1-17-9507/18 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2018, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-9507 (17251000259), liidetud 1-17-11013 (17251000315) Kohtukoosseis Urmas Reinola,

Pavel Gontšarov, Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 28. novembri 2017 otsus T.V süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses

424 lg 2

Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav ; süüdistatav a kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal

T.V

RESOLUTSIOON Jätta kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja

T.V ja tema kaitsja apellatsioon

id d tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T.V

Pärnu Maakohtu 28. novembri 2017 otsusega lühimenetluses tunnistati süüdi KarS §

424 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja mõisteti KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja karistuseks 1 aasta vangistust.

hulka 1 päev (03.10.2017) eelvangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvata alates 26.11.2017. KrMS § 130 lg 41 alusel vahis süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks. tati T.V Sama otsusega jäeti otsusega mõistetud rahaline karistus KarS § 64 lg 2 ja § 65 Tartu Maakohtu 02.07.2013 lg 2 alusel

iseseisvalt täitmisele.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 T.V-lt aastaks. Menetluskuludena mõisteti T.V-lt välja eurot ja riigi õigusabi tasu

riigituludesse sundraha 705

kokku 965,40 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. LS § 127 kohaselt on T.V kohustatud alates kohtuotsuse jõustumisest 5 tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

2(3)

2. T.V tema 03.10.2017 ke Paidetunnistati süüdi selles, et lla 02.29 ajal juhtis Järvamaal Mündi Mäeküla tee 4. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr - XXXXXX alkoholi

tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,95 mg/l +/- 0,09 mg/l, seega mitte vähem kui 0,86 mg/l ning

samuti selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kuriteo KarS § 424 järgi, juhtis 26.11.2017 kella 23.10 ajal Paide linnas Pärnu Sõmeru maa l sõiduautot VW -Rakverentee 92.km-

Passat registri numbriga XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,24 mg/l +- 0.12 mg/l, seega mitte vähem kui 1,12 mg/l.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonid T.V kaitsja ja , vaidlustades id süüdistatav üksnes süüdistatavale mõistetud karistuse.

3.1. Kaitsja r liialt leiab, et süüdistatavale eaaalse vangistuse määramine kogu karistuse ulatuses on karm. T.V on vanglas oldud aj oleks otstarbekas aga oma eksimust mõistnud, mistõttu

mõista vangistuslik karistus osaliselt reaalsena ja suuremas osas tingimisi. Palub muuta vaidlustatud otsus osaliselt

ja teha uus otsus, millega mõista süüdistatavale šokivangistus kaks kuud ning jätta ülejäänud karistus tingimisi täitmisele pööramata KarS § 74 sätete kohaldamisega.

3.2.

Süüdistatav märgib enda kaebuses, et on oma teo tõsidusest aru saanud ja rohkem seda ei juhtu. Kahetseb. Palub lühendada lisakaristuse aega, kuna töötab üle Eesti ja peab liikuma autoga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab ga

üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu id d perspektiivitud ning tuleb sellest ja tulenev

alt jätta läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2- 8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).

5. Kohtukolleegium leiab, et T.V tema kaitsja apellatsioonidel puudub ilmselgelt ja edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel.

6. Apellatsioonides esitatud taotlused karistuse kergendamiseks selle KarS T.V-le mõistetud § 74 lg 2 kohaselt tingimisi kohaldamata jätmise ristuse tähtaja lühendamiseks kaudu ja lisaka on

perspektiivitud. T.V-le mootorsõiduki korduva juhtimise eest joobeseisundis mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmäära. Maakohus on mõistetavat karistust, samuti selle üldkasuliku tööga asendamata jätmist põhjalikult motiveerinud. Karistus ei ole vastuolus seaduse ega kohtupraktikaga. kaks kehtivat kriminaalkaristust, Süüdistataval on hetkel KarS § 424 järgi

kusjuures teda on eelnevalt karistatud nii rahalise karistusega, kui ka tingimisi 6 kuulise vangistusega. U mate ue samalaadse kuriteo toimepanemine nõuab eripreventiivsel kaalutlusel range meetmete kohaldamist, et süüdistatav saaks oma tegude tähendusest ja võimalikest tagajärgedest ka aru. Põhjendatult juhtis maakohus otsuses tähelepanu sellele, et T.V suhtumist õiguskorda näitab ka see, et suhtes oli juba üks kriminaalasi 26.11.2017 episood on toime pandud ajal, mil tema kohtus. ise oma senise Kohtukolleegium nõustub maakohtu hinnanguga selles, et süüdistatav on käitumisega näidanud, et vabaduses viibides ei suuda ta käituda õiguskuulekalt.

3(3) Et pani T.V toime kaks samalaadset kuritegu, on vähem kui 2 kuu jooksul põhjendatud ka

lisakaristuse kohaldamine nii erikui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt. Mootorsõidukit joobes juhtivad isikud tulevad

liiklusest teatud ajaks kõrvaldada.

Nähtuvalt kohtuistungi protokollist (toimik lk 39 43) on süüdistataval võimalus jätkata töö tegemist -

ka siis, kui temalt juhtimisõigus karistusena ära võetakse. Seega kohtukolleegiumi hinnangul ei takistanud T.V joobeseisundis töö lühikese ajavahemiku jooksul korduvalt sõiduautoga ringi

sõitmast, mistõttu töö tegemise vajadus ei saa kuidagi olla aluseks mõistetud tähtaja

lisakaristuse

lühendamiseks. Kõike eeltoodut arvesse võttes õimalikuks vangistuse ei pea kohtukolleegium v st

tingimisi vabastada isikut, kes - , rikub pidevalt olulisi mootorsõiduki liiklus ja käitusnõudeid

sealhulgas juhib korduvalt

mootorsõidukit joobeseisundis. Põhjendatult on maakohus jõudnud järeldusele sellest, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Siinjuures osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegium nr 3- i 5. märtsi 2003. a otsuses 1-1-26-03 märgitule, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. KrMS § 2 p 4 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse allikaks Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. igikohtu otsuses esitatud seisukoht sellisel KrMS § 364 lg 1 p 3 kohaselt on Ri juhul Eesti kriminaalmenetluse seadustiku kohaldajatele kohustuslik.

7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud ja perspektiivitud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § st 3 jätab

326 lg-

kohtukolleegium süüdistatava j apellatsioonid kui ilmselt põhjendamatud läbi a tema kaitsja vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/