3-17-572/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-572

Haldusasi

MTÜ Eesti Keskerakond kaebus Erakondade rahastamise

järelevalve komisjoni 14.02.2017 ettekirjutuse nr 60

(31-3/17-1/1) tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Eesti Keskerakond, volitatud esindaja

vandeadvokaat Triin Kaurov ja nõustaja Mihkel Kõrgmaa

Vastustaja – Erakondade rahastamise järelevalve komisjon,

volitatud esindajad vandeadvokaat Küllike Namm ja

advokaat Kristiina Urb-Semjonov ning nõustaja Zoja

Masso

Asja läbivaatamine

27.11.2017 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Eesti Keskerakond kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.01.2018, välja arvatud

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS

§ 181 lg 1).

Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (vastustaja) kohustas 14.02.2017

ettekirjutusega nr 60 (31-3/17-1/1) (I kd tl 7-14p) MTÜ-d Eesti Keskerakond (kaebaja)

3-17-572

2(9)

kandma ettekirjutuses käsitletud keelatud annetuse kogusummas 110 100 eurot riigieelarvesse

ja esitama nimetatud kohustuse täitmise kohta vastustajale tõendid. Põhjendused:

1.1. Kaebaja kajastas 2014. a majandusaasta aruandes 31.12.2014 seisuga kassas oleva

sularahana 174 343,30 eurot ja pangakontol olevana 52 711 eurot. Aasta lõpu seisuga

moodustas kaebaja koguvõlgnevus kolmandate isikute ees 305 208 eurot, sh Midfield OÜ ees

150 000 eurot. Kaebaja andis 02.12.2014 välja kaks garantiikirja summades 270 000 eurot ja

460 000 eurot, millega garanteeris Midfield OÜ kohustuste täitmist kolmandate isikute ees

mitteaktsessoorselt ajavahemikul 02.12.2014–31.12.2019. Perioodil 01.01.2014–30.06.2015 on

kaebaja teinud AS SEB Pank arvelduskontole sularaha sissemaksed: 31.05.2014 – 35 000 eurot,

1300 eurot, 2250 eurot, 3450 eurot, 1750 eurot, 3450 eurot, 3500 eurot, 3550 eurot, 3700 eurot

ja 750 eurot; 31.01.2015 – 4250 eurot, 5150 eurot ja 7000 eurot; 28.02.2015 – 12 500 eurot;

30.04.2015 – 1000 eurot ja 8500 eurot; 31.05.2015 – 7500 eurot ja 5500 eurot, kokku

110 100 eurot. Sissemaksed on tehtud teadmata päritoluga raha arvelt (kuna kaebaja

sularahakassas reaalselt seda summat polnud) ning sellest tulenevalt on tegemist keelatud

annetusega (erakonnaseaduse (EKS) § 123 lg 2 p 1).

1.2. Kaebaja esitatud sularaha liikumist kajastavatel dokumentidel nähtuvad summade

liikumised, mida ei ole võimalik käsitleda liikmemaksuna ega annetusena. Samuti ei ole kaebaja

järginud raamatupidamise sise-eeskirjas fikseeritud nõudeid raamatupidamise korraldamisele ja

majandustehingute kajastamisele – nt ei kajastatud sularaha liikumist kassakontol, vaid

aruandvate isikute kontol, mistõttu sularahakonto ja aruandvate isikute konto käibed ja saldod

pole eraldi jälgitavad ega anna õiget pilti erakonna varadest (sularaha on likviidne vara,

aruandva isiku käes olev raha on nõue isiku suhtes ega ole sama likviidne). Kaebaja väide, et

suures koguses sularaha toodi kassasse likviidsuse tagamiseks, pole veenev. Kaebaja

raamatupidamisprogrammist perioodi 01.01.2014–31.07.2015 kohta ei nähtu sularaha

väljamakseid kolmandatele isikutele kohustuste täitmiseks. Arvestades, et samadel

kuupäevadel, kui toimusid raha arvelduskontole viimised, on kaebaja pidanud vajalikuks

arvelduskontolt sularaha välja võtta, tekkis põhjendatud küsimus, mis tingib sellise raha

käitlemise ühel ja samal päeval ning miks ei maksta raha kontole ühe summana. Väited

likviidsuse tagamise kohta on otsitud, sest raha pangakontol ja kassas on samavõrra likviidne.

Väited sularaha reservi moodustamisest ei ole usutavad, sest vara arestimise korral kuuluvad

arestimisele nii pangakontod kui sularaha kassas.

