliselt puuduvad lähedased, kelle abile ta võiks vabanemise järgselt loota.

Kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetest selgub, et mõningast töökogemust, kuna isik omab

suviti tegi nne vangistust oli isiku sissetulekuks mitteametlik

ta juhutöid ehitustel. E töötasu. Taotluse andmetel vabanemise järgselt M.T töökoht puudub. Vabanemise järgselt

on

isikul otstarbekas abi saamiseks - pöörduda Kohtla Järve Linnavalitsuse sotsiaaltöötajate poole

ning teha nendega koostööd oma olukorra parandamiseks, esmalt isikudokumendi saamiseks. Taotluse andmetel kavatseb kinnipeetav uesti elama asuda xxxx asuvasse vabanemise järgselt u

4

pojale kuuluvasse korterisse, s.o samasse korterisse, kus ta sooritas kuriteo.

Kriminaalhooldusametnikul puudus võimalus M.T vabanemisjärgses elukohas elamistingimuste väljaselgitamiseks, kuna kodukülastuse ajal oli trepikoja uks lukus ja ametnik

majja ei pääsenud. Taotluse andmetel korteri võti on venna käes, kelle telefoninumbrit kinnipeetav ei avaldanud, kuna Kuriteod pani isik ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. toime, kuna tal puudus raha elektrienergia eest tasumiseks, r justas alkoholi ahapuuduse aga põh

kuritarvitamine. K ja ajendeid isik g uriteo põhjuseid teadvustab, süüd tunnistab nin mõistab,

milliseid taga

H järgi on ta oma teoga põhjustanud. oiakut ametnike suhtes võib pidada positiivseks, kuna ta . Isik saab aru mõistab ametnike vajalikkust , et ühiskonnas kehtivad reeglid

ja kord on vajalikud, samas ise ei täida ud kriminaalhoolduse nõudeid, seadusi. Ta on rikkun

mistõttu pöörati vangistus täitmisele riminaalhoolduse nõuete varasem rikkumine seab

. K

kahtluse alla võimekuse ja motiveerituse tingimusteta alluda karmile korrale tingimisi ennetähtaegse vabastamise järgselt. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks M.T tingimisi

ennetähtaegset vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg

kuni 10.10.2018 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise

tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 10 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata M.T-le KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustused.

M.T ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda öeldi algul, et . Talle elukohta teda ei vabastata, kuna seal ei ole elektrit. Siis sai teada, et xxxx on xxxx, kuhu saab ta ka vabaneda, aga ta ei tea, kas sinna on talle koht broneeritud. xxxx korteris Tal oleks võimalik elada ilma elektrita. Kriminaalhooldusametnik ei pääsen öeldi algul ud sinna sisse, sest

talle , et

teda ei lasta sinna, sest seal pole elektrit. Seda ütlesid lle need, kellel on olnud selliseid ta olukordi. Parema meelega

vabanemisel elama xxxx, kui seal kohti on. Kui selgub, et ta läheks seal kohti ei ole, siis lepib ta ka korteriga, kus ei ole elektrit. saab hakkama ka ilma elektrita. Ta See korter on kõigi mugavustega, seal on soe, ainult ei ole elektrit. Seal üksi korteris hakkaks ta elama. See oli tema poja korter, aga poeg kirjutas selle tema nimele ja tema selle korteri nüüd on omanik. Ta hakkab

tukassas ennast arvele. Ta on toime pannud 2 otsima tööd, samuti võtab Töö sarnast kuritegu. Esimene kord oli nii, et tema abikaasa, kes põdes vähki, kirjutati haiglast välja ja saadeti koju surema. ektri sisse, et saaks Ta lülitas el abikaasale sooja sööki teha, sest kui ta

oleks surnud nälga, oleks see olnud häbiväärne. Abikaasa sai pensioni, aga sellest ei jagunud elektri eest maksmiseks, sest palju raha läks ravimitele. Linnavalitsuse poole abi saamiseks ta ei

pöördunud a kunagi kuskile ei pöördu. Kui oleks pöördunud, siis . Ta on selline inimene, et t

ilm lle selt poleks ta praegu vanglas. Oma süüd ta tunnistab. Ta arvab, et ta juba aitab vanglas viibimisest. Ta tahab vabaduses tööd otsida ja hakata elama normaalset elu.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et M.T tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise

vangla arvamuses küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, M.T ennetähtaegset vabastamist.

Kohus pöördus 20.12.2017 poole, et selgitada välja, telefoni teel kinnipeetava kontaktisiku K V kas M.T on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressil xxxx, kus

asub xxxx xxxx ei ole , kuna vangla iseloomustuses märgitud elukohta aadressil kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud ning seal puudub elektriga varustatus. 21.12.2017

edastas kontaktisik K V xxxx juhataja M V e- kohtule MTÜ kirja, millest nähtub, et kinnipeetavale on ennetähtaegse vabanemise korral elukoht broneeritud aadressil xxxx.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

5

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul , anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et M.T si enne süüdimõistetu võib vangistusest tingimi

tähtaega vabastada Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese .

reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetava käitumine

vangistuses on olnud positiivne, millele viitab distsiplinaarkaristuste puudumine ning see, et

alates 25.07.2017 kannab isik karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Vangistuses on

kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning temaga on toimunud vestlused

ühiskonnas kehtivatest normidest ja isiku motivatsiooni tõstmisest käitumaks seaduskuulekalt.

Isik on motiveeritud hoiduma kuritegelikust käitumisest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt

puuduvad kinnipeetaval kuritegelikud hoiakud. Kinnipeetav on vangistuses olnud hõivatud

vangla majandustöödel ning alates öötab ta väljaspool vanglat 23.08.2017 t xxxx. Kohtu

hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu

suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabanemisel on

kinnipeetavale broneeritud elukoht aadressil xxxx, kus asub xxxx e . Isikul puudub küll vabanemisel garanteeritud töökoht, kuid ta on avaldanud valmisolekut võtta ennast Töötukassas töötuna arvele ning asuda ka ise tööd otsima. Arvestades

seda, et kinnipeetav on ka vangistuses olnud tööga hõivatud, leiab kohus, et isikul on välja kujunenud tööharjumus ning tal on olemas motivatsioon tööle asuda. i kinnipeetav on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, Kuig nähtub materjalidest, et temaga töötavate isik on teadvustanud ametnike vajalikkust ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Kohtu hinnangul tuleks M.T-le anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta

on asunud seaduskuulekale teele. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi

ennetähtaegset vabastamist. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul

maandada katseajaks, s.o kuni 10.10.2018, käitumiskontrolli kohaldamisega ning katseajaks

M.T-le KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud kohustuste panemisega. Täiendavalt märgib

kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid

kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtu hinnangul oleks antud juhul vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik