2-17-9981/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2017.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-9981

Tsiviilasi

Xxxxavaldus Xxxxsuhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Puudutatud isik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Resolutsioon

1. Xxxxavaldus Xxxx suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks

rahuldada

2. Keelata Xxxxläheneda Xxxxja Xxxxelukohale lähemale

kui 50 meetrit kolme (3) aasta jooksul kohtumääruse

jõustumisest

Menetluskulude jaotamine

1. Jätta menetluskulud Xxxxkanda

2. Välja mõista Xxxxmenetluskulu 50 eurot (viiskümmend

eurot) Xxxxkasuks

Edasiakebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv 50 eurot

Avalduse asjaolud ja taotlus

Xxxx(edaspidi avaldaja) esitas kohtule avalduse lähenemisekeelu taotlemiseks endise

abikaasa Xxxx(edaspidi puudutatud isik) suhtes paludes keelata puudutatud isikul läheneda

avaldajale ja tema elukohale lähemale kui 50 meetrit kolme aasta jooksul.

Avaldaja ja puudutatud isik lahutasid abielu 11.11.2013 ja elavad käesoleval ajal eraldi, kuid

puudutatud isik, kes tarvitab pidevalt alkoholi, ahistab, ähvardab ja sõimab avaldajat ning

käitub tema suhtes vägivaldselt käesoleva ajani. Puudutatud isik on ähvardanud avaldaja auto

või maja põlema panna ja avaldaja maha lüüa. Samuti helistab ta avaldajale sageli nii töö ajal

kui ka pärast töö aega ning käitub avaldaja suhtes kontrollivalt.

Avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku viimane vägivaldne käitumine, mis leidis aset

17.06.2017 ja seisnes selles, et puudutatud isik tuli avaldaja elukohta, käis kasvuhoone ja

maja vahel mitu korda ja üritas igakord, kui köögi aknast möödus aknast sisse vaadata.

Avaldaja palus pojal välja minna ja selgitada, mida puudutatud isik tahab. Kui avaldaja mõne

aja pärast koos elukaaslasega õue läks, siis ei olnud puudutatud isik ikka veel ära läinud, vaid

istus õues paku peal, võttis taskust noa ja tegi paaril korral avaldaja elukaaslase suunas paar

ähvardavat liigutust. Samuti kasutas ta avaldaja ja tema elukaaslase suhtes ebatsensuurseid

väljendeid. Avaldaja ja tema elukaaslane pöördusid, et majja minna, kuid puudutatud isik

haaras maja kõrvalt labida ja tuli labidas pea kohal ähvardavalt avaldaja ja tema elukaaslase

suunas. Selliselt käitudes seadis puudutatud isik avaldaja ja tema elukaaslase elu ja tervise

ohtu. Avaldajale ja tema elukaaslasele tuli appi poeg, kes lähenes puudutatud isikule selja

tagant ja võttis labida tema käest ära.

Pärast antud vahejuhtumit üritas puudutatud isik avaldajale mitmeid kordi helistada, kuid

avaldaja on tema numbri mobiiltelefonis blokeerinud. Seejärel helistas puudutatud isik

avaldajale tööle lauatelefonile ja ähvardas taas avaldaja ja tema uue elukaaslase maha lüüa.

Avaldaja tegi juhtunu kohta avalduse politseile, kuid avaldus jäeti käiguta. Puudutatud isik on

ka pärast juhtunut avaldajale korduvalt helistanud töötelefonile ja öelnud, et ta tuleb avaldaja

kinnistule siis kui ta ise tahab, mistõttu ei tunne avaldaja ennast oma kodus enam turvaliselt,

tajub pidevat hirmu ja peab kogu aeg valvel olema, sest ta ei tea millal ja milliste kavatsustega

võib puudutatud isik jälle tema kinnistule tulla.

Puudutatud isiku seisukoht

Puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei esitanud ja kohtusse ära kuulamisele ei ilmunud.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-s 7 kohaselt on lähenemiskeelu ja

muude sarnaset abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks. TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib

kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055

alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm

aastat.

VÕS § 1055 lg 1 teise lause kohaselt võib kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise,

eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul muu hulgas nõuda kahju tekitaja

teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise

reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-91-14 p 17 juhtinud tähelepanu sellele, et lähenemiskeeldu

kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks

adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks

tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida

kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik

sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem)

ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja

raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu

adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama

juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 6. augusti 2010. a

otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3).

15.12.2017 ärakuulamisel jäi avaldaja oma avalduse juurde ning selgitas, et 17.06.2017

puudutatud isiku poolt toimunud tapmisähvarduse ja labidaga ründe puhul oli tegemist reaalse

ohuga temale ja ta elukaaslasele.

Tunnistaja Xxxx, kes on avaldaja elukaaslane ja viibis 17.06.2017 sündmuse juures, kinnitas

samuti, et puudutatud isiku ründe ja tapmisähvarduse puhul oli tegemist reaalse ohuga

avaldaja ja tunnistaja suhtes. Peale seda kui avaldaja ja puudutatud isiku ühine poeg oli isalt

labida ära võtnud, ründas puudutatud isik füüsiliselt tunnistajat. Tunnistaja suutis puudutatud

isikul ümbert kinni võtta ja ta maapinnale suruda. Samuti kinnitas tunnistaja, et puudutatud

isik helistab pidevalt avaldajale.

Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku käitumist saab pidada avaldaja isikuõigusi

rikkuvaks ja tema tervist ja elu ohustavaks VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõttes, mistõttu on

avaldaja taotletud kaitseabinõu sobiv meede puudutatud isiku piiramiseks. Kohaldatav abinõu

võimaldab ära hoida avaldajat ähvardavat isikuõiguste rikkumist. Kohtule esitatud avaldusest

nähtuvalt puudub menetlusosalistel otsene vajadus omavahel kokku puutuda, mistõttu on

kohus seisukohal, et lähenemiskeeld ei riiva puudutatud isiku õigusi rohkem, kui see on keelu

eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Muu abinõu, millega oleks rikkumist võimalik sama

tõhusalt vältida ja mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem, kohaldamist kohus

võimalikuks ei pea. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja

tõendatud ning tuleb rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda, kuivõrd tema

õigusvastane käitumine on põhjustanud avalduse esitamise. Avaldaja menetluskuluks on

riigilõiv 50 eurot, mis tuleb lähtudes TsMS § 172 lg 1 teisest lausest puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja mõista.

Kohtunik: /digitaalallkiri/