1.3. Kontrollitaval perioodil 01.01.2014–30.06.2015 kaebaja peetud raamatupidamisarvestus ei

võimalda saada esitatud raamatupidamise andmetest aktuaalset, objektiivset ja võrreldavat

informatsiooni kaebaja finantsseisundi, finantstulemuste ja rahavoogude kohta. Seega ei ole

võimalik

saada

kontrollitavat

teavet

sularaha

liikumise

kohta.

Kuna

puuduvad

algdokumentidega võrreldavad andmed 2014. a sularahakassa kohta kuude lõikes, sh kassajäägi

kohta seisuga 31.12.2014, ei anna raamatupidamise aruandluses esitatud andmed objektiivset

teavet tegelikult kassas olema pidanud ega seal olnud sularaha kohta. Vastuolude tõttu kaebaja

esitatud dokumentatsioonis on ebausaldusväärsed kaebaja peakassa inventuuri tulemused

seisuga 31.12.2014. Seda mh põhjusel, et konto 10421 „büroo sularaha Priit Toobal“ ei ole

vastavalt kaebaja esitatud teabele tegelikkuses sularahakassa, kuna sellel on kajastatud lisaks

sularaha liikumistele ka panga kaudu toiminud tehingud. Pangas tasutud kulude kandmine

kassakontole on vastuolus raamatupidamise seaduse (RPS) §-des 4 ja 6 sätestatuga ja kaebaja

raamatupidamise sise-eeskirjaga. Kaebaja ei ole pidanud kassaarvestust kassa sissetuleku ja

väljamineku orderite täitmise näol, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kellele on raha antud

või kellelt on sularaha saadud. Viimane on vajalik EKS § 121 lg 7 nõuete täitmiseks, et tagada

annetuste isikustamine. Sularaha toomine pangast kassasse märtsist 2014. a maini 2015. a ei

olnud likviidsusreservi loomine. Tegemist oli vastustajale teadmata kuludest tekkinud bilansi

puudujäägi katmisega. Kui tegelikkuses oleks eksisteerinud nn likviidsusreserv ja sularaha

3-17-572

3(9)

oleks kassas reaalselt olemas olnud, siis mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oleks kaebaja

koheselt pärast seda, kui vastustaja hakkas kaebaja sularaha hoidmisega seonduvat uurima,

sularaha kassast panka viinud ja vastustajale pangakonto väljavõttega tõendanud, et küsitavusi

tekitanud raha on reaalselt olemas. Olukorras, kus raamatupidamisaruandluse kohaselt on

kaebajal 31.12.2014 seisuga kassas sularaha 165 969,80 eurot ja pangakontol 52 711 eurot, ei

ole usutav, et kaebaja ei likvideeri võlgnevusi ega maksa ära maksetähtaega ületanud tasumata

arveid. Kaebaja on sularaha sissemaksetega püüdnud seadustada mitteisikustatud raha.

Tegemist on laekumistega, mida pole raamatupidamises taotluslikult õigesti kajastatud. Kuna

vastustajal puudub objektiivne teave selle kohta, kui palju pidi 31.12.2014 seisuga, s.o

inventuuri tegemise ajal, sularaha kassas olema, ning audiitor on oma aruandes asunud

seisukohale, et kassainventuuri ei ole võimalik hinnata tõesena, siis lähtub vastustaja eeldusest,

et kaebaja esitatud tõend kassainventuuri akti näol ei tõenda kaebaja väiteid sularaha olemasolu

kohta summas 165 969,80 eurot.

1.4. Arvestades kaebaja sularahaga ümberkäimise praktikat, on kaebaja raamatupidamist

teadlikult korraldanud moel, et sellest ei ole võimalik saada objektiivset informatsiooni, sh

informatsiooni kassas oleva sularaha kohta. Kaebaja poolt sularaha liikumise kontrollimist

võimaldavate andmete mitteesitamise tõttu, sh andmete, mis puudutavad sularaha kassast tehtud

väljamakseid, on vastustajal veendumus, et eelpool viidatud summasid kassas tegelikult ei

olnud ja neid ei olnud võimalik kassast pangakontole sisse maksta, v.a juhul, kui kassasse

toimusid sissemaksed ilma neid raamatupidamises kajastamata. Vastustaja on seisukohal, et

kaebaja oli sularahana pangast väljavõetud summad kulutanud neid kassasse viimata ja

sellekohaseid kuludokumente raamatupidamisele esitamata. Selleks, et tasuda tasumisele

kuuluvaid makseid pangakonto kaudu, võeti vastu teadmata päritoluga sularaha, mis maksti

sisse kaebaja pangakontole. Seda tuleb käsitleda keelatud annetuse vastuvõtmisena, mida

tõendab 06.12.2016 ajalehes Postimees ilmunud artikkel „Kurat ma ütlen“. Arvestades kaebaja

poolt raamatupidamise korraldamist vastuolus RPS ja kaebaja raamatupidamise sise-eeskirjas

