3-17-1461/37 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1461

Haldusasi

Menetlusosalised

K.M.i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 28.04.2017 otsuse nr

05042 ja 13.06.2017 vaideotsuse nr 1.1-10/24255 tühistamise

nõudes

Kaebaja – K.M. (isikukood – xxxxxxxxxxxx), esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia Azojan

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 7.12.2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Tagastada asjas tasutud riigilõiv summas 15 (viisteist) eurot K.M.ile ning jätta

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud

apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.M. (edaspidi: kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile 4.04.2017 avalduse ja dokumendid

väljateenitud aastate pensioni määramiseks väljateenitud aastate pensioni seaduse (edaspidi: VAPS)

§ 2 p 7 alusel kui isik, kes on töötanud asenduskodude, erivajadustega inimeste õppeasutuste ja

haigete laste asutuste logopeedina.

2. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi: SKA) jättis 28.04.2017 otsusega nr 05042 (edaspidi: otsus)

kaebajale väljateenitud aastate pensioni määramata. Kaebaja esitas 9.05.2017 otsusele vaide.

3. SKA jättis 13.06.2017 vaideotsusega nr 1.1-10/24255 (edaspidi: vaideotsus) kaebaja vaide

rahuldamata. K.M. esitas Tallinna Halduskohtule 13.07.2017 kaebuse otsuse ja vaideotsuse

tühistamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja ei nõustu otsusega ja vaideotsusega. Kaebaja töötas ajavahemikul 18.09.1986 kuni

3.04.2017 erivajadustega laste ja noortega. Kaebaja töötas:

4.1. kasvatajana 8.09.1986 – 26.08.1987 Viljandi 3. Lasteaias (edaspidi: Viljandi lasteaed);

4.2. logopeedina 1.08.1992 – 9.03.1996 Pärnu Niidupargi Põhikoolis (edaspidi: Pärnu PK);

4.3. koormusega 1,0 logopeedi ametikohal 11.03.1996 Astangu Toimetulekukeskuses ning

alates 11.08.2008 samas asutuses koormusega 1,0 pedagoogilis–psühholoogilise talituse

juht-logopeedi ametikohal. Viimane tööpäev Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses

(endine Astangu Toimetulekukeskus, edaspidi: AKK) oli 3.04.2017.

5. AKK on õppeasutus, mis osutab kutseõpet erivajadusega (füüsilise ja vaimupuudega,

kuulmispuudega, psüühika- ja käitumishäiretega, liitpuudega) inimestele. Kuna kutseõppes õpivad

erivajadusega noored pärast põhikooli lõpetamist, s.t alates 16. eluaastast, kattub AKK sihtrühm

invaliidide kutsekoolide sihtrühmaga. Lastekaitseseaduse (vastu võetud 19.11.2014) § 3 p 2 kohaselt

peetakse lapseks iga alla 18-aastast isikut, seega AKK-s õpivad teiste hulgas erivajadusega lapsed.

Eeltoodut arvestades on töötamine AKK-s võrdne töötamisega invaliidide kutsekoolis. Lisaks on

kaebaja

osalenud

erivajadusega

õppijatele

metoodiliste

materjalide

väljatöötamises,

õppemetoodikate kohandamises ja kutsekoolidele oma kogemuse jagamises erivajadusega õpilastele

kutseõppe jõukohastamise teemal. Eeltoodut arvestades ning juhindudes VAPS §-dest 1 ja 2, § 2 p-

dest 1-8 ning § 14 p-st 4 ning Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusest nr 207 (edaspidi:

määrus), on täielik õigus taotleda ja saada väljateenitud aastate pensionit.

6. Kaebaja selgitas 18.09.2017 täiendavalt, et omas Viljandi lasteaias ning ka Pärnu PK-s

logopeedikabinetti, mis on I loetelu punktis 2 eraldi välja toodud. Kaebaja leiab, et grammatiliselt

tõlgendades peab tal väljateenitud pensioni saamiseks VAPS § 2 lg 7 ning § 14 p 4 kohaselt olema

vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt ühes neist – asenduskodus või

erivajadustega inimeste õppeasutuses või haigete laste asutuses – on töötatud vähemalt 15 aastat.

Kaebajal on nimetatud tingimused täidetud.

7. Määrus on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. On vastuoluline, et AKK-s või muudes

samalaadsetes asutustes logopeedidena töötavad isikud, kes tegelevad erivajadustega lastega, on ilma

jäetud õigusest saada väljateenitud aastate pensioni seetõttu, et määruses märgitud sõna „laste” ei

sisaldu asutuse nimes. Tegemist on selliste isikute ebavõrdse kohtlemisega. Määrus on kehtiv aastast

1992 ning tänaseks on kehtinud muutumatul kujul juba 25 aastat. Elu ja arusaamad erivajadusega

inimeste õigustest ja vajadusest ning sellega seotud olukorrad on ajas oluliselt muutunud ja edasi

arenenud, niisamuti ametikohtade jaotus, tööülesanded ning ootused asutuste sees.

8. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

Määruse lisa „Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametikohtade

loetelu“ sätestab esimeses osas pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste

(edaspidi: I loetelu) ja teises osas ametikohtade loetelu (edaspidi: II loetelu). Viljandi lasteaia ja Pärnu

PK puhul ei ole tegemist erivajadustega laste asutustega, vaid tavakooli ja -lasteaiaga. AKK ei ole

samuti erivajadustega lasteasutus, vaid tööealistele erivajadustega inimestele õppimisvõimalusi ja

rehabilitatsiooniteenuseid pakkuv asutus. Asjaolu, et AKK klientideks võisid olla ka alaealised, s.o

16- kuni 18-aastased isikud, ei muuda keskust lasteasutuseks. Seega ei ole Viljandi lasteaia, Pärnu

PK ja AKK puhul tegemist I loetelu punktis 2 nimetatud erivajadustega laste asutusega ja puudub

alus nendes asutustes töötatud aja arvamiseks kaebaja väljateenitud aastate pensionile õigust andva

15-aastase pedagoogilise staaži hulka. Kaebajal puudub õigus pedagoogide väljateenitud aastate

pensionile, kuna tal puudub nõutav 15-aastane pedagoogiline staaž I loetelus toodud asutustes.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab oma otsust järgmiselt.

10. VAPS § 1 järgi määratakse väljateenitud aastate pension nende kutsealade töötajatele ja

spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist

kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise

jätkamist. Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei arvata sama seadusega

ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg. VAPS § 2 p 7 järgi on õigus

saada väljateenitud aastate pensioni asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete

laste asutuste õpetajatel. Täpsema loetelu kutsealadest, ametikohtadest ning asutustest, kus töötamine

annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle pensioni määramiseks

vajaliku väljateenitud aastate arvutamise kord on kinnitatud VAPS § 2 viimasel lause alusel

määrusega. VAPS § 14 p 4 järgi on õigus saada väljateenitud aastate pensioni õpetajatel, olenemata

vanusest, kellel on vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt 15 aastat on

töötatud asenduskodudes ning erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete laste asutustes, samuti

kinnipidamiskohtade koolides. VAPS § 25 järgi arvestatakse § 14 p-s 4 nimetatud staaži hulka ka

pedagoogina töötatud aeg.

11. Kaebaja taotleb väljateenitud aastate pensioni põhjusel, et on kogu oma töötamise ajal alates

18.09.1986 kuni lõpuni 03.04.2017 töötanud erivajadustega laste ja noortega. Otsusest nähtuvalt ei

ole vaidluse all asjaolu, et kaebajal on olemas VAPS § 14 p-s 4 sätestatud väljateenitud aastate

pensioni määramiseks vajalik 25-aastane pedagoogilise töö staaž. Vaidlus toimub selle üle, kas

kaebajal on olemas täiendavalt nõutav vähemalt 15-aastane staaž, mis on omandatud töötamisel

asenduskodus, erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete laste asutuses.

