1-15-10098/25 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg

22.12.2017, Rapla

Kriminaalasja number

1-15-10098

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Lea Pavelson

Aivi Meister

Kriminaalasi

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla

talituse kriminaalhooldusametnik Rein Merila erakorraline

ettekanne N.A kohta.

Süüdimõistetu

Kaitsja

N.A

, isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxx

maakond, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxx küla, xxxxxx talu.

Vandeadvokaat Vahur Krinal

Kohtuistungi toimumise aeg

08.06.2017.a.

RESOLUTSIOON

Rahuldada kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne. Pöörata kriminaalhooldusametniku Rein Merila erakorralise ettekande alusel täitmisele Tartu Maakohtu 17.12.2015 otsusega N.A-le mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 8 kuud ja 1 päev vangistust. Karistuse algust hakata lugema alates N.A kinnipidamiskohta asumisest. Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu.

Asjaolud

N.A on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 17.detsember 2015.a. KarS § 209 lg 2 p 1,3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 27.01.2015 kohtuotsusega 1-15-43 mõistetud ära kandmata karistuse 1 (ühe) aasta 1 (ühe) kuu ja 17 (seitsmeteistkümne) päevasevangistuse võrra, liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvata 2 (kahe) aastasest vangistusest maha eelmise kohtuotsuse, s.o 27.01.2015.a kohtuotsuse järgi ära kantud 3

(kolm) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust (hõlmab 27.01.2015 – 27.11.2015 ära tehtud 104 tundi üldkasulikku tööd) ja karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust. KarS § 65 lg 3, KarS § 69 lg 1,3 alusel asendati 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 16 (kuusteist) päeva vangistust 616 (kuussada kuusteist) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2

(kahe) aasta vältel arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati, et N.A täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 04.01.2018.a.

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

09.05.2017.a saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku alljärgnev erakorraline ettekanne N.A kohta.

ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS JA ASJAOLUD

N.A ei ole 17 temale koostatud ajakavast täitnud 16 ajakava. Kõik ajakavad on tema enda ettepanekul koostatud ja tema allkirjadega kinnitatud. Ei tulnud registreerimisele 27.07.2016, 06.01.2017, 13.01.2017, 20.01.2017, 23.01.2017, 05.05.2017 ja 08.05.2017, ega teatanud mittetulemise põhjustest.

KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

Viimaste rikkumiste kohta ei saanud seletust võtta, sest N.A ei tulnud 05.03.2017 ja 08.05.2017 registreerimisele.

KOKKUVÕTE SENISEST KRIMINAALHOOLDUSEST

N.A on mõistetud 17.12.2015.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt süüdi KarS § 209 lg

2 p 1,3 alusel ja teda on karistatud 1 aastase 8 kuu 16 päeva vangistusega. KarS § 69 lg. 1 kohaselt asendati vangistus 616 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati kaks (2) aastat. N.A võeti kriminaalhooldusosakonnas arvele 06.01.2016. Esimene kohtumine toimus 08.01.2016. Samal päeval tutvus N.A süüdimõistetu õiguste ja kohustustega karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning andis oma allkirja nendest arusaamise kohta. Samal päeval tutvustasin N.A-le üldkasuliku töö üldist ajakava kuude lõikes ja jaanuarikuu kava ajavahemikus 11.01.2016 kuni 15.01.2016.

N.A andis allkirjad selle kohta, et on ajakavadega nõus ja alustab nende täitmist. ÜKT sooritamise kohaks valisime Märjamaa Gümnaasiumi ja juhendajaks on seal majandusjuhataja Eino Väljaots. 11.01.2016 kuni 15.01.2016. ajakavas planeeritud 40 töötunnist tegi N.A ära 23 tundi. Veebruarikuus planeeritud 26 tunnist tegi N.A ära 15 tundi. Märtsis planeeritud 40 tunnist tegi ta ära 32 tundi. Aprillikuus planeeritud 56 tunnist ei teinud N.A ühtegi tundi. Maikuus planeeritud 40 tunnist tegi ära 30 tundi. Seoses vastutustundetu suhtumisega ÜKT tegemisse, tegin N.A-le üldkasuliku töö korraldamise juhendi § 17 kohaselt 02.05.2016 kirjaliku hoiatuse.