sätestatuga, leiab vastustaja, et kaebaja on RPS §-des 4, 6 ja 7 ning EKS § 121 lg-tes 4 ja 7

sätestatut eiranud selleks, et kontrolli teostaval ametkonnal ei oleks võimalik saada objektiivset

jooksvat teavet tegeliku sularaha jäägi kohta kassas. See on andnud kaebajale võimaluse

andmete moonutamiseks, sh kassast puuduva raha näitamiseks sularaha jäägina. Kontrollitaval

perioodil kaebaja poolt sularaha käitlemine, s.o sularaha samaaegne pangakontole kandmine ja

kontolt väljavõtmine, ning aruandva isiku kulude kajastamine sularahaga samal kontol ei ole

kooskõlas mõistliku finantsmajandusliku käitumisega ja RPS §-de 4, 6 ja 7 nõuetega ning selle

põhjuseks on soov varjata kaebaja vastuvõetud ja käsutuses oleva sularaha päritolu.

1.5. Garantiikirjade kohaselt oli garantii andmine põhjendatud kaebaja võlgnevustega Midfield

OÜ ees. Kaebaja ei vastanud küsimusele, miks ta ei tasunud võlgnevust kassas olnud sularaha

arvelt ja andis välja garantiikirjad. Vastustaja hinnangul anti garantiikirjad välja põhjusel ja

olukorras, kus kaebajal polnud võimalik Midfiled OÜ ees oma kohustusi täita, sest tal puudusid

selleks reaalsed rahalised vahendid. Olukorras, kus kaebajal on võimalik vabaneda kohustusest

selle täitmise kaudu, ei ole eluliselt usutav ega mõistlik, et kaebaja võtab kohustuse täieliku

täitmise asemel endale pikaajalise rahalise kohustuse kogusummas 730 000 eurot.

1.6. Praegusel juhul ei ole võimalik tuvastada isikuid, kes on kaebajale keelatud annetuse

teinud, seetõttu tuleb keelatud annetus kanda riigieelarvesse (EKS § 124 lg 2).

2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 14.02.2017 ettekirjutuse

tühistamiseks. Põhjendused:

2.1. Ettekirjutuses puudub faktiline alus. Ei selgu, millistele asjaoludele tuginedes jõuti

seisukohale, et ettekirjutuses toodud kuupäevadel kaebaja poolt endale kuuluva sularaha arvelt

3-17-572

4(9)

enda arvelduskontole tehtud sissemaksed on keelatud anonüümsed annetused. Summa

tasumiseks kohustamine eeldab kõigi asjaolude väljaselgitamist ja tõendamist, mitte oletuste

põhjal ettekirjutuse tegemist.

2.2. Ettekirjutuses toodud põhjendused on asjakohatud. Isegi kui kaebaja raamatupidamisele on

etteheiteid, ei ole võimalik sellest järeldada, et kaebaja oleks vastu võtnud keelatud annetusi.

Vastustaja tellitud vandeaudiitori aruandes on leitud, et kaebaja on dokumenteerinud kõik oma

majandustehingud

ja

kirjendanud

algdokumentide

või

nende

põhjal

koostatud

koonddokumentide alusel kõik oma majandustehingud raamatupidamisregistrites. Ka kaebaja

raamatupidamise aastaaruandeid auditeerinud vandeaudiitor leidis 2014.-2015. a kohta, et

raamatupidamise aastaaruanded kõigis olulistes osades kajastavad õiglaselt kaebaja

finantsseisundit 31.12.2015 seisuga ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta

finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Kaebaja Danske

Bank arvelduskonto väljavõttest nähtub, et Priit Toobal võttis detsembris 2013. a pangast

sularaha välja 45 000 eurot ja 2014. a jooksul 134 250 eurot ning viis kassasse. Seega on

kahtlused sularaha päritolu osas kõrvaldatud. Vastustaja tellitud vandeaudiitor ei ole teinud

kaebajale ühtegi etteheidet 2015. a raamatupidamise kohta. Vastustaja seisukohad, mida

kaebaja võttis ette sularahaga, ei ole kuidagi haakuvad ettekirjutuses keelatud annetusteks

peetavate sularaha sissemaksetega pangakontole. Kaebajale heidetakse ette sularaha

sissemakseid pangakontole, mitte sularaha väljavõtmist. Ammugi ei olnud mingit põhjust viia

pärast järelevalvemenetluse algatamist sularaha panka – keelatud annetusteks on peetud

pangakontole juba viidud summasid, mitte sularahakassas olnud summat.

2.3. See, kuidas kaebaja täidab kohustusi oma võlausaldajate ees, ei saa näidata keelatud

annetuste vastuvõtmist. Samuti ei saa tekitada kahtlust ühel ja samal päeval mitmel korral

pangatehingute, sh sularaha sissemaksete ja väljamaksete tegemine.

2.4. Garantiikirja väljastamine ei ole mingis seoses kaebaja rahaliste vahenditega ega ka sellega,

kas kaebajal endal oli võlgnevusi Midfield OÜ ees. Garantiikirjadega on garanteeritud mitte

kaebaja, vaid Midfield OÜ võlausaldajate nõuded. Garantiikirjade andmine oli vajalik

reklaamikampaania ajal, tagamaks kaebaja reklaamikampaania korraldaja Midfield OÜ poolt

viimase võlausaldajate ees kohustuste täitmist.

2.5. Meedias avaldatud artiklis toodud teabele tuginedes ei saa teha järeldusi keelatud annetuste

kohta. Artiklist ei nähtu, kellel on sularahakriis, kellele on tehtud ülekandeid jne.

3. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

3.1. Kaebaja mittenõustumine haldusaktis toodud faktiliste asjaoludega ei ole samastatav

haldusakti faktilise aluse puudumisega. Kaebaja ei püüa haldusakti põhjendusi ümber lükata,

vaid viitab paljasõnaliselt, et ettekirjutus on mõistetamatu. Ettekirjutuses on välja toodud selle

tegemist tinginud faktilised asjaolud ja viidatud tõenditele, millest vastavad faktilised asjaolud

nähtuvad. Ettekirjutuse faktiliseks aluseks on järelevalvemenetluses selgunud asjaolud ja

vandeaudiitori erikontrolli tulemused. Kaebusest nähtub, et kaebaja on ettekirjutuse faktilisi

asjaolusid mõistnud.

3.2. Kaebaja ei esitanud järelevalvemenetluses ühtegi tõendit, et tema kassajääk oleks

võimaldanud teha kassast sularaha väljamakseid ja seeläbi arvelduskontole sularaha

sissemakseid ettekirjutuses näidatud summas. Vastustaja on haldusorganina järginud

uurimispõhimõtet, selgitades välja asjas olulise tähendusega asjaolud ja kogudes vajalikke

tõendeid. Kaebaja ei ole selgitanud, millised konkreetsed asjaolud on jäänud välja selgitamata.

3-17-572

5(9)

3.3. Kassat puudutavate raamatupidamiskannete formaalne täitmine ei tõenda kassas reaalse

sularaha olemasolu ega selle päritolu. Samuti ei välista kaebaja majandusaasta aruannete

auditeerimine keelatud annetuste vastuvõtmist. Vastustaja on veendunud, et kaebaja poolt

pangast välja võetud sularaha kassasse tegelikult ei viidud, vaid seda kasutati ilma seda

raamatupidamises kajastamata. Olukorras, kus kaebaja pangakontol oli raha, ei ole selge, miks

samaaegselt sularaha väljamaksetega on tehtud sularaha sissemakseid. Väited, et sularaha

sissemaksed arvelduskontole olid ilmselt vajalikud kaebaja arvete tasumiseks, ei ole ühegi

dokumendiga tõendatud.

3.4. Riigikohus on lahendis haldusasjas nr 3-3-1-40-02 (p 7) leidnud, et sissetulekute ja

väljaminekute kohta ei pea koostama eraldi ordereid, kui kassaraamat viitab muudele

algdokumentidele ja kassaraamatu kannete vastavus algdokumentidel näidatud arvandmetega

on kontrollitav. Kassaarvestus peab võimaldama kassas oleva sularaha jäägi tuvastamist mitte

ainult arvestusperioodi lõpu seisuga, vaid iga päeva lõikes. Praegusel juhul puuduvad orderid

sularahakassa sissetulekute ja väljaminekute kohta 2014.-2015. a, samuti ei nähtu viiteid

algdokumentidele kassaraamatus. Seega ei ole võimalik kontrollida, kellelt on kassas sisalduv

sularaha saadud.

3.5. Järelevalvemenetluse käigus erikontrolli läbi viinud OÜ AMC Audit vandeaudiitori

aruandest tuleneb, et kaebaja raamatupidamiskonto nr 10421 (sularahakassa) raamatupidamine

väljendab kande tegemise kuupäeva, mitte majandustehingu toimumise kuupäeva, nagu nõuab

RPS § 6 lg 5 p 1. Kanded on kajastatud arvestuskuu viimase kuupäevaga, sõltumata

majandustehingu toimumise kuupäevast. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, millal ja kelle poolt

on kassasse sularaha sissemaksed tehtud, mis on hiljem kaebaja poolt kassast arvelduskontole

viidud. Vandeaudiitorile ei ole vastava nõude esitamisele vaatamata esitatud 2014. a

raamatupidamise algdokumente. Seega ei ole võimalik kontrollida kaebaja sularahakassa

arvestust 2014. a kohta. Vandeaudiitor on seadnud kahtluse alla ka 31.12.2014 väidetavalt läbi

viidud inventuuri andmed kassajäägi osas, mistõttu ei ole usaldusväärne ega tõendatud kaebaja

poolt vastustajale esitatud 31.12.2014 sularaha jäägi aruandes toodud summa 165 969,80 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Vaidluse asjaoludest nähtuvalt leiab vastustaja, et kaebaja poolne sularaha käitlemine on

olnud kontrollimatu. Kaebaja ei ole tõendanud, et tema pangakontolt välja võetud sularaha

jõudis sularaha kassasse ja et pangakontole sisse makstud 110 100 eurot pärineb sularaha

kassast, mistõttu tuleb pangakontole sisse makstud summa lugeda teadmata päritoluga keelatud

annetuseks. Vastustaja hinnangul on kaebaja rikkunud nii RPS nõudeid kui ka oma

raamatupidamise sise-eeskirja, jättes toimingud tahtlikult dokumenteerimata ja pidades

raamatupidamist moel, mis raskendab sellest arusaamist või muudab selle võimatuks.

Vastustaja hinnangul oli kaebaja eesmärgiks varjata, mil moel pangakontolt välja võetud

sularaha kasutati ja kust pärines sularaha, mis hiljem pangakontole sisse maksti.

5. EKS § 121 lg 1 järgi on erakond kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma

tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt EKS 21. peatükis ettenähtud

viisil. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib erakond tulu saada üksnes järgmistest allikatest:

1) erakonna põhikirja alusel kehtestatud liikmemaksud; 2) EKS alusel makstavad eraldised

riigieelarvest; 3) EKS-s sätestatud tingimustel tehtud annetused; 4) tehingud erakonna varaga.

6. Vältimaks erakonna ebaseaduslikku rahastamist, on vastustajal EKS § 1210 lg 1 alusel õigus

kontrollida, kas erakond järgib EKS-s sätestatud nõudeid. Selle ülesande täitmiseks on

vastustajal õigus nõuda erakonnalt dokumentide esitamist (EKS § 1211 lg 2 p 1 ja lg 6).

Ettekirjutuse täitmata jätmisel on vastustajal õigus määrata sunniraha (EKS § 1212 lg 1).

3-17-572

6(9)

7. Vastustajas on tekitanud kahtlusi suurtes summades sularaha väljavõtmine kaebaja

pangakontolt (I kd tl 27; III kd tl 11) ja hiljem suurtes summades raha sissemaksmine

pangakontole (II kd tl 9-25p; II kd tl 26-36p). Kaebajal on õigus selles, et sularaha hoidmine

kassas või aruandva isiku käes ei ole iseenesest keelatud. Seetõttu ei ole kaebajal kohustust

põhjendada vastustajale, miks sularaha välja võeti. See, kas kaebaja põhjendused olid vastustaja

jaoks usutavad või mitte, ei ole määrav. Kuna aga sularaha liikumise jälgimine on keerulisem

ning erakonnal on EKS § 121 lg-st 1 tulenevalt kohustus tagada oma tulude ja kulude täielik

läbipaistvus, sest EKS § 121 lg 2 lubab erakonnal saada tulu vaid piiratud allikatest, siis on

oluline sularaha liikumist arusaadavalt kajastada ja vajadusel tõendada.

8. RPS § 7 lg 1 kohaselt on raamatupidamise algdokument tõend, mille sisu ja vorm peavad

vajaduse

korral

võimaldama

kompetentsele

ja

sõltumatule

osapoolele

tõendada

majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. RPS § 6 lg 2 järgi on

raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning

kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist

selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Sama

paragrahvi lg 4 kohaselt on iga raamatupidamiskirjendi aluseks majandustehingut tõendav

algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

9. Vastustaja on küsinud kaebajalt erinevaid pearaamatu ja konto väljavõtteid ning kaebaja

on need ka esitanud. Kaebaja jättis aga täitmata vastustaja nõude esitada 2015. a

raamatupidamise algdokumendid (vt vastustaja 20.01.2016 järelepärimine, II kd tl 98-99;

kaebaja 10.02.2016 vastus, II kd tl 100-101p). 2014. a raamatupidamise algdokumente ei ole

vastustaja kaebajalt küsinud ja kaebaja ei ole neid ka ise esitanud. Kaebaja põhjendas nõutud

dokumentide esitamata jätmist sellega, et nende selekteerimine, komplekteerimine ja esitamine

on ajamahukas ning pärsiks kaebaja igapäevast tööd. Vastustaja ei ole hiljem oma nõuet

korranud ega määranud kaebajale sunniraha dokumentide esitamata jätmise eest. Eeltoodust

nähtuvalt pole vastustaja olnud järjekindel dokumentide nõudmisel ega kasutanud võimalust

heidutada kaebajat nõude täitmiseks.

10. Vastustaja algatas kaebaja suhtes 10.03.2016 järelevalvemenetluse võimaliku keelatud

annetuse vastuvõtmise kontrollimiseks (vt vastustaja 10.03.2016 kiri, II kd tl 102-108).

Vastustaja selgitas teates põhjalikult, miks ja millised kahtlused tal kaebaja raha liikumist

hinnates tekkisid. Vastustaja ei esitanud enam uusi dokumentide esitamise nõudeid, kuid andis

kaebajale mitmel korral võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Arvestades vastustajal

tekkinud kahtlusi ning raamatupidamise algdokumendi tähtsust majandustehingu tõendamisel

ja raamatupidamiskirjendite kontrollimisel, pidi kaebajale olema dokumentide esitamise

vajadus ilmselge.

11. Algdokumentide esitamise vajadus pidanuks olema mõistetav ka olukorras, kus kaebaja

möönis, et on teinud raamatupidamiskirjendeid vastuolus RPS § 6 lg 5 p-ga 1, mis kohustab

kirjendis näitama majandustehingu kuupäeva. Sama näeb ette ka kaebaja enda raamatupidamise

sise-eeskirja (II kd tl 84-95p) p 2.3. Kaebaja selgitas haldusmenetluses, et tegelikult tehti

kirjendid tagantjärele kuu viimase päeva seisuga, st kirjendis näidati kande tegemise, mitte

majandustehingu kuupäeva. Ilmselgelt raskendab see kontrolli teostamist. Asjaoludest

nähtuvalt tekkisid vastustajal menetluse käigus põhjendatult küsimused, miks on kaebaja teinud

samal kuupäeval pangakontole erinevates summades sularaha sissemakseid ja samal ajal ka

sularaha välja võtnud. Samuti tekkis vastustajal põhjendatult küsimus, miks kanti sularaha

kontole 10421 “büroo sularaha Priit Toobal” alles mitu nädalat pärast sularaha väljavõtmist

pangakontolt.

3-17-572

7(9)

12. Samuti oli algdokumentide esitamise vajadus oluline seetõttu, et kaebaja on pidanud kontol

10421 “büroo sularaha Priit Toobal” nii sularaha kassa arvestust, aruandva isiku käes oleva raha

arvestust kui ka pangakontol tehtud väiksemate tehingute arvestust. Kohus nõustub

vastustajaga, et selline arvestus ei võimalda aru saada, millises summas oli sularaha kassas

(vara), millised summad olid aruandva isiku käes (nõue aruandva isiku vastu) ja millised oli

summad pangakontol.

13. Kaebaja ei ole 2014. a raamatupidamise algdokumente esitanud ka vastustaja tellitud

töövõttu teostanud vandeaudiitorile tema poolt läbi viidud kontrolli käigus, kuigi audiitor neid

dokumente küsis. Kaebaja põhjendas nõutud dokumentide esitamata jätmist asjaoluga, et need

asuvad arhiivis, mistõttu on nende kättesaamine keeruline. Kohtu arvates on kaebaja põhjendus

asjakohatu. Kaebajal tulnuks nõutud dokumendid arhiivist ära tuua ja audiitorile kättesaadavaks

teha. Dokumentide esitamata jätmine ei võimaldanud kaebaja tegevuse õiguspärasust

kontrollida ja tekitab kahtlusi tema motiivides. Samas 2015. a raamatupidamise algdokumendid

audiitorile esitati.

14. RPS ei reguleeri seda, kuidas peaks kassas oleva sularaha liikumist kajastama. Kaebaja on

näinud oma raamatupidamise sise-eeskirja p-s 2.1 alg- ja koonddokumentidena ette piirkondade

rahastamise aruande, piirkondade sularahas tasutud liikmemaksude kogumislehe, piirkondade

sularahas tasutud annetuste kogumislehe, algdokumendid kuluarvete kohta, palgalehed ja

palgaarvestuse koondid, arvelduskontode väljavõtted, tarnijate arved ja lepingud, arvete

koonddokumendi, raamatupidamise õiendid. Täpsemat kassa dokumentatsiooni ja sularaha

käitlemise reegleid kehtestatud ei ole. Riigikohtu 02.10.2002 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-40-

02 (p 7) järelduvalt tuleks sularaha liikumise jälgitavuse tagamiseks koostada kassa sissetuleku

ja väljamineku orderid ja/või pidada kassaraamatut ja/või peab aruandev isik koostama sularaha

kasutamist tõendavad aruanded.

15. Praegusel juhul ei ole kaebaja vastustajale neid dokumente esitanud. Kaebaja ei ole ka

selgitanud, kas ta on koostanud kassa sissetuleku ja väljamineku ordereid ning on jätnud need

esitamata või pole ta neid üldse koostanud. Eraldi kassa arvestust pidavat kassaraamatut ei ole

samuti peetud või esitatud. Konto 10421 “büroo sularaha Priit Toobal” arvestus ei kajasta ainult

sularaha arvestust, seega ei ole selle kaudu võimalik sularaha liikumist arusaadavalt jälgida.

Algdokumentide esitamata jätmise tõttu puudub kindlus, kas pangakontolt välja võetud sularaha

jõudis kassasse või jäi Priit Toobali kätte ning mida Priit Toobal selle rahaga täpsemalt tegi.

Ebaõige on kaebaja arusaam, et oluline on vaid see, et pearaamatus olevad summad omavahel

klapivad. Kuna erakonnal on EKS § 121 lg-st 1 tulenevalt kohustus tagada oma tulude ja kulude

täielik läbipaistvus, siis on oluline aru saada, mida on kaebaja pangakontolt välja võetud

sularahaga teinud ja kust pärineb sularaha, mis pangakontole sisse maksti. Kaebaja enda

raamatupidamisarvestus on jäänud kas tahtlikult või oskamatuse tõttu ebaselgeks. Kaebaja ei

ole püüdnud sellist ebaselgust kõrvaldada ka vastustaja nõutud dokumentide esitamisega, mis

võimaldanuks vastustajal vaidlusaluse sularaha liikumist jälgida.

16. Ekslik on kaebaja arusaam, et vandeaudiitor leidis 06.07.2016 aruandes (II kd tl 115-120),

et kaebaja raamatupidamine oli nõuetekohane ja läbinähtav. Kuna kaebaja jättis audiitorile

2014. a raamatupidamise algdokumendid esitamata, siis sai audiitor kontrollida kaebaja

tegevust vaid piiratud ulatuses. Audiitori analüüsis on välja toodud olulised märkused, milles

tuvastati kaebaja poolsed rikkumised raamatupidamise korraldamisel – raamatupidamiskanded

ei sisalda majandustehingu kuupäeva, nagu nõuab seadus, vaid kande tegemise kuupäeva;

kontol 10421 on majandustehinguid debiteeritud ja krediteeritud ebaõigesti; kuna kontol 10421

peeti nii kassaarvestust kui ka arvestust aruandvate isikutega, raskendab see objektiivse ja

võrreldava info saamist kaebaja finantsseisundist; sularaha sissemaksed erakonna kassasse on

jäänud raamatupidamises korrektselt vormistamata.

3-17-572

8(9)

17. Kohtu arvates on ebausaldusväärne audiitori hinnang, et kaebaja on dokumenteerinud kõik

oma majandustehingud ja kirjendanud neid raamatupidamisregistrites. Audiitori aruandest

nähtuvalt ei võimaldanud tal tutvuda kogu vajamineva dokumentatsiooniga. Audiitor on saanud

kontrollida vaid pangas toimunud tehingute kajastamist raamatupidamisarvestuses. Kaebaja

raamatupidaja selgitused ja kinnitused ei ole tõendid ega asenda algdokumentidega tutvumise

vajadust, sest just raamatupidamise õiguspärasuse kontrollimiseks töövõtt tellitigi. Audiitor on

viidanud kaebaja raamatupidamise 2014. a aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori

kontrollile, kuid olukorras, kus vastustajal olid põhjendatud kahtlused kaebaja raamatupidamise

õiguspärasuse osas, tulnuks audiitoril endal kontrollida kaebaja raamatupidamise õiguspärasust,

mitte tugineda varem koostatud kontrollimaterjalidele.

18. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et vastustaja on teinud vaidlusaluse ettekirjutuse

oletustele tuginedes. Vastustaja on püüdnud kaebajalt selgituste ja dokumentide küsimisega

asjas vajalikke tõendid koguda ning kaebaja raamatupidamisarvestusest aru saada. Olukorras,

kus vastustajal puuduvad muud võimalused kaebaja valduses olevate dokumentide saamiseks,

läheb tõendamiskoormis üle kaebajale, kellel ainsana on võimalik dokumente esitada, et

vastustaja

väidetavalt

ekslikku

hinnangut

ümber

lükata.

Kaebajale

pidi

selline

tõendamiskoormise üleminek olema arusaadav. Kaebaja ei ole vastustaja nõutud tõendeid

esitanud ka kohtumenetluses ega selgitanud nende esitamata jätmist. Arvestades asjaoludega,

et kaebaja on pidanud raamatupidamist sellisena, mis ei võimalda kõrvalseisjal sellest aru saada,

kaebaja ei ole raamatupidamise algdokumentidega tõendanud, kus hoiti ja mida tehti

pangakontolt välja võetud sularahaga ning kust täpselt pärineb pangakontole sisse makstud

sularaha, samuti on kaebaja korduvalt keeldunud kontrollimenetluses koostööst vastustajaga,

siis võib lähtuda eeldusest, et kaebaja soovib sularaha liikumist ja päritolu varjata ning tegemist

on seega anonüümse annetusega, mis on EKS § 123 lg 2 järgi keelatud. Kaebaja ei ole sellist

järeldust ümber lükanud.

19. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et eeltoodud järeldust toetab ajalehes Postimees

06.12.2016 ilmunud artikkel (I kd tl 22), millest nähtub erakonna juhtkonna mure, et kassas

puudub raha, kuigi dokumentide järgi peaks seal raha olema. Artikkel kajastab

kriminaalmenetluses jälitustoimingu käigus salvestatud vestlust erakonna juhtkonna liikmete

vahel. Ilmselgelt räägiti erakonna kassast, sest tegemist oli erakonna juhtliikmetega. Kaebaja

pangakonto väljavõttelt (II kd tl 159-174) on näha, et Urmas Sõõrumaa kandis 16.02.2015

kaebajale üle 25 000 eurot, nagu artiklis mainiti.

20. Samuti toetavad eeltoodud järeldust maksetähtaja ületanud võlgade tasumata jätmine (vt

II kd tl 107) ja pikaajalise (5 aastat) kohustuse võtmine garantiikirjade (I kd tl 18 ja 21)

väljaandmisega vaatamata asjaolule, et võlad olnuks võimalik tasuda sularahaga, kui see oleks

olemas olnud. Seejuures võeti garantiikirjadega erakonnale oluliselt suurem kohustus (kokku

730 000 eurot), kui oli võlgnevus Midfiled OÜ ees (151 900 eurot – vt kaebaja 20.09.2016 kiri,

I kd tl 16-17p). Nimetatud asjaolud kogumis kinnitavad vastustaja ettekirjutuses toodud

järeldusi.

21. Kuna antud juhul ei ole võimalik tuvastada, kes on kaebajale keelatud annetuse teinud, on

vastustaja põhjendatult kohustanud kaebajat kandma keelatud annetuse riigieelarvesse (EKS

§ 124 lg 2).

22. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlusalune haldusakt on põhjendatud ja selle

tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

23. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kogusummas 2808 eurot.

Menetluskulusid ja nende kandmist tõendavad Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 11.04.2017

3-17-572

9(9)

arve nr 20170220 summas 1794 eurot ja selle tasumist tõendav AS SEB Pank kontoväljavõte

ning advokaadibüroo 29.11.2017 arve nr 20170752 summas 1014 eurot ja selle tasumist

tõendav AS SEB Pank kontoväljavõte. Arved sisaldavad käibemaksu.

24. Kohus jätab vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 6). Vastavalt

väljakujunenud Riigikohtu praktikale ei ole haldusorganile õigustatud välja mõista välise

õigusabi kulusid, kui kohtuasi ei välju tema igapäevase põhitegevuse raamidest. Vastustajal ei

ole keelatud kohtumenetluses välist õigusabi kasutada, kuid sellisel juhul peab ta arvestama

nende kulude jäämisega tema enda kanda. Praegune vaidlus ei välju vastustaja igapäevase

põhitegevuse raamidest. Vastustajal on EKS-st tulenev kohustus kontrollida, kas erakond järgib

EKS-s sätestatud nõudeid, ning teha rikkumise tuvastamisel ettekirjutus. Tegemist on tema

põhiülesandega. Vastustaja peab olema suuteline ise haldusmenetluses lahendamist vajavaid

õigusküsimusi lahendama ja oma seisukohti kohtus kaitsma. Nii Riigikohus kui Tallinna

Ringkonnakohus on jätnud mitmetes vastustaja tegevusega seotud vaidlustes vastustaja välised

õigusabikulud vastustaja enda kanda (nt Riigikohtu 10.11.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-50-

16, Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2016 määrus haldusasjas nr 3-15-2434, 21.06.2016 otsus

haldusasjas nr 3-14-52891, 21.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-15-1553, 29.06.2017 otsus

haldusasjas nr 3-15-917). Kohtu hinnangul puuduvad ka antud juhul asjaolud, mis annaks alust

asuda varasemates lahendites toodust erinevale seisukohale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik