1-16-2675/108 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

1162675

Otsuse kuupäev

22. detsember 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Kriminaalasi Andrei Juganovi süüdistuses KarS § 141 lg 2

pde 1 ja 6 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andrei Juganovi kaitsja vandeadvokaadi abi Deniss Matvejev

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Olga Dorogan

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

22. november 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a ja Viru Maakohtu 16. märtsi

2017. a otsus osas, milles jäeti kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamiseks rahuldamata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Eesti Vabariigilt Andrei Juganovi kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitisena 2150 eurot.

3. Määrata kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava riigi õigusabi

tasu suuruseks 192 eurot (sh käibemaks 32 eurot).

4. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Andrei Juganov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 pde 1 ja 6

järgi selles, et ta alaealise vägistamise eest karistatud isikuna tungis 3. oktoobril 2015

Kohtla-Järve linnas suguühendusse astumise eesmärgil kallale tänaval kõndinud B-le.

A. Juganov asetas noa kannatanu kõrile ja talutas tapmisega ähvardades hoovi. Seal katsus ta

kannatanu rindu, sundis põlvili laskuma, sidus tal silmad kinni ja käskis püksid alla lasta,

mida kannatanu ähvarduse mõjul ka tegi. A. Juganov viis oma jäigastunud suguti teadvalt

alaealise kannatanu pärakusse ja sooritas liigutusi kuni seemnepurskeni, tekitades

kannatanule füüsilist valu.

1-16-2675 1-

16-2675

2. A. Juganovi kaitsja esitas taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, kuna

Riigikohtu 21. juuni 2016. a määrusega asjas nr 3111916 tunnistati A. Juganovi vahistamise

asjas tehtud kohtumäärused õigusvastaseks vahistamise aluseks olevatele tõenditele

juurdepääsust alusetu keeldumise tõttu.

3. Viru Maakohtu 16. märtsi 2017. a otsusega tunnistati A. Juganov KarS § 141 lg 2 pde 1 ja 6

järgi süüdi ja talle mõisteti karistuseks 15 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

karistust Viru Maakohtu 9. aprilli 2014. a otsusega mõistetud karistuse, s.o kahe aasta ja

kuue kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti A. Juganovile 17 aastat ja kuus kuud vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestati alates 16. oktoobrist 2015. Viru Maakohus leidis, et

A. Juganov on süüdistuses kirjeldatud teo toime pannud ning see tegu on õigesti

kvalifitseeritud. Arvestades süü suurust ja seda, et varasem pikaajaline vangistus ning

kriminaalhooldaja järelevalve uue kuriteo toimepanemist ära ei hoidnud, mõistis maakohus

karistuse sanktsiooni maksimaalses määras. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

taotluse jättis maakohus rahuldamata, leides, et menetlejapoolne rikkumine ei olnud süüline,

sest tegemist oli eksimusega.

4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid A. Juganov ja tema kaitsja D. Matvejev kes

taotlesid kohtuotsuse tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist ja kahju hüvitamist.

Alternatiivselt taotleti karistuse kergendamist.

5. Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a otsusega tühistati maakohtu otsus karistuse osas.

Ringkonnakohus mõistis A. Juganovile KarS § 141 lg 2 pde 1 ja 6 järgi karistuseks 12 aastat

vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 14 aastat ja kuus kuud vangistust.

Ringkonnakohus hindas A. Juganovi süüd samuti suureks, kuid leidis, et kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist arvestades tuleb karistus mõista veidi üle sanktsiooni

keskmise määra. Otsuses nõustuti maakohtu põhjendustega kahju hüvitamise taotluse

rahuldamata jätmisel. Ringkonnakohus märkis, et tegemist oli uurimistaktikaliste küsimuste

erineva tõlgendamisega süüdistuse ja kaitse vaatevinklist.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Juganovi kaitsja vandeadvokaadi

abi Deniss Matvejev, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning

süüdistatava õigeksmõistmist.

7. Kaitsja vaidlustas kohtueelse menetluse lõpuleviimisel taotluste esitamise tähtajaga

seonduva. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 225 lg 1 kohaselt võivad

menetlusosalised neile toimiku tutvustamisest alates 10 päeva jooksul esitada prokuratuurile

taotlusi. Prokurör teatas kaitsjale e-posti teel 18. märtsil 2016, et samast päevast alates saab

e-toimiku süsteemis kriminaalasjaga tutvuda ja et järgmisel nädalal väljastab ta DNA-

ekspertiisi. Kaitsja oli sellel päeval istungil ja sai kaks toimiku köidet kätte 21. märtsil 2016

ning DNA-ekspertiisi akti 24. märtsil 2016. Kümnepäevane tähtaeg hakkas kulgema

ekspertiisiakti kättesaamisest, millest kaitsja prokuröri informeeris. Kaitsja esitas taotlused

31. märtsil 2016. Prokuratuur käsitas kaitsja esitatud taotlusi hilinenult esitatutena. Kaitsja

taotlusi saamata ei saanud prokurör olla veendunud selles, et kriminaalasjas on KrMS § 226

lg 1 kohaselt kogutud kõik vajalikud tõendid. Tegemist on kaitseõiguse olulise rikkumisega.

8. Ringkonnakohtul on lubatud jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja

vajaduse korral lisada oma põhjendusi vaid juhul, kui esimese astme kohtu otsus jäetakse

sisuliselt muutmata. Maakohtu otsus tühistati karistuse määra osas, mis tähendab seda, et

2(6)2

1-16-2675 1-

16-2675

otsust muudeti sisuliselt. Seega ei olnud ringkonnakohtul alust nõustuda maakohtu

järeldustega tõendite lubatavuse osas ja jätta neid kordamata.

9. Maakohus on mõistnud karistuse maksimaalmääras. Ringkonnakohus on seda lühendanud ja

lugenud kohaseks karistuseks veidi üle keskmise määra – 12 aastat vangistust. Kaitsja

hinnangul ei ole kohtuotsusest nähtav kohtu siseveendumuse kujunemine ja ta taotleb

karistuse vähendamist.

10. Kohtud on jätnud ebaõigesti rahuldamata süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

nõude.

11. Ringkonnaprokurör Olga Dorogani kassatsioonivastuse kohaselt on Tartu Ringkonnakohtu

24. augusti 2017. a otsus seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja on kassatsioonis taasesitanud

varem väljendatud seisukohti, mis on kohtuotsuses juba kummutatud. Valdavalt põhinevad

väited mittenõustumisel esimese ja teise astme kohtu poolt tõenditele antud hinnangutega.

Tõendite hindamisel ei ole rikutud kriminaalmenetlusõigust ja kohtuotsus ei rajane

lubamatutel tõenditel. Prokurör nõustub maa- ja ringkonnakohtu järeldustega

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise ja menetluskulude

väljamõistmise osas.

12. A. Juganovi kaitsja 21. novembril 2017 esitatud seisukohas pööratakse süüdistatava nõudel

tähelepanu erinevatele tõenditele ja asjaoludele. Samuti taotleb kaitsja riigi õigusabi tasu

suuruse kindlaksmääramist summas 576 eurot (sh käibemaks).

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

I

13. Kassaator vaidlustab jätkuvalt kohtueelse menetluse lõpuleviimisel toimiku tutvustamisega

seotud asjaolusid. Kolleegium märgib kõigepealt, et vaidlust pole selles, et kriminaaltoimik

on praeguses asjas täies mahus kaitsjale edastatud ja kätte saadud 24. märtsil 2016. Sellest

ajast tuleb lugeda ka 10-päevast taotluste esitamise tähtaega (KrMS § 225 lg 1). Samas ei

nähtu asja materjalidest, et selle tähtaja järgimata jätmine oleks kaasa toonud kaitseõiguse

olulise rikkumise. Esiteks nõustub kolleegium ringkonnakohtuga selles, et maakohtule olid

kaitsja väited ja tõenditega seotud taotlused kaitseakti kaudu teada ning seisukoht nende

suhtes võeti eelistungil ja kohtu alla andmise määruses. Teiseks ei välista tõenditega seotud

taotluse esitamata jäämine või rahuldamata jätmine kohtueelses menetluses taotluse esitamist

kohtumenetluses (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 31110916, p 13).

Praeguses asjas on kaitsja maakohtu istungil loobunud kaitseaktis esitatud taotlustest

täiendavate tõendite kogumiseks ega ole ka esile toonud, et nõutavast lühema taotluste

esitamise tähtaja tõttu kriminaaltoimiku tutvustamisel oleks ta pöördumatult kaotanud

võimaluse mingeid tõendeid või taotlusi esitada.

14. Kassaator heitis ringkonnakohtule ette, et nõustudes maakohtu hinnanguga tõendite

lubatavuse kohta, pole ta esitanud oma otsuses asjakohaseid põhjendusi olukorras, kus

ringkonnakohus muutis esimese astme kohtu otsust karistuse osas. KrMS § 342 lg 3 p 1 ja

§ 337 lg 1 pde 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus jätta esimese astme kohtu otsuse

põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused juhul, kui

esimese astme kohtu otsus jääb muutmata või sisuliselt muutmata. Kolleegium ei jaga

kassaatori seisukohta, mille kohaselt toob igasugune esimese astme kohtu otsuse muutmine

3(6)3

1-16-2675 1-

16-2675

kaasa täiemahulise põhjendamiskohustuse. Ringkonnakohus on maakohtu lahendit kontrolliv

kohtuinstants. Kui ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, siis ei ole

täiemahulise põhjendamise nõudmine, mis tähendaks lõppastmes esimese astme kohtu

argumentatsiooni ülekordamist, menetlusökonoomia kaalutlustel õigustatud (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 20. novembri 2017. a otsus asjas nr 1166115, p 30). Riigikohus on

varasemas praktikas leidnud, et ringkonnakohus ei pea oma otsuses andma vastuseid kõigile

apellatsiooni väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud

ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. detsembri

2011. a otsus asjas nr 3119211, p 15.1 ja 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3112311, p 18).

KrMS § 342 lg 3 p 1 kohane põhiosa asjaolude kordamata jätmise ja vajadusel omapoolsete

põhjenduste lisamise õigus on ringkonnakohtul kõigis küsimustes, milles maakohtu otsus on

vigadeta (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. veebruari 2016. a otsus asjas nr 3111716,

p 8 ja 25. juuni 2015. a otsus asjas nr 3116415, p 46).

15. Ringkonnakohus vähendas A. Juganovile mõistetud karistust, leides, et karistuse

mõistmiseks maksimaalmääras pole alust. Arvestades kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist ning süüdistatava isikut, hindas ringkonnakohus kohaseks vangistust

veidi üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 12 aastat. Kolleegium leiab, et ehkki

ringkonnakohtu otsus on karistuse mõistmise küsimuses napisõnaline, ei puudu selles

põhjendused KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses. Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole karistuse

täiendavaks kergendamiseks alust, jääb kassatsioon selles osas edutuks.

II

16. Kolleegiumi hinnangul väärivad tähelepanu kaitsja väited süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise nõude ebaõige lahendamise kohta. Kohtud on A. Juganovi mittevaralise kahju

hüvitamise nõude rahuldamata jätmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust.

17. Riigikohus leidis A. Juganovi vahistamise küsimust käsitledes 21. juuni 2016. a määruses

asjas nr 3111916, et kohtud keeldusid põhjendamatult vahistamistaotluse aluseks olevate

tõendite tutvustamisest. Kuivõrd Viru Maakohtu 13. aprilli 2016. a määrusega anti

A. Juganov kohtu alla, lõppes asjas vaidlustatud kohtumääruste kehtivus ning sellest

tulenevalt võimalus nende tühistamiseks. Riigikohus tunnistas Viru Maakohtu ja Tartu

Ringkonnakohtu määruse õigusvastaseks. A. Juganov taotleb õigusvastase vahistamisega

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

18. Kuigi A. Juganovilt võeti vabadus kohtumääruse alusel, ei kohaldu selles asjas

süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 3, mille kohaselt

juhtumitel, kui kahju põhjustab menetlusõiguste süülise rikkumisega kohus, vastutab riik

riigivastutuse seaduse kohaselt. Riigikohus on varem leidnud, et kõnealust sätet tuleb

tõlgendada kitsalt. SKHS § 7 lg 3 erand hõlmab üksnes kohtu tuumikfunktsiooni ehk

õigusemõistmist materiaalses tähenduses. Menetlustoimingute tegemiseks nõutavad kohtu

load peavad kohtueelses kriminaalmenetluses tagama põhiõiguste ennetava kaitse ega ole

seetõttu käsitatavad õigusemõistmisena materiaalses tähenduses (nt isikute süüküsimuse ja

karistamise otsustamine kriminaalmenetluses) ning on üldjuhul väljaspool riigivastutuse

seaduse kohaldamisala. Seega saab SKHS § 7 järgi hüvitada kohtumääruse alusel tehtud

kohtueelse kriminaalmenetluse toimingutega süüliselt tekitatud õigusvastast kahju

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2016. a määrus asjas nr 3113416, p 26).

19. Kahju hüvitamise nõude esitamise õigust ei väära asjaolu, et A. Juganovi suhtes tehti

süüdimõistev kohtuotsus. SKHK § 7 võimaldab kahju hüvitamist sõltumata süüasja

4(6)4

1-16-2675 1-

16-2675

lõpptulemusest, kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust. Menetlusõiguste rikkumine on

käesolevas asjas tuvastatud Riigikohtu määrusega asjas nr 3111916, milles leiti, et maa- ja

ringkonnakohtu määrus ei vastanud nende tegemise ajal seadusest tulenevatele nõuetele, s.t

nad olid õigusvastased. Süü puudumise tõendamise kohustus lasub SKHS § 7 lg 2 kohaselt

menetlejal, kes seda praegusel juhul teinud ei ole.

20. Samuti on täidetud SKHS § 11 lgst 2 tulenev mittevaralise kahju hüvitamise eeldus – isikult

on süüteomenetluses võetud vabadus. SKHS § 11 lg 3 kohaselt mittevaralise kahju tekkimist

eeldatakse. Mittevaraline kahju hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude

vahenditega, sealhulgas eksimuse tunnistamise ja vabandamisega. SKHS § 11 lg 4 sätestab,

et vabaduse võtmise korral hüvitatakse mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud

kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise

nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine

brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta IV kvartali

keskmine brutokuupalk 1182 eurot (https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk). Seega

on päevamäära suuruseks 39 eurot 40 senti. Perioodile 16. oktoober 2015 – 13. aprill 2016

vastab päevamäära alusel arvutatud hüvitis 7131 eurot 40 senti.

21. SKHS § 9 lg 2 kohaselt võib menetleja seaduse 3. peatükis sätestatud hüvitise suurust muuta,

kui see hüvitis ei ole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve.

See säte hõlmab endas nii suurendamise kui ka vähendamise võimalust. SKHS § 11 lgs 4

toodud hüvitismäär ei ole sätestatud piirmäärana, vaid juhisena tüüpjuhtumite lahendamiseks

(Riigikohtu halduskolleegiumi 14. septembri 2016. a otsus asjas nr 3313216, p 16). Hüvitise

summa kindlakstegemine on õigusliku hinnangu andmine, mille saab lahendada ka

Riigikohus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. juuni 2016. a määrus asjas nr 3113416,

p 25).

22. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvestatakse eelvangistus karistusaja hulka. Käesolevas asjas

nõutakse vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitist perioodi eest, mis on

loetud A. Juganovi karistuse kandmise aja hulka. Kolleegiumi hinnangul ei piisa praeguses

asjas mittevaralise kahju heastamiseks eksimuse tunnistamisest (SKHS § 11 lg 3), kuid kahju

tekkimise asjaolud, sh see, et kõnealune periood on arvatud A. Juganovi karistusaja hulka,

tingib hüvitise suuruse vähendamise ligikaudu 30 protsendini SKHS § 11 lgs 4 sätestatud

hüvitise määrast. SKHS § 11 lg 4 alusel arvutatud hüvitise määrast tuleb seega välja mõista

hüvitis summas 2150 eurot.

23. Otsuse punktides 16–22 toodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 pst 7, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 24. augusti 2017. a ja Viru Maakohtu

16. märtsi 2017. a otsuse osas, milles jäeti kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamiseks rahuldamata. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab

Eesti Vabariigilt A. Juganovi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 2150 eurot.

24. Kuivõrd kassatsioonimenetluses tehakse KrMS § 361 lg 1 ps 7 nimetatud lahend, jäävad

menetluskulud KrMS § 186 lg 1 kohaselt riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on

menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kaitsja esitas 21. novembril 2017 Riigikohtule taotluse määrata tema

poolt A. Juganovile osutatud õigusabi eest riigi õigusabi tasu suuruseks 576 eurot (sh

käibemaks 96 eurot). Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Riigi õigusabi

seaduse § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus

või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi

taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi

osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile

maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud

5(6)5

1-16-2675 1-

16-2675

hüvitamisele kuuluvad kulud. Kaitsja taotleb osaliselt kaitsetasu suurendamist 100% võrra.

Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate

kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 2 lg 1 kohaselt võib

kohus, uurimisasutus või prokuratuur riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse

alusel suurendada 2. peatükis riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni

300 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Kohtuistungil osalemise

tasu ei suurendata. Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist eriliselt

töömahuka asjaga. Kaitsja taotletud tasu on põhjendatud ringkonnakohtu otsusega tutvumise

ja kassatsioonkaebuse koostamise eest 4 tunni ulatuses summas 192 eurot (sh käibemaks

32 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)6