4-17-5977/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Väärteoasi nr 4-17-5977

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja 19.12.2017.a) Väärteoasja number 4-17-5977 Kohtunik Liivi Loide Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti L prefektuur õuna Taotlus taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks Süüdlane N.J

RESOLUTSIOON isikukood XXX elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx : ,

KarS § 72 lg 1, 2 alusel asendada N.J-ile . a otsusega väärteoasjas 07.05.2016

nr 249016001060 summas 120 eurot, mis on

3 määratud rahatrahv 30 trahviühikut, (kolm

) päeva arestiga.

VTMS § 205 lg 2 alusel kohustada N.J-i ilmuma karistuse kandmiseks Tartu arestimajja (Riia 179A Tartu linn) 03. jaanuaril 2018. a kell 10.00 ne . Kui süüdla ei ilmu määratud ajaks aresti kandmiseks arestimajja, on tulenevalt VTMS § 205 lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist.

Välja mõista N.J-ilt riigituludesse sundtoomise kulu 18 (kaheksateist) eurot

ja 70 senti. Sundtoomise kulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK,

EE502200221014193355 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99917700083188 ja selgituseks „väärteoasi nr 4 , sundtoomise kulu“. -17-5977

Kohtumäärus tuleb edastada Politsei valveameti Lõuna prefektuurile, kohtutäitur - ja Piiri Jaanika Pajustele ja . N.J-ile

2 (3) Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja

Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

07.05.2016 249016001060

määras Lõuna prefektuur väärteoasjas nr N.J-ile rahatrahvi 30 120 eurot. trahviühikut, s.o Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise

kohta jõustus 24.05.2016. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema

suhtes täitemenetlus. teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi 26.10.2017 täitmise võimatusest. tuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus 09.11.2017 saatis koh

juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada rahatrahvi summas 120 eurot asendamine arestiga.

Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 12.12.2017. Kohtukutse toimetati N.J-ile isiklikult kätte 28.11.2017. Süüdlane kohtuistungile ei ilmunud, mistõttu kohaldas kohus N.J-i sundtoomist järgmisele kohtuistungile. 19.12.2017 kohtuistungil kinnitas N.J, et tal on rahatrahv tasumata, kuid ta ei osanud seda põhjendada. Selgus, et N.J sissetulekut ei oma ja elab koos emaga

viimase pensionist. Väidetavalt on ta tööd otsinud, kuid teda ei võeta tööle. Süüdlane on

valmis rahatrahvi asemel aresti kandma, kuid soovis seda teha uuel aastal, kuna on ta kohustatud oma ema eest hoolitsema.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 72 lg 1 sätestab ui süüdlane ei tasu talle määratud rahatrahvi, asendab kohus selle , et k tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. N.J kinnitas kohtuistungil, et tal on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv jätkuvalt tasumata. Seda, miks ta rohkem kui poolteist aastat tagasi määratud karistust täitnud

ei ole, süüdlane põhjendada ei osanud. N.J ei tööta ja ei oma mingisugust

sissetulekut. Süüdlane pidas võimalikuks saada rahalisi vahendeid karistuse tasumiseks

juhutööde tegemisega, kuid kohtu arvates ei ole see kuigi tõenäoline, kuna siiani ei ole süüdlane sellist võimalust leidnud. Seega rahatrahvi tasumine ei ole reaalne ka edaspidi.

Eeltoodust tulenevalt on kohus arvamusel, et N.J-ile määratud rahatrahv tuleb asendada teiseliigilise karistusega, s.o arestiga.

N.J-ile 120 eurot, s.o 30 määrati karistuseks rahatrahv trahviühikut. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab 30

trahviühikule 3 päeva aresti.

Karistuse kandmiseks tuleb N.J endal i d Tartu arestimajja 03.01.2018. a lmu a

kell 10.00. Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmi õigus seks arestimajja, on kohaldada tema suhtes sundtoomist.

Menetluskulud Kohus on seisukohal, et N.J-i sundtoomisega põhjustatud kulu tuleb KrMS § 173 lg 3 alusel N.J-ilt välja mõista.

3 (3)

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

KrMS § 173 lg 1 p 2 kohaselt on kriminaalmenetluse kulud ka erikulud ja § 176 lg 1 p 2

kohaselt on erikuluks muuhulgas sundtoomise kulu. Tartu Maakohus on 12.12.2017. a määrusega kohaldanud N.J-i suhtes sundtoomist, kuna ta jättis mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata. KrMS § 173 lg 3 kohaselt hüvitab erikulud isik, kelle süül need on tehtud. Selleks, et tagada

N.J-i kohalolek kohtuistungil ja asja lahendamine, pidas kohus vältimatuks

kohaldada N.J-i sundtoomist. Sundtoomise kulude õiendist nähtub, et kui

sundtoomine teostati politseiasutuse struktuurüksuse asukohajärgses linnas, on sundtoomise kulu 18,70 eurot. Selline kulu on tekkinud N.J-i enda süül, kuna tema on käitunud menetlust takistavalt ja tema kohaloleku tagamiseks ei olnud muud võimalust kui KrMS § 139 sätteid järgides kohaldada tema sundtoomist.

Eelnevast tulenevalt tuleb sundtoomise kulu summas 18,70 eurot välja mõista N.J-ilt . Nimetatud summa tuleb hüvitada määruse resolutsioonis kirjutatud korras.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik