Legislator Case Law & Legislation
2-15-19177/42 AI generated

2-15-19177/42 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-15-19177/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista ROBER EHITUS OÜ-lt AIRSEA OÜ kasuks menetluskulud 624 eurot. AIRSEA OÜ (edaspidi hageja) sõlmis 24.09.2015 Rober Grupp OÜ-ga alltöövõtulepingu

Legislator headnote

AI generated

2-15-19177/42 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: AIRSEA OÜ (edaspidi hageja) sõlmis 24.09.2015 Rober Grupp OÜ-ga alltöövõtulepingu

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-19177

Tsiviilasi

AIRSEA OÜ hagi ROBER EHITUS OÜ vastu 12

600 euro nõudes

Tsiviilasja hind

12 600 eurot

U Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AIRSEA

OÜ

(registrikood

11137272),

seaduslik esindaja Tarmo Noot

Kostja ROBER EHITUS OÜ (registrikood 12136220),

seaduslik esindaja Xxxx

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista ROBER EHITUS OÜ-lt AIRSEA OÜ kasuks garantiikohustuse

täitmisena 12 000 eurot ja perioodi 08.12.2015-18.12.2015 eest viivis 132 eurot, kokku

12 132 eurot.

3. Jätta rahuldamata hageja viivisenõue 468 euro osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 96% ulatuses ROBER EHITUS OÜ kanda ja 0,4% ulatuses

AIRSEA OÜ kanda.

5. Välja mõista ROBER EHITUS OÜ-lt AIRSEA OÜ kasuks menetluskulud 624 eurot.

eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. AIRSEA OÜ (edaspidi hageja) sõlmis 24.09.2015 Rober Grupp OÜ-ga alltöövõtulepingu

ATV_05_vl. ROBER EHITUS OÜ (edaspidi kostja) väljastas 24.09.2015 garantiikirja

millega võttis kohustuse tasuda hageja poolt Rober Grupp OÜ-le töövõtulepingu alusel

väljastatud arve. Hageja väljastas 12.11.2015 Rober Grupp OÜ-le akti nr 2 alusel tasumiseks

arve nr 1211/15A. Hageja tasunõue muutus lepingu p 4.5 alusel sissenõuatavaks 07.11.2015.

Rober Grupp OÜ arvet hagejale ei tasunud. Hageja esitas 09.12.2015 kostjale nõudekirja

garantiikirjaga võetud kohustuse täitmiseks. Kostja kohustust hageja ees ei täitnud. Hageja

palub kostjalt garantiikohustuse täitmiseks välja mõista 12 000 eurot. Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista viivised perioodi 08.12.2015-18.12.2015 eest 0,5% päevas summas 600

eurot.

2. Vastuseks kostja seisukohale leiab hageja 18.02.2016 esitatud seisukohas, et kostja

vastuväide, et garantii oli antud vaid Rober Grupp OÜ poolt juba tasutud arve osas on

paljasõnaline ja tõendamata. Hageja nõue akteeritud tööde osas on sissenõutav, sest hageja

aktis märgitud tööd on ka tellijale peatöövõtja Baltsigma OÜ poolt üle antud samal päeval kui

hageja andis aktiga tööd üle Rober Grupp OÜ-le. Seega puudusid nii Rober Grupp OÜ-l kui

ka kostjal igasugused vastuväited hageja poolt tehtud tööde osas.

3. 19.08.2016 seisukoha kohaselt 24.09.2015 hagejale väljastatud garantiikirjas on kostja

juhatuse liige Xxxxkinnitanud, et kostja garanteerib arve tasumise vastavalt sõlmitud

alltöövõtulepingule nr ATV_LE_05_vl. Seega on kostja selgesti arusaadavalt ja üheselt

mõistetavalt kinnitanud endale kohustuse võtmist arve tasumiseks vastavalt sõlmitud

alltöövõtulepingule nr ATV_LE_05_vl. Hagejal oli vastavalt lepingule õigus saada tasu

tehtud töö eest. Hageja poolt kostjale 12.11.2015 esitatud arvele nr 1211/15A on selgitusena

märgitud „Akt nr 2 TÖÖVÕTULEPING NR. ATV-LE_05_vl sõlmitud 24.09.2015a”. See

tõendab, et arve on esitatud vastavalt sõlmitud alltöövõtulepingule nr ATV-LE_05_vl tehtud

tööde eest, mis on fikseeritud teostatud tööde vastuvõtuaktis 30.10.2015. Kuivõrd hageja

poolt on kostjale esitatud arve nr 1211/15A tööde eest, mis on teostatud vastavalt

alltöövõtulepingule nr ATV_LE_05_vl ning ka teostatud tööde vastuvõtuaktis 30.10.2015 on

selgesti arusaadavalt märgitud ka kirje. „TÖÖVÕTULEPING NR. ATV_LE_05_vl sõlmitud

24.09.2015”, siis on tõendatud ka see, et kostja võttis garantiiga just arve nr 1211/15A

tasumise kohustuse.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja kiri ei ole

garantiikiri. Kui see kinnitus ühe arve tasumiseks on „garantiikohustus”, siis on see täidetud

ja „garantii” lõppenud. Kostja andis „garantii” ühe arve (oktoober 2015) tasumiseks. Vastav

arve on tasutud. Hagejal puudub nõue arve adressaadi vastu ja hagiavaldus kujutab endast

õiguste kuritarvitamist ja kahju tekitamist.

5. Hageja ütles lepingu üles enne väidetava garantiinõude esitamist ja sellega on garantii

lõppenud. Hagis viidatud arve ei ole muutnud sissenõutavaks. Arve esitamine ei tekita

kohustust. Kostja kirjast ei nähtu ühtegi tavalist garantiilepingu tunnust nagu garantii saaja

või isik, kelle kohustusi tagatakse, tähtpäev, garantiisumma, garantii täitmisele pööramise

kord jne. Hageja jättis tööd pooleli, hakkas kokkulepitule lisaks raha nõudma ning rikkus

lepingut ning tekitas seeläbi arve adressaadile suure kahju. Arve adressaat esitab hageja vastu

nõude lepingu rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks. Hageja viivisenõue on põhjendamatult

suur isegi kui see oleks õigustatud ja viivist tuleb vähendada määrani 0,05% päevas (18,255)

aastas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes

hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

8. Hageja on kostja vastu esitanud nõude, milles palub täita kostja poolt võetud

garantiikohustus. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on nõue hageja vastu. Kostja leiab, et

kostja kiri ei ole garantii ja juhul, kui see kinnitus on ühe arve tasumiseks „garantiikohustus”,

siis see on täidetud ja garantii lõppenud.

9. Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 1

alusel, mille kohaselt majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga

võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva

kohustuse. Seega tuleb esmalt tuvastada kas tegemist on garantiiga.

10. Õiguskirjanduse kohaselt juriidilise olemuse poolest on garantii võlatunnistuse

spetsiifiline alaliik. Garantii antakse teise isiku (põhivõlgniku) kohustuse tagamiseks

võlausaldaja ees. VÕS § 155 lõikest 1 tulenevalt võib garandina garantiilepingu sõlmida ning

endale garandi kohustused võtta üksnes isik, kes tegutseb garantiid andes oma majandus- või

kutsetegevuse raames. Samas ei ole garantiilepingu sõlmimiseks nõutav, et garantiilepingut

garandina sõlmida sooviva isiku majandus- või kutsetegevus seonduks nimelt garantii

andmisega (mis tähendaks, et garantiilepingu saaks garandina sõlmida üksnes krediidiasutus

või kindlustusselts) (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 155 komm 4.1.2 ja

4.2.1, lk 526). Käesoleval juhul on kostja majandustegevuses tegutsev isik. Kohus täitis

12.07.2016 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas hagejale, et hagejal tuleb selgitada ja

tõendada, et tegemist on garantiiga. Samuti tuleb hagejal põhistada ja tõendada asjaolu, et

kostja võttis garantiiga just arve nr 1211/15A tasumise kohustuse (tl 63-64). Hageja selgitas

19.08.2016 kohtule, et 24.09.2015 hagejale väljastatud garantiikirjas on OÜ Rober Ehitus

juhatuse liige Xxxxkinnitanud, et OÜ Rober Ehitus garanteerib arve tasumise vastavalt

sõlmitud alltöövõtulepingule nr ATV_LE_05_v1. Seega garanteeris kostja majandustegevuses

tegutseva isikuna võlgniku kohustust hageja ja võlgniku vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel.

Eeltoodust tulenevalt on tuvastamist leidnud, et tegemist on garantiiga. Kuivõrd hageja poolt

on kostjale esitatud arve nr 1211/15A tööde eest, mis on teostatud vastavalt sõlmitud

alltöövõtulepingule nr ATV_LE_05_v1 ning ka teostatud tööde vastuvõtuaktis 30.10.2015 on

märgitud „TÖÖVÕTULEPING NR. ATV_LE_05_v1 sõlmitud 24.09.2015, siis on tõendatud,

et kostja võttis garantiiga just arve nr 1211/15A tasumise kohustuse.

11. Kostja väitel on kohustus, mida garantiileping pidi tagama, täidetud. VÕS § 155 lg 3

kohaselt garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid

vastuväiteid. VÕS § 155 lg 4 kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: 1)

garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on

kohustatud; 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud; 3) võlausaldaja loobub

garantiist tulenevatest õigustest, sealhulgas, kui ta tagastab garantii andjale dokumendi, milles

garantii väljendus.

12. Riigikohus on selgitanud, et hageja ja kostja vaheline garantiileping on olemuselt

mitteaktsessoorne nõudegarantii, mis ei seo garandi kohustust võlgniku ja hageja vahelise

lepinguga. VÕS § 155 lg-st 2 tulenevalt ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest,

kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Garandil on üldjuhul õigus esitada

võlausaldajale kas garantiilepingust tulenevad vastuväited (sh garantiilepingu kehtetuse

vastuväide)

või

esitada

garantiiga

võlausaldajale

antud

abstraktse

nõudeõiguse

tagasisaamiseks hagi VÕS § 1028 jj alusel juhul, kui garantiiga tagatavat kohustust ei olnud

või see langes hiljem ära. Seega ei ole kostjal juhul, kui vaidlusalune tagatisleping on

käsitatav garantiina, esitada, VÕS § 155 lg-st 2 tulenevalt, garantiiga tagatavast kohustusega

(laenulepingust) seotud vastuväiteid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-49-12, p 12).

13. Kostja esitas kohtule maksekorralduse, millest nähtuvalt maksis ROBER GRUPP OÜ

AIRSEA OÜ-le 27.10.2015 10 500 eurot, selgitusega „0110/15A“ (tl 36). Kohus täitis

12.07.2016 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas, et kostjal kohtule selgitada, millistel

asjaoludel saab lugeda ROBER GRUPP OÜ poolt 27.10.2015 tasutud arvega täidetuks

garandi (kostja Rober Ehitus OÜ) poolt garantiiga tagatav kohustus. Kohus selgitab ka

kostjale, et juhul, kui kostja leiab, et ta on kohustuse täitnud, siis tuleb tõendada kostja poolt

kohustuse täitmist. Juhul, kui kostja tõendab ära, et ta on täitnud kohustuse hageja ees, siis

üldjuhul eeldatakse, et võlgnik on kohustuse täitnud ja tõendamiskoormis täitmise

mittetoimumise kohta läheb üle võlausaldajale (so hagejale) (tl 63-64). Kostja selgitusi ega

tõendeid kohtule ei esitanud.

14. Kohus leiab, et nimetatud tõendiga (maksekorraldusega) ei ole garantiiga tagatud

kohustuse lõppemine tõendatud. Nimetatud maksekorralduse kohaselt on makse aluseks arve

nr 0110/15A ning on tasutud ROBER GRUPP OÜ poolt mitte kostja poolt. 24.09.2015

väljastatud garantiikirjaga võttis kostja kohustuse tasuda hageja poolt ROBER GRUPP OÜ-

le töövõtulepingu alusel väljastatud arve. Hageja väljastas 12.11.2015 ROBER GRUPP OÜ-le

akti nr 2 alusel tasumiseks arve nr 1211/15A summas 12 000 eurot (tl 18). Seega on

nimetatud arve tasumine kostja poolt tõendamata.

15. Eeltoodust tulenevalt ei ole garantiilepingust tulenev kohustus VÕS § 155 lg 4 p 1

kohaselt lõppenud, kuna garantii andja ei ole tasunud võlasumma, mida ta on garantiilepingu

järgi kohustatud maksma. Kostja on esitanud väite, et nimetatud arve ei ole muutunud

sissnõutavaks ning väite, et hageja jättis töövõtulepinguga kokku lepitud tööd pooleli, hakkas

kokkulepitule lisaks raha nõudma ning rikkus lepingut. Kohus selgitab, et garantii olemasolu

korral saab võlausaldaja rahuldada oma nõuded garantii arvel nõuete olemasolu sisuliselt

tõendamata. Riigikohus on märkinud, et üksnes nõudegarantii lepingule tuginemine ei ole

lubatud juhul, kui see tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise

põhimõtet (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-d 1 ja 2 ja VÕS § 6 lg 1) (vt

Riigikohtu otsus 3-2-1-49-12, p 11). Õiguste kuritarvitamise üle otsustamine tähendab

hinnangu andmist, kas garantiiga soodustatud isik kasutab oma õiguslikku positsiooni

pahatahtlikult selleks, et saada endale varaline eelis, mis talle ei kuulu. Kohus leiab, et kostja

ei ole tõendanud, et hageja kasutab oma õiguslikku positsiooni pahatahtlikult.

16. Eeltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele hageja nõue kostja vastu garantiikohustuse

täitmisena summas 12 000 eurot.

17. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised perioodi 08.12.2015-18.12.2015 eest vastavalt

hageja arvele 0,5% päevas, kokku 600 eurot. Kostja leiab, et hageja viivisenõue on

põhjendamatult suur, isegi kui see oleks õigustatud ja viivist tuleb vähendada nt määrani

0,05% päevas (18.25% aastas).

18. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult

kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt

VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

19. Hageja on esitanud sissenõutavaks muutunud viivisenõude kokku 600 eurot. Hageja

nõuab kostjalt viivist garantiilepingust tuleneva arve tasumata jätmise tõttu. ROBER

GRUPP OÜ ja hageja on lepingu nr ATV_LE_05_v1 sõlminud majandustegevuses.

Nimetatud lepingus leppisid lepingu pooled lepingu p-is 4.7 kokku, et arve tasumisega

viivitamisel on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga

viivitatud tööpäeva eest. Seega tuleb kohtu hinnangul lähtuda nimetatud lepingus

kokkulepitud viivisemäärast, kuna kostja andis garantii nimetatud lepingust tuleneva arve

tasumiseks. Kohus leiab, et kostja taotlus vähendada viivist määrani 0,05% päevas ei ole

põhjendatud. Kuigi kokkulepitud viivisemäär 0,1 % päevas on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg

1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus

olevaks. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole

erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivisekalkulaatori kohaselt

http://www.viivisekalkulaator.ee on arve nr 1211/15A tasumata jätmisega summas 12 000

eurot viivis perioodi 08.12.2015-18.12.2015 eest 132 eurot (11 päeva eest 0,1% päevas).

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 132 eurot.

MENETLUSKULUD

20. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi

osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei

jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

21. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 96% ulatuses, siis on kohtu hinnangul

põhjendatud jätta hageja menetluskulud 96% ulatuses kostja kanda ja 0,4% ulatuses hageja

kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

22. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja

menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv 650 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud

seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv

summas 650 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 624

eurot (s.o 650 eurost 96%).

23. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik