1-17-4230/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL resolutiivosa Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4230 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Elle Karm Kriminaalasi

B.M süüdistuses KarS § 422 lg 1 ja § 423 järgi lühimenetluses Süüdistatav

B.M , isikukood XXX, elukoht xxxx; Eesti

Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx puudub , tõkend –

Kaitsjad Monica Meristo-Dmitrij

ev

RESOLUTSIOON:

Tunnistada B.M KarS lg 1

(kolm) aasta süüdi § 422 järgi ja karistuseks mõista 3 t vangistust.

Tunnistada B.M süüdi KarS § 423

järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 3

(kolm) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

Kars § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kinnnipidamise aeg 10.09.2016. s.o. 1 (üks) päev, karistust jääb kanda 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS

ramata tingimusel, et B.M ei § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pöö pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Katseajaks allutada B.M ile ja kohustada teda kriminaalhooldaja käitumiskontroll katseajal järgima KarS § 75 lõikes 1 toodud kontrollnõudeid:

1) xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada B.M-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Lugeda B.M-ile alguseks 01.12..2017. määratud katseaja Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.M-ilt menetluskuluna sundraha 705 (seitsesada viis) eurot riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista

B.M-ilt menetluskuluna ekspertiiside tasu 574,00 eurot riigituludesse. (viissada seitsekümmend neli) KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada B.M kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1279,00 eurot tasuda 1 ( ) aasta jooksul alates kohtuotsuse

ühe jõustumisele järgnevast kuust kuul 124,00 eurot ja järgnevalt igakuiselt vähemalt 105,00 esimesel

eurot.

Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank

EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99917700079503 B.M, 1-17-4230 ning selgitusega: „ , menetluskulude osamakse“. Kui

rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõend – sõiduauto registreerimismärgiga nr

xxxx turvapadi (asub Rakvere Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis) hävitada kohtuotsuse jõustumisel..

Kohtuotsus toimetada kätte , saata teadmiseks kaitsjale, prokuröril B.M-ile e ja kannatanule ning saata täitmiseks Viru Vanglale ja Politseija Piirivalveametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so. hiljemalt 08.12.2017. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 22.12.2017. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 08.01.2018.

Süüdistus

B.M-i süüdistatak juhtis omamata vastava kategooria juhtimisõigust se selles, et tema

- 22.04.2016 kella 00:48 ajal Rakvere vallas Lepna asulas Rakvere-Jõepere tee 5 km mootorsõidukit istrimärgiga omamata vastava kategooria mootorsõiduki xxxx reg nr xxxx juhtimisõigust;

- 27.04.2016 kella ukit xxxx 17:16 ajal Rakvere linnas Murru tn 3 maja juures mootorsõid registrimärgiga nr omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; xxxx

- 12.05.2016 kella 15.50 paiku Rakvere linnas J. Kunderi 17A maja juures mootors ukit õid xxxx xxxx . registrimärgiga omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust

- 10.09.2016 kella 05:38 ajal Kadrina vallas, Pärnu Sõmeru mnt 159 kilomeetril -Rakveremootorsõidukit registrimärgiga nr ria mootorsõiduki xxxx xxxx omamata vastava kategoo juhtimisõigust.

Seega B.M

t, omamata vastava kategooria , juhtides süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.M-i süüdistatakse veel selles, et tema 21.05.2016. a kella 04.05 paiku omamata vastava kategooria juhtimisõigust Nigula vallas Ojaküla Põdruse juhtis Viru- -Kunda-Pada

maantee 14.- xxxx l kilomeetril mootorsõidukit registrimärgiga nr xxxx olles alkoholijoobes (alkoholijoove tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumber ARDM- teeoludele mittevastava kiirusega, 0072, lõplik mõõtetulemus 0,77 mg/l kohta) ning kaotas sõiduki üle kontrolli, mille tagajärjel kaldus sõiduk lauges paremkurvis vasakule teelt välja, sõitis puruks bussiootepaviljoni ning rullus üle katuse, millega tekitas ettevaatamatusest autos tagumisel parempoolsel istmel viibinud kaasreisija K. K`ile rasked tervisekahjustused – lülisamba rinna ja nimmeosa hulgimurrud (Th8 killustunud murd, Th7 ogajätke murd, Th - vasaku ristjätke murd, L1 vasaku ristjätke murd), Th8 kõrgusel paravertebraalne verevalum ja kopsude põrutus.

B.M rikkus Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid juht ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida pidi ette aimama; uht ei tohi olla LS § 69 lg 1 nõudeid, j

joobeseisundis; LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria juhtimi

sõigust.

Seega

B.M, rikkudes mootorsõiduki juhina LS § 50 lg 3 p 1, § 69 lg 3, 90 lg 1 p 1 nõudeid millega ettevaatamatusest tekitati inimesele raske tervisekahjustuse, pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid ja kohtu põhjendused

1.

juhtimise KarS § 422 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki käigus või käitusnõuete rikkumises, millega ettevaatamatusest põhjustatakse raske lusliik

tagajärg. Süüteo subjektiks saab olla vaid sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit.

Seega on antud juhul oluline tuvastada, kes juhtis mootorsõidukit, milliseid liiklus või -

käitusnõudeid ta rikkus ja kas nende nõuete rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega, s.o K. K raskete tervisekahjustustega.

2. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine ja selle käigus süüdistuses nimetatud liiklusnõuete rikkumine ja selle

K. Kile raskete tervisekahjustuste tamine on kohtuistungil tagajärjel põhjus

tõendamist leidnud. B.M on ennast kohtuistungil süüdi tunnistanud ja andnud kohtueelsel menetlusel ütlusi, milles tunnistab, et mootorsõiduki juhtimisõigust pole tal kunagi olnud, et ju lubatud kiirust htis sõidukit ja ületas , kaotas auto üle kontrolli ja sõitis

kraavi, eelnevalt oli ta tarvitanud alkoholi (tl. 83-85, 123-125). Kannatanu K. K i ütlustest nähtub, et sõitsid Rakverest Kundasse, ees kõrval istus

avarii hetkel oli roolis B.M, D.

K, tema ise oli tagaistmel, dis, et B.M mäletab müra ja valu seljas ja rinnas, ta tea puudub mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 81-82, 126-128). Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et l esinesid lülisamba rinna K: K

- ja nimmeosa hulgimurrud, paravertebraalne verevalum ja kopsude põrutus, vigastused põhjustavad tervisekahjustuse kestvusega vähemalt neli kuud, vigastused võivad olla saadud 21.05.2016.liiklusõnnetuse käigus tömbi vägivalla toimel.

Tunnistaja D. K ütlustest nähtub, et sõitsid Rakverest Kundasse, roolis oli B.M , tagaistmel K. K

kiirust, tema ja K , tema ise istus juhi kõrval, B.M ületas olulisel määral . K

, K poolt tehtud märkustele ei reageerinud. ei suutnud kurvi välja võtta ja sõitis teelt välja . K parem pool verine, rindkere valus, eelnevalt oli i vigastused olid tõsised, tal endal ol pea ja ta koos B.M-ina ja K. K tarvitanud alkoholi.

KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu B.M-ina tegevuses tõendavad veel Liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (tl. 32 54), teatised liiklusõnnetuses kannatanute -

D. K ja K. Ki saabumisest AS Rakvere Haigle EMO-sse, raviasutuste väljavõtted K. Ki patsiendikaardist ja haigusloost (tl. 67-78), väljavõte politseiandmebaasist selle kohta, et B.M puudub mootorsõiduki juhtimise õigus (tl. 157) tõendusliku al , komeetri kasutamise protokoll tuvastati , millest nähtub, et 21.05.2016 kell 04.34 alkomeetriga Dräger

Alcotest 7110 EST seerianumber ARDM-0072 B.M alkoholijoove, lõplik mõõtetulemus 0,77 mg/l kohta (tl. 56). Kohus leia

b, et põhjuslik seos B.M-ina tegevuse ja saabunud tagajärje vahel on tuvastatud.

Juhtides mootorsõidukit orsõiduki juhtimise õigust omamata alkoholijoobes ja moot

lubamatult suure dukiirusega ei suutnud ta juhtimisega teelt sõi sõiduki toime tulla ja sõitis välja rii tagajärjel sai , ava

K. K raskeid tervisekahjustusi.

3. B.M-ina ütlustest nähtuvalt oli ta teadlik oma tegevuse keelatusest, tal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus, ta oli eelnevalt tarvitanud alkoholi, lisaks eelnevale ületas ta olulisel määral lubatud sõidukiirust. Üldteada asjaoluks on, et liiklusõnnetuste põhjuste hulgas on enamesinevaiks just lubatud sõidukiiruse ületamine ja mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes. B.M-ina ütlusi ja toimepandu tehiolusid arvestades leiab kohus, et liiklusnõuete rikkumise pani B.M toime vähemalt otsese tahtlusega, rasked tervisekahjustused K. Kle on tekitatud ettevaatamatusest.

B.M-ina süüd ja tema poolt toimepandu õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

4. KarS § 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne süüteokoosseis seisneb mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises ilma selleks nõutavat juhtimisõigust omamata. Süstemaatilisus eeldab, et isik oleks teo toime pannud vähemalt kolmandat korda.Süüdistuses märgitud mootorsõiduki juhtimise episoodid ja seega KarS §423

1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine B.M-ina tegevuses on kohtuistungil tõendamist leidnud. B.M on oma ütlustes tunnistanud, et tal pole mootorsõiduki juhtimise õigust kunagi olnud, et juhtis mootorsõidukit 22.04.2016, 27.04.2016, 12.05.2016 ja 10.09.2016, et 22.04. ja 10.09.2016 oli ta lisaks ka alkoholijoobes. (tl.13, 19, 25-26, 153-154). B.M-ina poolt mootorsõiduki juhtimist tõendavad veel politseitöötajatest tunnistajate A. T,

T. P, T. L ja A. P

ütlused ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused. 22.04.2016 kuriteoepisoodis on tõendeiks ka kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et B.M ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 26 km/h ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll millest nähtub, et B.M tuvastati alkoholijoove 0,49 mg/l. 10.09.2016 kuriteoepisoodis on tõendiks ka tõendusliku alkomeetri väljatrükk, millest nähtub, et B.M tuvastati alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,21 mg/l.

5. B.M-ina ütlustest nähtuvalt leiab kohus, et kuna ta oli teadlik asjaolust, et tal puudub mootor p . sõiduki juhtimise õigus, ani ta kuriteo toime vähemalt otsese tahtlusega Tema süüd ja

tema poolt toimepandu õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus

6. K kuriteo toimepanemise ajal karistusena ette vangistuse kuni viis aastat, arS § 422 lg 1 nägi KarS § 4231 sanktsiooniks on rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri andmetel B.M kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, tal on olemas elu- B.M-ina karistust kergend ja töökoht. ab süü tunnistamine ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka asjaoluga, et oma tegevusega realiseeris B.M KarS § 422 lg 1 ettenähtud tagajärgedest kergema.

Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse ka kannatanu käitumist, kes läbimõtlematult nõustus olema kaassõitjaks autos, mille juht oli alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta.

Kohus hindab B.M-ina süüd keskmisest suuremaks KarS § 422 järgi kvalifitseeritava .

kuriteo pani ta toime rikkudes mitut olulist liikluseeskirja nõuet, ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimisepisoode on neli, kusjuures kahe puhul neist oli ta enne rooli asumist tarvitanud alkoholi. Süü suurust ja B.M-ina materiaalset olukorda arvestades ei pea võimalikuks ja otstarbekaks rahalise karistuse kohaldamist KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest.

Eelnevat arvestades leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamist silmas pidades tuleb B.M-i karistada sanktsiooni keskmise st suurema vangistusega. st määra Mõistagi tuleb karistust vähendada ühe kolmandiku võrra seoses lühimenetluse kohaldamisega. Arvestades ülalnimetatud süü suurust ja karistuse mõistmist mõjutavaid asjaolusid vabastab kohus B.M-ina karistuse kandmisest tingimisi KarS § 74 alusel. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada kaitsja taotlust KarS § 73 kohaldamise osas. Kuriteoepisoodide paljusust ja kolme kuriteoepisoodi alkoholiga seotust arvestades peab kohus vajalikuks B.M-ina käitumise üle järelevalve seadmist ja tema suhtes katseajaks alkoholi tarvitamise keelu kohaldamist.

Menetluskulu

7. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulu süüdimõistetu. Menetluskuludeks on sundraha 705 eurot ja ekspertiisi tasu 574,00 eurot. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus B.M kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1279,00 eurot tasuda ositi 1 aasta jooksul.

Asitõendid

8. xxxx turvapadi (asub Rakvere Asitõend sõiduauto registreerimismärgiga nr Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis) tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel..

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp