1-17-8325/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. detsember 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8325 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaja ja Andres Parmas Kriminaalasi R.A Tammemäe süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 ja

§ 274 lg 1 järgi;

L.A süüdistus KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja E.C.R süüdistus KarS § 202 lg 3 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20. novembri 2017 otsus Apellant s

üüdistatav R.A

Ik: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; töökoht: XXX XXX ; elukoht: ; kriminaalkorras karistamata Prokurör Andrus Ööbik Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav .A Tammemäe apellatsioon läbi vaatamata. R

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tegi 20. novembril 2017 otsuse M. Tammemäe, L.A ja E.C.R kriminaalasjas. Kohus mõistis M. Tammemäe süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 274 lg 1 järgi. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi karistas maakohus R.A 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega ning KarS § 274 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. Liitkaristuseks mõistis kohus KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus M.

Tammemäe vangistust 1 aasta 2 kuuni. Maakohus määras KarS § 74 lg 2 alusel, et mõistetud karistusest peab R.A kandma ära viis kuud. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus sellest M. Tammemäe eelvangistuses viibitud aja arvel kantuks 7 päeva. Samuti määras kohus, et karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda

M. Tammemäe viimase kinnipidamise aeg 23. juuli 2017. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määras kohus, et ülejäänud 9 kuuline osa karistusest jäetakse tingimisi - täitmisele pööramata, kui R.A ei pane kaheaastase katseaja kestel uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud alkoholi tarvitamise keeldu. Ühtlasi mõistis kohus M. Tammemäelt riigi kasuks välja menetluskulud 969 eurot ning kohustas R.A menetluskulu tasuma 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistis M. Tammemäe KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi viies varguse katses ning ühes lõpule viidud varguses. 29.04.2017 kella 19.30 paiku püüdis R.A XXX kauplusest varastada lugemisprille väärtusega 12,90 eurot. Ta möödus kassadest kauba eest tahtlikult tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. 09.06.2017 kella 10.40 paiku püüdis R.A varastada Tallinnas XXX asuvast R - AS le kuuluvast kauplusest pakki kartulikrõpse ja 2 purki õlut Alexander maksumusega kokku 3.17 eurot. Ta möödus kassadest kauba eest tahtlikult tasumata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. 06.07.2017 kella 21:35 paiku kauplusest varastada kaupu kokku 94,87 euro püüdis ta XXX väärtuses möödus kassadest atöötaja .

R.A kauba eest tahtlikult tasumata, kuid turv pidas ta kinni. 27.06.2017 kella 17:00-17:15 vahel varastas ta Tallinnas asuvas maja esimese XXX XXX korruse lukustamata toast JYJL’le kuuluva nutitelefoni Apple iPhone 6 Plus koos musta vär vi plastikust ümbrisega ja SIM tahvelarvuti Apple Ipad koos tumesinist värvi -kaardiga ning tekstiilist kaitsekaantega

950 eurot. . Kaupade väärtus kokku oli 22.07.2017 kell 21.25 XXX asuvast XXX püüdis R.A varastada Tallinnas kauplusest võttis ühte 0,5l pudelit viina Saaremaa Vodka maksumusega 10.69 eurot. Ta möödus kassadest

kauba eest tahtlikult tasumata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni. 23.07.2017 kella 20:45 paiku kauplusest varastada kahte 0,2l pudelit JACK püüdis ta XXX DANIELS`i viskit kogumaksumusega 20,58 eurot, ühe paki suitsu PHILIP MORRIS maksumusega 3,35 eurot ja ühe rukkipitsa kanaga maksumusega 4,15 eurot möödus . Ta kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid turvatöötaja pidas ta kinni.

KarS 09.06.2017 kella 13.00 § 274 lg 1 järgi mõisteti R.A süüdi selles, et ta lõi paiku Tallinnas Ravi tn 18 asuvas Ida-Tallinna Keskhaiglas Kesklinna politseijaoskonna patrulltalituse ametikohustusi täitvale patrullpolitseinik DL-le (L) vasaku jalaga vastu vasakpoolset näopiirkonda. Selle tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu DL . Samuti tekkis tema vasaku poole põsesarna ja kõrva vahele pindmine peavigastus. Samuti said kannatada l -l eest kukkunud prillid. öögi tõttu DL

2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav R.A . Süüdistatav leiab, et talle on mõistetud liiga karm karistus. Samuti palub R.A kontrollida, kas põhjendatud on tema süüdimõistmine KarS § 274 lg 1 järgi. R.A märgib, et ta tunnistas end kõigis kuritegudes süüdi ning avaldas kahetsust. Sellest hoolimata määras kohus, et ta peab vangistusest ära kandma 23 päeva rohkem kui taotles prokurör. Lisaks jäi tingimisi täitmisele pööramata 9 kuud vangistust ning katseaja pikkuseks määrati kaks aastat. Samuti kohustati R.A tasuma riigile aasta jooksul 969 eurot. R.A avaldab kahtlust, kas ta ikka lõi politseiametnikku. M. Tammemäe sõnul ta ei mäleta politseiniku löömist. protsendiliselt väita, et ei löönud Ta nendib, et ei saa 100-

politseiametnikku, kuna ei mäleta juhtunut. R.A leiab aga, et tal polnud põhjust politseinikku lüüa, pealegi oleks ebamõistlik rünnata kolme politseinikku. Ta ei ole kunagi varem kedagi jalaga näkku löönud. Ka ei ole loogiline, et ta lõi naisterahvast. Apellant märgib, et keegi ei teinud ekspertiisi ega kontrollinud tema joobeseisundit. Ta väljendab arusaamatust, miks on kriminaalasjas ainult politseiametnike ütlused, kui kogu tegevus toimus haiglas, kus oli palju rahvast. Sellest tulenevalt jääb mulje, et politseiametnikud on omavahel kokku leppinud. R.A märgib, et tunnistas enda süüd, kuna kaitsja sõnul politseinike ütlused tõendavad tema süüd. Ka arvestas ta kokkuleppega nõustudes, et ta vabastatakse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu ning leiab, et sellest tulenevalt tuleb apellatsioon

326 lg 3 KrMS § alusel jätta läbi vaatamata.

4. Apellatsioon on ilmselgelt perspektiivitu osas, milles R.A seab kahtluse alla tema süüdimõistmise KarS § 274 lg 1 järgi. Kuna maakohus arutas kriminaalasja

M. Tammemäe taotlusel lühimenetluses, sai maakohus ning saab ka ringkonnakohus tugineda ainult kriminaaltoimikus juba olevatele tõenditele. Seega saab tõendatusse puhul olla küsimus ainult selles, kas samade tõendite alusel on põhjust teha teistsugune otsus. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsiooni argumentidest tulenevalt ilmne, et teistsuguse otsuse tegemiseks alust ei ole. Nagu apellant ise möönab, on olemas tõendid (politseiametnike ütlused), mis kinnitavad seda, et ta lõi politseiametnikku. Ühtegi tõendit, mis tõendaks vastupidist ei ole. Apellant möönab, et ta ise ei või kindlalt väita, et ta politseiametnikku ei löönud.

Kuigi apellant avaldab arvamust, et politseiametnikud on omavahel kokku leppinud, ei ole apellatsioonis toodud välja mingisuguseid vastuolusid või esitatud muid argumente, miks peaks lugema politseiametnike ütlusi pidama ebausaldusväärseks või miks peaks politseiametnike ütlustest tegema teistsuguse järelduse kui seda on teinud maakohus. Asjakohatud on etteheited, et välja ei ole selgitatud M. Tammemäe joovet ega kuulatud peale politseiametnike üle muid võimalikke tunnistajaid. Joobeseisund ei ole KarS § 27 . KarS § 36 kohaselt ei välista tahtlikult

4 lg 1 koosseisutunnus

või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund süüd. KrMS § 14 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevalt teeb kohus kriminaalmenetluses otsuse nende tõendite põhjal, mis kohtumenetluse pooled kohtule esitavad. Selle üle, milliseid tõendeid nad peavad vajalikuks kohtule esitada, otsustavad kohtumenetluse pooled ise. Seega olukorras, kus süüdistatav ega tema kaitsja ei ole taotlenud täiendavate tõendite kogumist ja süüdistatav taotles lühimenetluse kohaldamist, on väide, et menetleja ei ole kuulanud üle kõiki vajalikke tunnistajaid, asjakohatu.

5. Nii KarS § 199 lg 2, kui KarS § 274 lg 1 näevad ette kuni viieaastase vangistuse. Seega on maakohus nii KarS § 199 lg 2 p 9 kui § 274 lg 1 järgi mõistnud M. Tammemäele karistused, mis jäävad tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Maakohus on põhjendanud, miks ta peab vajalikuks mõista just sellised karistused. Kui isik on mitme teoga pannud toime mitu erinevat kuritegu, tuleb mõista talle liitkaristus KarS § 64 lg 1 järgi. Kui liitkaristus mõistetakse eriliigiliste kuritegude eest, kusjuures nende kuritegude eest mõistetud karistused jäävad samasse suurusjärku, on põhjendatud liitkaristuse mõistmine raskemat karistust suurendades. Maakohus ei liitnud karistusi täies ulatuses. Kohus suurendas raskemat karistust

1 aasta 2 kuu pikkust vangistust

–

– 7 kuu võrra, kuigi

M. Tammemäele mõistetud kergema karistuse pikkus oli 1 aasta. Seega ei saa kuidagi rääkida sellest, et maakohtu mõistetud karistus oleks ülemäära raske. Kohus pidas võimalikuks jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata. Apellatsioonis on viidatud sellele, et maakohtu otsuse järgi peab R.A kandma kuu võrra pikema karistuse kui seda taotles prokurör. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole lühimenetluses karistuse mõistmisel prokuröri taotlusega seotud. Apellatsioonis on karistusega seoses toodud välja ka see, et maakohus määras katseaja pikkuseks kaks aastat. Samas ei ole apellatsioonis esitatud ühtegi argumenti, miks see on kaebuse esitaja hinnangul liiga pikk. Apellatsioonis viidatud kohustus maksta aasta jooksul riigile 969 eurot ei ole karistus. Tegemist on menetluskuludega, mis vastavalt KrMS § 180 lg le 1 mõistetakse süüdimõistva otsuse - tegemisel välja süüdistatavalt.

6. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Juhindudes KrMS 326 lgkohtukolleegium § st 3, jätab apellatsiooni läbi vaatamata.

(Allkirjastatud digitaalselt)