Hoiatus lisati üldkasuliku töö tegija toimikusse. Suulisi hoiatusi tegin igal kohtumisel. N.A andis pidevalt lubadusi korralikult töötunnid ära teha, kuid ei teinud. Edasi jätkus N.A ÜKT sooritamine sama lünklikult. Juunis tegi ta planeeritud 48 tunnist ära 22 tundi. Juulis ei teinud planeeritud 60 tunnist ühtegi tundi. Augustikuus tegi ta planeeritud töötunnid ära. Septembris ei teinud ta planeeritud 80 tunnist ära ühtegi tundi. Oktoobris tegi ta planeeritud 37 tunnist ära 10 tundi. Novembris tegi ta planeeritud 28 tunnist ära 16 tundi.

Detsembris tegi planeeritust 17 tunnist ära 16 tundi. 2017 aasta jaanuaris ei tulnud N.A registreerimisele 06.01.2017, 13.01.2017, 20.01.2017, 23.01.2017, 05.05.2017 ja 08.05.2017 ning me ei saanudki sellel kuul ajakava teha. Üldkasuliku töö korraldamise juhendi § 17 kohaselt tegin 26.01.2017 N.A-le teise hoiatuse registreerimiskohustuse mittetäitmise eest. 2017 aasta veebruarikuus planeeritud 40 tunnist tegi N.A ära 20 tundi. 2017 aasta märtsikuus planeeritud 56 tunnist tegi N.A ära 32 tundi. Aprillikuus planeeritud 52 tunnist ei teinud N.A ära ühtegi tundi. 08.01.2016 koostatud üldise ajakava järgi peaks N.A olema 01.05.2017 seisuga sooritatud 416 ÜKT tundi, on ainult 214 tundi.

N.A on üldisest ajakavast maas 202 tundi. Kuna üldkasuliku töö korraldamise seadus ei võimalda teha rohkem kui kaks hoiatust tuli koostada N.A kohta kohtule erakorraline ettekanne.

KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSTEGA

N.A-le on teada, et ÜKT sooritamise ajakavade mittetäitmine ja kriminaalhooldaja nõudmistega mittearvestamine toob kaasa vangistuse täitmisele pööramise. Sellest lähtudes teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku ümber arvestada N.A-le määratud 616 üldkasuliku töö tundidest sooritamata jäänud 402 tundi vangistuse päevadeks ja pöörata vangistus täitmisele. N.A ei ole täitnud ilma mõjuva põhjuseta talle määratud asenduskaristust planeeritud ajakavade järgi. N.A on olnud piisavalt aega, et ajakavas kokkulepitud töötunnid ära sooritada, kuid hooldusalune ei täitnud kohustust. Tal puudub igasugune vastutustunne ja tahtmine ÜKT tunde nõuete kohaselt sooritada. Ta on jaganud pidevalt lubadusi korralikult ajakavas kavandatud töötunnid ära teha, kuid ei ole teinud. Selline käitumine ei näita karistuse kandmisse tõsist suhtumist, vaid tahtlikult kõrvale hoidumist üldkasuliku töö tegemisest ehk karistuse kandmisest.

Menetlusosaliste seisukohad

Kohtuistungil

kriminaalhooldusametnik

jäi

esitatud taotluse juurde, kuna tegemata on 241 tundi

üldkasulikku tööd. N.A andis kohtuistungil ütlusi, et tööandja ei suutnud talle tööd anda ning seetõttu on töö tegemata.

Kohtu seisukoht

Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära kohtuistungil osapooled, leidis, et kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 järgi kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohus leiab, et kohtule kriminaalhooldusametniku poolt esitatud materjalidega on tõendamist leidnud, et N.A ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul üldkasuliku töö tunde täies mahus teinud. 17.12.2015. a kohtuotsuse järgi pidi N.A tegema 616 tundi ning tegemise tähtaeg oli 2 aastat, s.o kuni 04.01.2018. a. Kriminaalhooldusametnik on välja toonud, et probleeme üldkasuliku töö täitmisega oli kriminaalhooldusalusel juba algusest peale. Üldkasuliku töö ajakavade järgi peaks N.A olema 01.05.2017 seisuga sooritatud 416 üldkasuliku töö tundi, aga on ainult 214 tundi. Kriminaalhooldaja on teinud kaks kirjalikku hoiatust üldkasuliku töö tegemisest kõrvalehoidmise kohta, 02.05.2016 ja 26.01.2017. N.A andis pidevalt lubadusi korralikult töötunnid ära teha, kuid ei teinud. N.A on kokkulepitud tunnid ära teinud vaid augustis 2016. Võrreldes üldkasuliku töö tegemise igakuiseid kavasid ja N.A poolt tehtud tunde, tuleb tõdeda, et N.A ei pidanud süstemaatiliselt kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavadest terve karistuse kandmise aja. N.A-le määrati kohtuotsusega üldkasuliku töö tundide tegemiseks seaduses sätestatud maksimumtähtaeg, s.o 2 aastat, mis on igati piisav aeg, et karistus ära kanda. Viimane tähtaeg üldkasuliku töö tundide tegemiseks on 04.01.2018. Kokku on N.A teinud 214 üldkasuliku töö tundi.