12. Määruse p 1 alapunkt 7 kehtestab I loetelu asutustest ja II loetelu ametikohtadest, kus

töötamine annab pedagoogile õiguse väljateenitud aastate pensionile. Väljateenitud aastate pensionile

annab õiguse töötamine II loetelus nimetatud ametikohal I loetelus nimetatud asutuses. I loetelus on

Vabariigi Valitsus käsitlenud asenduskodu lastekoduna (alajaotus I loetelu punktis 1), erivajadustega

inimeste õppeasutustena eeskätt lastele suunatud õppeasutusi (alajaotus I loetelu punktis 2) ning

haigete laste asutustena sanatooriume, lastehaiglaid ja sanatoorseid koole (alajaotus I loetelu punktis

3). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei töötanud I loetelu alapunktides 1 ja 3 nimetatud asutustes.

Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja töötamine Viljandi lasteaias, Pärnu PK-s ja AKK-s annab I loetelu

alapunkti 2 ja II loetelu alusel õiguse väljateenitud aastate pensionile.

13. Kohtule esitatud materjalidest (eeskätt AKK 6.11.2017 vastusest nr 3.1-4/637 kohtunõudele)

nähtuvalt töötas kaebaja täiskohaga järgmistel ametikohtadel:

asutus

ametikoht

perioodi algus

perioodi lõpp

aastad

kuud

päevad

Viljandi lasteaed

kasvataja

18.09.1986

26.08.1987

Pärnu PK

logopeed

1.08.1992

9.03.1996

AKK

logopeed

11.03.1996

31.12.1997

AKK

eripedagoog

1.01.1998

31.12.2001

AKK

rehabilitatsiooni

direktor

1.01.2002

9.10.2005

AKK

eripedagoog-

logopeed

10.10.2005

10.08.2008

AKK

pedagoogilis-

psühholoogilise

talituse juht-

logopeed

11.08.2008

3.04.2017

Kuna kaebaja teenis suurema osa pedagoogilisest staažist (21 aastat ja 24 päeva) välja AKK-s, hindab

kohus esmalt selles asutuses töötamise vastavust I ja II loetelule.

14. Sotsiaalministeeriumi 20.01.1995 käskkirjaga nr 10 kinnitatud „Astangu Toimetulekukeskuse

põhikirja“ (kaebuse lisa 5, edaspidi: põhikiri1995) punktide 1.1 ja 1.3 kohaselt on AKK

Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda kuuluv puuetega inimeste probleemidega tegelev

üleriigiline sotsiaal- ja haridusteenuseid osutav eelarveline riigiasutus. Põhikirja1995 punktist 2.1

nähtuvalt on AKK põhieesmärgiks puuetega inimeste sotsiaalsete ja toimetulekualaste vajaduste

väljaselgitamine, nende õpetamine ja vastava metoodika väljatöötamine. Põhieesmärgi täitmiseks oli

põhikirja1995 p 2.2 alusel ellu kutsutud:

•

õppeosakond, kelle ülesanne oli rehabilitatsioonikava arendusliku ja haridusliku osa

elluviimine kohapeal ja/või AKK vahendusel Kultuuri- ja Haridusministeeriumile alluvates

õppeasutustes;

õppekavade

ja

-metoodika

väljatöötamine;

pedagoogilise

ja

sotsiaaltööpersonali täiend- ja ümberõppe korraldamine;

•

eluabiosakond, kelle ülesanne oli rehabilitatsioonikava sotsiaaltööalase osa elluviimine

kohapeal ja/või selleks soovituste andmine inimese elukohajärgsetele sotsiaal- ja

haridusasutustele.

15. Sotsiaalministri 24.03.1997 määrusega nr 12 kinnitatud „Astangu Toimetulekukeskuse

põhimääruse“1 (edaspidi: põhimäärus1997) p 1 kohaselt on AKK üleriigiline puuetega inimeste

probleemidega tegelev Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus. AKK põhieesmärkidena on

põhimääruse1997 punktis 7 välja toodud:

•

puuetega inimeste sotsiaalseid ja erivajadusi arvestava rehabilitatsiooniprogrammi ning

sellele toetuva integreeritud ametikoolituse üleriigilise süsteemi kavandamine ja

väljaarendamine;

•

õiguslike aluste ja haridusstandardite nõudeid järgivate eelduste, võimaluste ja tingimuste

loomine puuetega inimeste tööõppeks ja -hõiveks ning sotsiaalseks toimetulekuks

ühiskonnas.

Eesmärkide saavutamiseks täidab AKK põhimääruse1997 p-s 8 loetletud ülesandeid nagu:

•

puuetega inimeste sotsiaalsete, meditsiiniliste ja kutsealaste rehabilitatsioonivajaduste

väljaselgitamine, sobivate rehabilitatsioonikavade koostamine ning rakendamine AKK-s või

vahendamine sotsiaal- ja haridusasutustes;

•

kutsehariduse, ametialase rehabilitatsiooni ja toimetulekuõppe korraldamine vastavalt

kinnitatud õppekavadele;

•

tegutsemine

puuetega

inimeste

elu

ja

tööd

puudutava

üleriigilise

teabe-

ja

nõustamiskeskusena;

•

puuetega inimestele sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusteenuste osutamine.

16. Sotsiaalministri 26.10.2001 määrusega nr 105 vastu võetud „Astangu Kutserehabilitatsiooni

Keskuse põhimääruse“2 (edaspidi: põhimäärus2001) § 1 kohaselt on AKK Sotsiaalministeeriumi

valitsemisalas asuv puudest tingitud erivajadustega inimeste sotsiaalse, pedagoogilise, kutsealase

rehabiliteerimise ja füsioterapeutilisi teenuseid osutav hallatav riigiasutus. Põhimääruse2001 §-s 5 on

sätestatud AKK eesmärgiks aidata kaasa erivajadustega inimeste sotsiaalse toimetuleku taseme

tõstmisele ja integreerumisele avatud tööturule. Eesmärgi täitmiseks tegutseb AKK põhimääruse2001

§ 6 kohaselt üleriigilise erivajadustega inimeste sotsiaalse toimetuleku ja kutsetegevuse arendamise

koolitus-, teabe- ja metoodilise keskusena ning erivajadustega inimestele sotsiaalse, pedagoogilise,

kutsealase rehabiliteerimise ja füsioterapeutiliste teenuste osutamisega. Põhimääruse2001 § 9 lg 4

alusel viib rehabilitatsiooniosakond (mille koosseisus töötas kaebaja ajavahemikul 1.01.2002 kuni

9.10.2005) läbi keskuse õpilaste ja klientide toimetuleku, töö- ja tegevusvõime ning kutsesobivuse

1 Põhimäärus1997, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/31602.

2 Põhimäärus2001, arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/27308.

uuringuid, sotsiaal- ja kutsenõustamist, hindab rehabiliteerimise vajaduse ulatust ja soovitab

abivahendeid, hindab, nõustab ja kohandab õpi- ja töökeskkonda, koostab isikliku sotsiaalse

rehabilitatsiooni soovitusi või plaane, viib läbi füsioterapeutilisi tegevusi, toetab keskuse õpilasi

õppetöös ja kutseõppe praktika läbiviimisel sotsiaalteenuste osutamise ja vahendamise kaudu.

17. Sotsiaalministri 2.07.2009 määrusega nr 61 kinnitatud „Astangu Kutserehabilitatsiooni

Keskuse põhimääruse“3 (edaspidi: kehtiv põhimäärus) §-de 1 ja 3 kohaselt on AKK

Sotsiaalministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tegevuse eesmärk on isiku erivajadusi arvestades

erinevate tegevuste kaudu toetada tema iseseisvat toimetulekut ja tööalast tegevust. Selleks korraldab

AKK muuhulgas koolitusi ja viib läbi muid tegevusi tööalase ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks,

korraldab vajadusel koostöös haridusasutustega kutse- ja üldhariduse andmist erivajadustega

inimestele, toetab tööellu üleminekut ja tööga kohanemist, osutab rehabilitatsiooniteenust jpm (kehtiv

põhimäärus § 9 lg 3).

18. Otsuse punktidest 14-17 nähtuvalt on AKK peamine funktsioon läbivalt olnud

rehabilitatsiooniteenuse pakkumine oma klientidele. AKK on oma kodulehel defineerinud

rehabilitatsiooniteenust kui riiklikku sotsiaalteenust, mille eesmärk on toetada ja parandada inimese

iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas osalemist4.

Ka reklaamib AKK end ainulaadse keskusena, millel on üle 20 aasta pikkune kogemus tööealistele

erivajadusega inimestele rehabilitatsiooniteenuste pakkumisel.5 Eesti Vabariigi haridusseaduse

(edaspidi: HaS) § 19 defineerib õppeasutust kui haridusasutust, kus toimub õpetamine ja õppimine

vastavalt õppekavale ning haridusasutuste loetelu on HaS § 3 lg-s 2. Eeltoodust järeldub, et

õppeasutuse peamine tegevusala on õppetöö korraldamine õppekava alusel. Seejuures HaS § 191

kohaselt ei või õppeasutuse nimi olla õppeasutuse eesmärgi, tegevuse, kooli pidaja ega õigusliku

vormi seisukohalt eksitav, millest tulenevalt võib AKK nimetusest niisamuti järeldada tema

põhitegevust. Äriregistris kajastub AKK põhitegevusalana alates 15.01.1999 „mujal liigitamata

sotsiaalhoolekanne majutuseta“ EMTAK6 koodiga 88991, mis hõlmab endas näiteks laste ja

noorukite hoolekannet (laste ja noorukite heaolu tagav, neid abistav ja juhendav tegevus), töötute

kutsealast rehabiliteerimist ja töövõime taastamist koos piiratud koolitusvõimalusega ning abivajajate

väljaselgitamist seoses sotsiaalabi, üüritoetuste või toidukaartide jagamisega jm7. Samas on olemas

EMTAK kood 85321, mis viitab otseselt kutseõppeasutuse tegevusele ning täiskasvanute

täiendkoolitus on EMTAK koodi 85599 all. Vaidlust ei ole selles, et äriregistri andmetel AKK-l

ühtegi sellist tegevust registreeritud ei ole. Asjaolu, et AKK korraldab 2009. aastast koostöös

Haapsalu Kutsehariduskeskusega (edaspidi: HKK) erivajadustega õppijate kutseõpet, ei muuda

AKK-d õppeasutuseks (5.06.2009 ning 01.01.2016 koostööleping AKK ja HKK vahel), sest

kutseõppe korraldamine on vaid osa AKK tegevusest. Tõsi on, et AKK on kantud alates 20.05.2016

Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi: EHIS) kui täiendkoolitusasutus8 (AKK ID EHISes 14932),

kuid asutamise aastaks on märgitud 2016. Seejuures sisaldab EHIS andmeid aastast 19989. Seega

saab nentida kaebaja töötamist õppeasutuses vaid 2016. aastal kuni töölepingu lõpetamiseni

3.04.2017, millest aga ei piisa VAPS § 14 p 4 sätestatud nõude täitmiseks. Asjas kogutud

materjalidest nähtuvalt oli AKK põhitegevusala kandeni EHIS-es sotsiaalteenuse pakkumine,

mistõttu ei saa AKK-d pidada sel perioodil õppeasutuseks VAPS § 2 p 7 ega I loetelu p 2 tähenduses.

19. Siiski, kui möönda kaebaja tegevust II loetelu nõutava pedagoogi või õpetaja ametikohal, ei

kvalifitseeru kaebaja väljateenitud aastate pensioni saajaks VAPS § 1 teise lause alusel, mis eeldab II

loetelus nimetatud ametikohtadel töötamist täistööajaga. Seega pidanuks kaebaja täistööajaga

3 Kehtiv põhimäärus, arvutivõrgus https://www.riigiteataja.ee/akt/13201060.

4 AKK koduleht, arvutivõrgus: http://www.astangu.ee/reha/.

5 AKK koduleht, arvutivõrgus: http://www.astangu.ee/meie/.

6 EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator.

7 https://emtak.rik.ee/EMTAK/pages/klassifikaatorOtsing.jspx

8 Täiendkoolitusasutus on haridusasutus HaS § 3 lg 2 alusel.

9 Info riigiportaalist, arvutivõrgus:

https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/isikukaart_eesti_ee_portaali

toimetama vaid logopeedi ametikohal ning täitma logopeedi ülesandeid. Kaebaja ametinimetuste

muudatused viitavad, et kaebaja täitis ka teisi AKK-s läbi aegade kehtinud põhimäärustest tulenevaid

ülesandeid, mistõttu kohendatigi kaebaja ametinimetus ajas vastavalt sobivaks. Ringkonnakohus on

lahendis 3-15-161 viidanud, et kui nõutud ametikoha tööajast moodustas kasvõi väikese osa loetelust

puuduva ametikoha töö, ei saa tekkida õigust pensionile VAPS-i järgi (p 16). Tähelepanuta ei saa

jätta ka asjaolu, et kaebaja tegeles AKK-s peamiselt erivajadustega inimestega alates 15.-16.

eluaastast (vt AKK 17.10.2017 vastuskiri nr 3-17/1461 ja tunnistaja Liina Teesalu ütlused 7.12.2017

istungil alates 10:21:23). Kohus on haldusasjas nr 3-16-1204 viidanud, et VAPS § 2 p 7 ega § 14 lg

4 ei defineeri tõepoolest erivajadustega inimeste õppeasutusi ega haigete laste asutusi, kuid VAPS §

2 p 7 kohaselt on selline ainupädevus Vabariigi Valitsusel. Viimane on I ja II loetelus näinud eeskätt

laste asutusi ning lastega tegelevaid ametikohti. Kohus on juba lahendis 3-10-601 (vt p 15) leidnud

ning korranud oma seisukohta lahendis 3-16-1204 (vt p 21), et SKA-l ega kohtul ei ole õigust

täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud loetelusid. Lisaks nõustub kohus SKAga selles osas, et

AKK-s ei ole laste osakaal suur, kuna AKK tegevus on suunatud kõigile erivajadusega tööealistele

inimestele ning juba seetõttu ei saanud kaebaja töötada täistööajaga II loetelus nimetatud

ametikohtadel kogu AKK-s töötatud perioodil.

20. Kuivõrd AKK-s töötatud staaži ei saa arvestada VAPS § 14 p-s 4 nimetatud 15 aasta hulka

ning kaebaja töötamine Viljandi lasteaias ning Pärnu PK-s ei kata ilmselgelt seda nõuet, jätab kohus

hindamata nimetatud asutustes kaebaja töötamise vastavust I loetelu alapunktile 2 ja II loetelule.

21. Seda, et AKK-s või muudes samalaadsetes asutustes logopeedidena töötavad isikud, kes

tegelevad erivajadustega lastega, on ilma jäetud õigusest saada väljateenitud aastate pensioni seetõttu,

et määruses märgitud sõna „laste” ei sisaldu asutuse nimes, ei saa pidada põhiseadusevastaseks

ebavõrdseks kohtlemiseks. Seadusandjal on sotsiaalsete õiguste ettenägemisel avar kaalutlusruum.

Kellel on õigus saada eripensioni ning millisetel tingimustel, on seadusandja otsustada. Kohtul

puudub pädevus asuda seadusandja asemel eripensioni saamiseks õigustatud isikute ringi laiendama.

Kohus saab vaid kontrollida, et isikuid ei koheldaks põhjendamatult ebavõrdselt. Kohtu hinnangul ei

ole kaebajat praegusel juhul põhjendamatult ebavõrdselt koheldud.

22. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajal puudub väljateenitud aastate pensionile õigust

andev staaž, vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Kaebus

tuleb jätta rahuldamata.

23. Kaebaja oli kaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse (edaspidi:

RLS) § 22 lg 1 p 8 alusel, mistõttu tuleb RLS § 15 lg 1 p 8 alusel kaebajale tagastada tasutud riigilõiv

summas 15 eurot. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb HKMS § 108 lg 1 järgi jätta

menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud tema kantud menetluskulude

väljamõistmist kaebajalt, seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS

§ 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadriann Ikkonen