4-17-6191/6 · 4-17-6191/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-17-6191

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6191 (2330,17,006540) Väärteoprotokolli number AB1510620 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Irina Štšelina (endine Galnykina) Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (edaspidi tekstis NPALS) § 151

lg 1 järgi Menetlusalune isik Z.R isikukood XXX, elukoht xxx, EV kodanik, emakeel – vene keel, xxx Kohtuväline menetleja

Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik Z.R

Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja

menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja Tarvo Kaiva Kohtuistungi toimumise aeg 28.11.2017

RESOLUTSIOON

Juhindudes v (edaspidi äärteomenetluse seadustiku VTMS) § 107 lg 1 p- -dest 108-111 kohtunik : st 1 ja § otsustas

Tunnistada Z.R 24.11.2017 süüdi narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta, so NPALS § 15¹ lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 30 (

kolmkümmend) päeva aresti.

Karistuse alguseks lugeda 27.11.2017 kell 15.40.

Arvata KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates

27.11.2017 kell 15.40 kuni 28.11.2017 kell 15.40, so 1 (

üks) päev. Ärakandmisele kuulub 29 (

kakskümmend üheksa) päeva aresti.

2

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud karistus, 2 (kakskümmend üheksa Z.R 9

) päe (kahekümne üheksa) tunni üldkasuliku tööga. va aresti, 29

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

VTMS § 2071 lg 1 alusel üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

VTMS § 2071

lg 2 alusel kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

VTMS § 2101

lg 1 alusel kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele.

Vabastada Z.R aresti alt pärast ühe päeva aresti kandmist, so 28.11.2017 kell 15.40.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so 29.

novembrist 2017. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust,

vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on

kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 21. detsembrist 2017. Apellatsioon esitatakse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I.

VÄÄRTEOPROTOKOLLIDE SISU

Z.R-ile AB1510620 kohaselt ette seda, et tema heidetakse väärteoprotokolli nr 27.11.2017 kella 15.40 paiku aadressil Tallinna mnt. 41, Narva linnas oli eelnevalt tarvitanud

narkootilist või psühhotroopset ainet (amfetamiini ja bensodiasepiini) ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 lg 1 ettenähtud väärteo.

II.

KOHTUISTUNG NING KOHTUS UURITUD TÕENDID

Kohtuistung käesolevas väärteoasjas toimus 28.11.2017.

Z.R osaliselt. Ta tunnistas tunnistas kohtuistungil end esitatud süüdistuses süüdi

oma süüd selles, et 24.11.2017 Sendi bussipeatuses tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiini veenisiseselt. Tablette bensodiasepiin kirjutab talle välja arst infektsionist J. K. Tarvitab neid arsti ettekirjutuse alusel.

xxx Selles osas oma süüd ta ei tunnistanud. Ta töötab . Kui temale mõistetakse arest, siis kaotab ta oma korteri ja töökoha. Palub anda temale ÜKT-d.

Kohtuvälise menetleja esindaja palub mõista karistuseks 25 päeva aresti. Isikut on

samaliigiliste väärtegude eest eelnevalt karistatud 6 korda ja karistuseks mõistetud nii rahatrahvid kui ka arestid. Viimane karistus oli 30 päeva aresti. Rahatrahvi määramine ei ole

otstarbekas, kuna eelnevalt mõistetud rahatrahvid on isikul tasumata. Isik jätkab narkootikumide tarvitamist.

3

Kohus menetlusaluse isiku avaldas kohtuistungil järgmised dokumentaalsed tõendid:

ülekuulamise protokoll (lk 4); indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 6); isiku

kinnipidamise protokoll (lk 7); õigusvastase teo toimepanemise akt (lk 8); Politsei- ja Piirivalvemati teatis (lk 9-11).

III.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, vahetult uurinud asjas kogutud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud

tõendeid nend pani toime väärteo, mis on e kogumis, on seisukohal, et Z.R kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1

järgi.

NPALS § 151

lg 1 kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine või väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine füüsilise isiku puhul väärteona karistatav.

VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse kohtus ainult menetlusaluse isiku suhtes ja

väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kuivõrd väärteoprotokolli nr AB1510620 kohaselt

heidetakse Z.R-ile ette narkootilise aine amfetamiini ning psühhotroopse aine

bensodiasepiini tarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta, siis NPALS § 151

lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo objektiivne koosseis on täidetud, kui leiab tõendamist, et Z.R tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiini j

a/või bensodiasepiini.

27.11.2017 toimunud ülekuulamisel on Z.R andnud ütlusi, mille kohaselt tarvitas

24.11.2017 kella 22.30 paiku amfetamiini veenisiseselt t . Ta ostis ehes süsti pöidlasse

narkootilise aine tundmatu meesterahvalt endise kaupluse Sendi juures ning seal tarvitaski

seda. Politseinik tegi menetlusaluse isikule kiirtest, mis näitas organismis amfetamiini ja bensodiasepiine. Testi tulemusega menetlusalune isik oli nõus, aga selgitas, et bensodiasepiini tarvitas arsti J. K ettekirjutuse alusel. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on Z.R-i suhtes 27.11.2017 kell

15.20-15.40 kasutatud indikaatorvahendit Rapid STAT (ID-NO: 8-r9m-0108), mille

kehtivusaeg on olnud kuni novembrikuuni 2018. Indikaatorvahendi näit oli positiivne.

Indikaatorvahend on näidanud amfetamiini ja bensodiasepiini tarvitamist. Z.R oli testi tulemusega nõus. Selgitas, et tarvitab tablette arsti J K ettekirjutuse alusel. Amfetamiini ostis Sendi kaupluse juures.

Amfetamiini osas leiab kohus, et praegusel juhul on tõendamist leidnud, et Z.R oli

24.11.2017 tarvitanud amfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta. Seda kinnitas esmalt menetlusalune -15.40 isik ise (tl 4). Lisaks näitas Z.R-i suhtes 27.11.2017 kell 15.20

kasutatud indikaatorvahend, et isik tarvitas amfetamiini (tl 6). Seega on kohtu hinnangul

usaldusväärselt tõendamist leidnud, et Z.R oli 24.11.2017 tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta amfetamiini. amfetamiini Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust kasutamiseks. Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja

aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi: sotsiaalministri määrus) § 3 lg 1 sätestab, et narkootilised ja psühhotroopsed ained

on määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid,

eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Sotsiaaliministri määruse lisa 1

kohaselt kuulub fentanüül I nimekirja. Seega on amfetamiin kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja.

Samas märgib kohus siinkohal puutuvalt, et kuivõrd väärteoasja materjalidest bensodiasepiini nähtuvalt on menetlusalune isik öelnud, et oli talle arsti poolt välja kirjutatud bensodiasepiin

ning a esitada Z.R-ile see on jäänud välja selgitamata, siis kohtu hinnangul ei sa

4 etteheidet bensodiasepiini tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta.

VTMS § 2 alusel kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

KrMS § 7 lg 3 alusel kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et on tõendamist leidnud, et Z.R tarvitas

24.11.2017 ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiin, kuid tõendamist ei ole leidnud, et oleks tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta bensodiasepiin. ta psühhotroopset ainet

Karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja

hooletus. Kohus on seisukohal, et Z.R pani NPALS § 15 1

lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Menetlusaluse isikuna ülekuulamisel on Z.R tunnistas, et 24.11.2017 kella 22.30

paiku Narva linnas, Sendi kaupluse juures tarvitas amfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta. K (lk 16-18) on teda aristusregistri väljavõttest nähtuvalt NPALS § 151 lg 1 (enne 01.01.2015

NPALS § 151

) järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ehk kas narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise või väikses koguses valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatud vähemalt alates 2009. aastast toimepandud tegude eest 6 korral. Seega on alust arvata, et Z.R Z.R varasemalt on narkootikumide sõltlane. Ühtlasi on

samalaadsete tegude eest karistatuna teadlik sellest, et kui tal puudub arsti luba, siis on

keelatud narkootilisi aineid tarvitada. Samuti on üldteada asjaolu, et amfetamiin kuulub keelatud ainete nimekirja. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Z.R pani NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult.

Seega on Z.R täitnud NPALS § 15 1 objektiivse lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ja subjektiivse koosseisu.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on tegude toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja

puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Õigusvastasust ning süüd

välistavaid asjaolusid Z.R-i poolt toimepandud teos ei esine. Samuti on Z.R süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane (sündinud 1980. aastal). -

IV. KARISTUS

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluna võib arvestada süü tunnistamist ja kahetsemist.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, väärteo toimepanemise raskust, vastutust, raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, samuti iseloomustavaid andmeid. Z.R

alaliselt töötab. Karistusregistri andmete kohaselt Z.R on varem

5 väärteokorras , sh NPALS § 15 korduvalt karistatud 1 lg 1 alusel.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151

lg 1 kohaselt

narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Nähtuvalt karistusregistrist on isikut varem väärteokorras karistatud korduvalt, sealhulgas NPALS § 151 lg 1 kui ka arest . Eelnevalt alusel ning karistuseks mõistetud nii rahatrahvid id väärteokorras mõistetud rahatrahvid on isikul tasumata, mistõttu ei ole vaatamata töökohale

põhjendatud veelkord rahatrahvi määramine. Varasemad karistused ei ole mõjutanud isikut edaspidi analoogiliste rikkumiste toimepanemisest hoiduma ning isik jätkab õigusrikkumiste

toimepanemist. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et Z.R ei ole võimalik karistada rahatrahviga

ja ainuvõimalik karistuse liik on arest.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada Z.R arestiga 25

päeva. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse

valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). Arvestades Z.R-i poolt toimepandud teo raskust kõnealuse

süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille

raskus on keskmine. Süüd suurendab see, et menetlusalust isikut on varem samalaadsete

väärtegude toimepanemise eest karistatud ta pani teo (s.t narkootilise või ning seda, et

psühhotroopse aine ebaseadusliku tarvitamise) toime kavatsetult. Lisaks sellele on tema

suhtes ära proovitud erineva pikkusega arestid (viimane karistus oli 30 päeva aresti

), kuid

sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik süütegude toimepanemist. Kõike eeltoodut

arvestades on kohus seisukohal, Z.R karistada et põhjendatud on käesoleval juhul arestiga s

ülemmäära saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki, s.o 30 päeva arestiga.

Z.R-i on kinni peetud 27.11.2017 kell 15:40. Kohtuistungi toimumise aeg on 28.11 kohtuistungi protokolli alusel kell 14.40. .2017 kell 14.00. Kohtuistungi lõpp on KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse väärteomenetluses karistusaja hulka kinnipidamine, mille puhul 24 tunnile kinnipidamisele vastab 1 päev aresti. Seega arvatakse karistusaja hulka kinnipidamise aeg, 1 päev, ning ärakandmisele kuulub 29 päeva aresti. Z.R tuleb vabastada aresti alt pärast ühe päeva aresti kandmist, so 28.11.2017 kell 15.40.

Arvestades, et isikul on püsiv töökoht on võimalik asendad arest üldkasuliku tööga. , a

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. novembri 2017. a kohtuotsus osaliselt, s.o osas, millega kohus asendas Z.R-ile mõistetud aresti üldkasuliku tööga ja määras selle tegemise ajaks kolm kuud alates otsuse jõustumisest.

2.

Muus osas jätta Viru Maakohtu 28. novembri 2017. a otsus muutmata.

3. Apellatsioon rahuldada.

Viru MK 28.11.2017 kohtuotsus nr 4-17- Ringkonnakohtu 6191 jõustus 09.03.2018 Tartu otsusega.