2-17-10565/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-17-10565 Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2017, Pärnu Tsiviilasi If P&C Insurance AS hagi M. V. vastu kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind 1719,22 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Paul Paas (e-post paul@soter.ee) Kostja: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x, xxxxx, e-post xxx) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel kirjalikult sõlmitud, If P&C Insurance AS esindaja Paul Paasi poolt 11.12.2017 ja kostja M. V. poolt 20.12.2017 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:

1.1. Kostja kohustub tasuma hagejale kokku 1831,72 eurot (1719,22 eurot põhinõue koos kahjukäsitluskuludega + 112,50 eurot, st ½ hageja poolt tasutud riigilõivust) osamaksetena, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks 76,30 eurot (v.a esimene makse) kuni kogu summa tasumiseni. Esimese makse suurusega 76,82 eurot teeb kostja kuni 31.01.2017. Tasuda võib ennetähtaegselt.

1.2. Kompromissi punktis 1.1 märgitud tasumisele kuuluvad summad tuleb kostjal kanda hageja If P&C Insurance AS arvele nr EE243300332038600001 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides maksekorralduse selgituste lahtrisse:„E42147492C”.

1.3. Kui kostja jätab oma kuumakse tegemata või vähendab selle suurust omavoliliselt, on hagejal õigus koheselt pöörduda kostja elukohajärgse kohtutäituri poole kogu võlgnevuse jäägi sissenõudmiseks täies ulatuses täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-17-10565.

3. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda, nende menetluskulude suurust kohus kindlaks ei määra.

4. Tagastada If P&C Insurance AS-ile hagi esitamise eest 10.07.2017 Rahandusministeeriumi kontole tasutud 225,00 euro suurusest riigilõivust pool, s.o 112,50 eurot, mis kanda If P&C Insurance AS kontole nr EE243300332038600001 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides maksekorralduse selgituseks:„E42147492C”.

5. Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele

Tsiviilasi nr 2-17-10565

2 (3)

kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on If P&C Insurance AS hagi M. V. vastu kahju hüvitamiseks regressi korras seoses xx xx xxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx toimunud kahjujuhtumiga. Kahju põhjustanud teo toimepanemises mõisteti kostja süüdi ja teda karistati Tartu Maakohtu xx xx xxxx otsusega kriminaalasjas x-xx-xxxx.

2. 20.12.2017 saabus kohtule hageja lepingulise esindaja ja kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissleping. Kompromisslepingus on pooled kahjusummas ja selle kostja poolt tasumise korras kokku leppinud. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses ning kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled kokkuleppel loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Kohus selgitab, et kohus ei kinnita kõiki poolte kompromissis kajastatud kokkuleppeid. Kohtulikku kinitamist vajavad kompromissi tingimused selleks, et need oleksid kehtivad täitedokumendina. Näiteks ei vaja poolte kokkulepet ega kinnitamist kohtule esitatud kompromissi esimene punkt, milles konstateeritakse fakti, et hageja on esitanud kostja vastu regressi korras kahju hüvitamise nõude. Samuti ei vaja kohtulikku kinnitamist poolte kinnitused kohtule ja menetluslikud taotlused (punkt 4). Samas sisaldub punktis 4 poolte kinnitusena sõnastatult poolte kokkulepe selle kohta, et kui kostja jätab kuumakse tasumata või hagejaga kooskõlastamatult maksab kokkulepitust väiksema summa, on hagejal õigus koheselt pöörduda kogu võlajäägi sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kokkulepe, et kompromisslepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral muutub kogu võlajääk koheselt sissenõutavaks ilma täiendava (ülesütlemis)avalduseta, kuigi edasiste osamaksete tasumise tähtpäev ei ole veel saabunud, on kompromissi oluline tingimus, kohus vastavalt täpsustab punkti 4 sõnastust. Samuti kohus korrigeeris keeleliselt korrektsemaks ja arusaadavamaks kompromissi punkti 2 (määruse resolutsioonis punkt 1.1.) sõnastust, tingimuse sisu muutmata. Hagejale poole riigilõivu tagastamise taotluse saab TsMS § 150 lg 4 kohaselt esitada ainult hageja, selleks ei ole vaja poolte kokkulepet ega kohtu poolt kokkuleppe kinnitamist. Lisaks erineb kohtumääruses kompromissi tingimuste numeratsioon kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsiooni kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena.

4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ongi kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale poole riigilõivust. Muude menetluskulude jaotamises ei ole pooled kokku leppinud. Kohus jätab kompromissis nimetamata

Tsiviilasi nr 2-17-10565

3 (3)

kulud poolte endi kanda. Kohus nende menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

6. Hageja palub tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja tasunud riigilõivu selles asjas 225 eurot. Seega tuleb hagejale tagastada 112,50 eurot ja kanda see hageja näidatud arvelduskontole.

7. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub käesolev määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp kohtunik