Kriminaalhooldaja

esitas

kohtule

erakorralise

ettekande

N.A

suhtes,

sest

kriminaalhooldusalune on rikkunud talle pandud üldkasuliku töö tegemise kohustust ja registreerimiskohustust. Kohus leiab, et selles tulenevalt hoidub ta tahtlikult kõrvale talle pandud kohustuste täitmisest ning on suhtunud karistuse kandmisse ükskõikselt. Kohtuotsusega anti isikule võimalus kanda talle määratud karistus vabaduses, kuid süüdimõistetu ei ole suutnud seda täita. N.A kohtuotsus jõustus 05.01.2016.a. ning sellest ajast alates on isik sooritanud 616-st üldkasuliku töö tunnist tundi ning töö tegemise tähtaeg on 04.01.2018.a.

Kriminaalhooldusalune ei ole välja toonud asjakohaseid põhjendusi, miks ta ei ole saanud nõutud määras üldkasuliku tööd sooritada. Nimelt nähtub erakorralisest ettekandest, et N.A ei ole 17-st temale koostatud üldkasuliku töö ajakavast täitnud 16 ajakava, ülejäänud ajakavade kohaselt on planeeritud töötundidest teinud vaid osaliselt. Kõik ajakavad on tema ettepanekul koostatud ja tema allkirjadega kinnitatud. Üldkasuliku töö tegemist takistavatest põhjustest peab süüdimõistetu ise kriminaalhooldajale teatama. N.A ei ole seda teinud.

Samuti ei ole kriminaalhooldusametnik saanud viimaste rikkumiste kohta N.A-lt võtta kirjalikku seletust üldkasuliku töö tundide mittetegemise kohta, kuna N.A ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimistele 05.03.2017 ja 08.05.2017. Lisaks ei ole N.A ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimistele ka 27.07.2016, 06.01.2017, 13.01.2017,20.01.2017, 23.01.2017, 05.05.2017 ja 08.05.2017 ning ei teavitanud ametnikku mitteilmumisest. Süüdimõistetule oli teada, et kriminaalhooldusnõuete mittejärgimisel võib kohus kriminaalhooldaja ettekande alusel pöörata kriminaalhooldusalusele mõistetud karistuse selle ärakandmata osas täitmisele.

Käesolevaks ajaks on N.A tegemata 241 tundi üldkasulikku tööd. N.A väitis kohtuistungil, et tegemata on töö temast mitte olenevatel põhjustel, s.o tööandja ei kindlustanud teda tööga. Kohus ei loe N.A toodud põhjendust mõjuvaks, kuna sellisest olukorrast ta kriminaalhooldajat ei teavitanud. Seega N.A ise huvi üles ei näidanud, et saaks lahendatud olukord, kus teda tööga ei kindlustatud. Sellest oleks tulnud teavitada kriminaalhooldajat, kes oleks pidanud korraldama tööandja vahetuse. Kriminaalhooldaja sõnul N.A ei suutnud üldkasulikku tööd teha korrektselt kogu 2 aasta jooksul.

Seega kohus ei tuvastanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks N.A ei oleks saanud kohtuotsust täita. KarS § 56 lg 2 kohaselt on reaalse vangistuse kui kõige raskema karistuse kohaldamine võimalik alles siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergemat vahenditega. Seega on mõistetud vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud alles siis, kui puuduvad muud vahendid ja võimalused karistuse eesmärkide saavutamiseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega.

Süüdimõistetule on selgitatud kriminaalhooldusega seotud nõudeid ja nende täitmise vajadust, samuti rikkumise tagajärgi ning antud korduvalt võimalusi oma käitumise parandamiseks. Vaatamata sellele on süüdimõistetu talle määratud kohustustesse suhtunud vastutustundetult ning ei võta talle määratud kohustusi tõsiselt, siis kohus leiab, et süüdimõistetu suhtes ei ole karistuse eesmärkide saavutamine kergemate vahenditega enam võimalik. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne tuleb rahuldada ning Tarvo N.A-le mõistetud karistuse selle ärakandmata osas tuleb pöörata täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pavelson

Kohtunik