3-17-2431/9 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2431

Määruse kuupäev

27. detsember 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Reigo Velpleri kaebus seoses suitsetamise korraldusega

Viru Vanglas

Menetlusosalised

Kaebaja Reigo Velpler

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kätte-

toimetamisest arvates.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Justiitsminister muutis 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 alates 1. oktoobrist 2017

määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise

korraldust vanglas. Alates 1. oktoobrist 2017 kehtiva VSKE § 641 lg 31 alusel on suitsetatavad

tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.

2. Viru Vangla muutis 24. aprilli 2017.a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra

(edaspidi kodukord) sätteid, mis reguleerivad suitsetamist vanglas. Sealhulgas lisati

kodukorda punkt 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud ja punkt 4.4,

mille järgi jalutuskäigule kaasa võtta lubatud esemete loetelust puuduvad sigaretid.

3. Reigo Velpler esitas 13. novembril 2011 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palus kohtul

tühistada ja peatada Justiitsministeeriumi välja antud määruse nr 1-1/55, millega keelati

vanglas suitsetamine alates 1. oktoobrist 2017. Kaebaja taotles seoses sellega esialgset

õiguskaitset ning luba soetada vangla poe vahendusel kolm pakki sigarette nädalas ja

suitsetada viis sigaretti päevas kuni kohtuvaidluste lõpliku lahendini. Kaebaja palus jätta

menetluskulud riigi kanda, kuna viibib vanglas ja tal puudub sissetulek.

4. Kohus jättis avalduse 1. detsembri 2017. a määrusega käiguta ja palus kaebajal selgitada,

kas ta on esitanud seoses suitsetamise keeluga vaide, kas ta soovib esitada kohtule kaebuse ja

kas ta soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist vaide- või kohtumenetluse ajaks.

5. Kaebaja esitas 8. detsembril 2017 kaebusena pealkirjastatud avalduse, milles kinnitas, et

taotleb kohtult kodukorra p-de 2.3 ja 4.4 tühistamist ning suitsetamise ja sigarettide soetamise

võimaluse taastamist. Samuti taotleb kaebaja käskkirja nr 1-1/55 tühistamist.

Kohtu seisukoht

6. Kohus mõistab kaebaja avaldusi nii, et kaebaja on esitanud nii kaebuse kui ka esialgse

õiguskaitse taotluse, milles ta soovib suitsetamise võimaldamist kuni kohtulahendi

jõustumiseni. Kaebaja avaldust jätta menetluskulud riigi kanda, kuna tal puudub sissetulek,

mõistab kohus taotlusena vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest.

Kohus lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse enne kaebuse menetlusse võtmise

otsustamist. Kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivust kaebuse esitamisel ja kaebuse

menetlusse võtmise küsimuse lahendab kohus hiljem eraldi määrusega.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib kohus teha määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtu hinnangul saab kohus

eeltoodud sätte alusel hinnata, kas esialgse õiguskaitse taotluse esitajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Sellise tagajärje puudumise korral saab kohus loobuda taotluse sisulisest lahendamisest.

Seda arusaamist toetab kaudselt HKMS § 249 lg 3, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse

vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. See tähendab, et esialgse

õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldusi. Sel juhul saab taotluse jätta läbi

vaatamata ka siis, kui esialgse õiguskaitse vajadus puudus taotluse esitajal algusest peale.

8. Ka õiguskirjanduses leitakse, et sarnaselt kaebusega saab esialgse õiguskaitse taotluse

puhul eristada taotluse lubatavust ja taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse taotlus on

lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (HKMS § 250) ja taotluse

esitajal on esialgse õiguskaitse vajadus, arvestada tuleb ka muude taotluse lubatavuse

eeldustega. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 lausetes

1 ja 2 nimetatud alused. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotluse esitaja jaoks

mingeid pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse

puudumisega. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus

lubatav ja selle saab jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse

seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura

2013. Lk 686).

9. Kaebaja ei ole esile toonud, milles seisneb tema puhul esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna

kaebaja viitab Vjatšeslav Koguti ja Paul Toomsalu suhtes tehtud kohtumäärustele (kohtuasjad

3-17-1449, 3-17-1999, 3-17-2008), siis kohus eeldab, et kaebaja tugineb sellele, et

suitsetamisest loobumisega kaasnevad kaebajale võõrutusnähud ja igapäevaelu korralduse

häiringud, mida ei ole tagantjärele võimalik olematuks teha.

10. Kohtunik leidis varasemates sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendites, et vanglas

suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus (11.

septembri 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-17-1449, 18. oktoobri 2017. a määrus kohtuasjas

nr 3-17-1999, 8. novembri 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-17-2008, 8. novembri 2017. a

määrus kohtuasjas nr 3-17-2115).

11. Tartu Ringkonnakohus tühistas 6. detsembri 2017. a määrusega Tartu Halduskohtu

määruse kohtuasjas nr 3-17-1449 ning 19. detsembri 2017. a määrustega halduskohtu

määrused kohtuasjades nr 3-17-2008 ja 3-17-2115. Ringkonnakohus leidis kohtuasjas nr 3-17-

1449, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu. Pöördumatuks

tagajärjeks ei ole ringkonnakohtu hinnangul see, et taotluse esitaja ei saa suitsetada keelu

vaidlustamise ajal kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni. Isik võib peale keelu tühistamist

uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt ei

põhjenda ka võõrutusnähtude esinemise võimalikkus õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes

õigust saada asjatundlikku ravi. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas

meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks

seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava

regulatsiooni uuesti tühistada. Kohtuasjades nr 3-17-2008 ja 3-17-2115 jäi ringkonnakohus

samade seisukohtade juurde.

12. HKMS § 252 lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse

õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel

halduskohtule kohustuslikud (HKMS § 202 lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides

õigeks lähtuda kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu

seisukohtadest.

13. Kohus leiab määruse punktis 11 toodud põhjendustel, et kaebajal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Kuna täidetud ei ole üks

esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude

eelduste täidetust. Kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi

vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik