2-16-4631/22 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-16-4631

Määruse kuupäev

Tartu, 21. detsember 2017. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak

Luik

Kohtuasi

Bolagsupplysningen OÜ hagi Svensk Handel AB vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kommentaare

eemaldama kohustamiseks ja varalise kahju 56 634 eurot

99 senti väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2015 määrus tsiviilasjas

nr 2-15-14492

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Bolagsupplysningen OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Bolagsupplysningen OÜ, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Karmen Turk

Kostja Svensk Handel AB, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Carri Ginter

Asja läbivaatamise kuupäev

4. detsember 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2015. a ja Harju Maakohtu 1. oktoobri 2015. a

määrused tsiviilasjas nr 2-15-14492 muutmata osas, milles kohtud jätsid menetlusse võtmata

Bolagsupplysningen OÜ hagiavalduse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kommentaare

eemaldama kohustamiseks ja varalise kahju 56 634 eurot 99 senti väljamõistmiseks.

2. Jätta Bolagsupplysningen OÜ määruskaebus rahuldamata.

3. Mitte võtta asja juurde Bolagsupplysningen OÜ 4. detsembril 2017 esitatud tõendeid.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Riigikohtus Bolagsupplysningen OÜ kanda.

5. Mõista Bolagsupplysningen OÜ-lt Svensk Handel AB kasuks välja menetluskulu 1792 eurot

50 senti ja viivise sellelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

6. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

2-16-4631

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bolagsupplysningen OÜ (hageja I) ja Ingrid Ilsjan esitasid 29. septembril 2015 Harju Maakohtule

hagi Svensk Handel AB (kostja) vastu, milles palusid kohustada kostjat ümber lükkama hageja

kohta avaldatud ebaõiged andmed ning eemaldama kommentaarid, mõista hagejale välja

kahjuhüvitis 56 634 eurot 99 senti ja Ingrid Ilsjanile kohtu äranägemisel õiglane mittevaralise kahju

hüvitis. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise avalduse.

Riigikohus eraldas 23. märtsi 2016 määrusega Bolagsupplysningen OÜ nõuded ning Ingrid Ilsjani

nõude iseseisvateks menetlusteks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja lisanud hageja enda veebilehel peetavasse nn musta nimekirja

sissekandega, et hageja tegeleb petmise ja kelmusega. Lehe kommentaariumis on ligi

1000 kommentaari, mille hulgas on otseseid üleskutseid vägivallale hageja, tema töötajate ning

hageja juhatuse liikme Ingrid Ilsjani vastu. Kostja on keeldunud sissekande ja kommentaaride

eemaldamisest. Seetõttu on hageja majandustegevus Rootsis halvatud ning iga päev tekib hagejale

sellest varalist kahju. Hagejale saadeti pulbriga täidetud ümbrik. Ebaõige info avaldamiseta ning

kommentaaride kohesel eemaldamisel ei oleks hagejale kahju tekkinud.

2. Harju Maakohus keeldus 1. oktoobri 2015. a määrusega hagi menetlusse võtmisest.

Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 1 p 1 järgi pädev asja lahendama. Asjas kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

12. detsembri 2012. a määrus (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja

täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus). Praegusel juhul ei

ole võimalik rakendada Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2, sest hagiavaldusest ei nähtu,

et kahju tekkimise kohaks oleks Eesti. Vaidlustatud andmed ja kommentaarid on avaldatud rootsi

keeles ning ei ole Eestis elavatele isikutele arusaadavad tõlgi vahenduseta. Ebaõigete andmete

mõistmine sõltub keelelisest kontekstist. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist

Eestis. Hageja on välja toonud, et tema käive Rootsi kroonides on vähenenud. Rootsi kroonid

viitavad, et kahju tekkis Rootsis. Hageja tegutseb Skandinaavia riikides. Lisaks on kõik tõendid

originaalis rootsikeelsed. Kahju hindamiseks peaks olema pädev Rootsi kohus. Asjaolu, et

vaidlusalune veebileht oli ligipääsetav Eestis, ei saa automaatselt olla aluseks sellele, et tsiviilasi

tuleks lahendada Eesti kohtus. Andmete ümberlükkamise, kommentaare eemaldama kohustamise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ei ole hagejad Eesti kohtualluvust põhjendanud. Viidatud

nõuded ei allu Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse järgi Eesti kohtule. Hagejad ei tõendanud, et

nende tegevus oleks Eestis häiritud. Hagejate äritegevuse kirjeldus ei ole aluseks esitada hagi Eesti

kohtusse. Kahju põhjustatakse Rootsis.

Lisaks on hagejate esitatud nõuded ebaselged ega oleks hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldamise

korral sundtäidetavad.

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada,

hagi menetlusse võtta ning hagi tagamise taotluse rahuldada. Apellatsioonkaebuses leidis hageja

muu hulgas, et vaidlus allub Eesti kohtule, sest rikutud on hageja universaalseid põhiõigusi, mis on

kaitstud kõigis liikmesriikides. Seetõttu tekkis hagejale kahju Eestis, kus on tema huvide kese.

Lisaks piisab kahju tekkimise koha kindlaksmääramiseks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

art 7 p 2 mõttes sellest, kui internetilehekülg, millel rikutakse universaalseid õigusi, on kättesaadav

kohtu asukoha liikmesriigis, st Eestis.

2(7)

2-16-4631

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. novembri 2015 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei võimalda hageja põhjendused pidada kahju

tekkimise paigaks Eestit ega sellest tulenevalt esitada hagi Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

art 7 p 2 alusel Eesti kohtusse. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist Eestis.

Sisuliselt kogu hageja majandustegevus seisneb teenuse osutamises Rootsi klientidele. Seetõttu ei

ole põhjendatud kaebuse väide, mille kohaselt asub hageja huvide kese Eestis. Kahju tekkimise koha

kindlaksmääramisel ei piisa sellest, kui internetilehekülg, millel rikutakse universaalseid õigusi, on

kättesaadav kohtu asukoha liikmesriigis. Asjaolu, et vaidlusalusel veebilehel avaldatud rootsikeelsed

kommentaarid ei ole Eestis elavatele isikutele ning ettevõtetele tõlketa arusaadavad, on üheks

kriteeriumiks, mis ei võimalda kohaldada Euroopa Kohtu järeldusi kohtuasjas nr C-441/13, Pez

Hejduk vs. EnergieAgentur.NRW GmbH.

Hageja esiletoodud asjaoludele tuginedes ei saa olla tegemist hageja ettevõtlusvabaduse kui

põhiõiguse rikkumisega. Ettevõtlusvabadusest kui põhiõigusest ei tulene juriidilistele isikutele

põhiseaduse §-s 17 sätestatud põhiõigust au ja väärikuse kaitsele. Seega ei võimalda ka kaebuse

väited hageja Eestis kaitstud põhiõiguste rikkumisest asuda seisukohale, et Eesti kohus on pädev

asja lahendama.

Käesoleva vaidluse ja Eesti kohtute vahelist sidet ei saa pidada selliseks, et see õigustaks Eesti

kohtule pädevuse andmist korrakohase õigusemõistmise tagamise ja menetluse otstarbeka

korraldamise põhjustel. Õigusemõistmise tõrgeteta toimimine, menetluse nõuetekohane

korraldamine ning kostja õiguste kohane tagamine on võimalik hageja pöördumisel Rootsi kohtusse.

Samuti ei oleks asjas pädevuse andmine Eesti kohtule kooskõlas kohtualluvuse etteaimatavuse

eesmärgiga, kuivõrd Rootsis tegutsev ning andmeid avaldav kostja ei saa mõistlikult ette näha, et

rootsikeelses meedias avaldatud andmete tõttu pöördutakse tema vastu nõudega Eesti kohtusse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja võtta hagi menetlusse.

Hageja kahju tekkimise kohaks on Eesti. Eestis on hageja huvide kese, mistõttu Eestis saabub

kahjustava tegevuse tagajärg. Ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste hinnangute avaldamisega on

rikutud hageja põhivabadust tegeleda ettevõtlusega. Õigus nõuda, et juriidilise isiku kohta ei

avaldataks majanduslikult kahjulikku valeinformatsiooni, on universaalne õigus. Juriidilise isiku

puhul asub huvide kese üldiselt tema asukohas. Hageja kliendid on Rootsis, kuid hageja asukoht ja

tegevuskoht on Eestis. Hageja toimib Rootsis postisaadetiste vahendusel, kogu juhtimine,

majandamine, finantsarvestus, personal ja teenusearendus toimub ainult Eestis. Lisaks asuvad

hageja, tema töötajad ja kontor Eestis. Hageja juhtkond ja töötajad tegutsevad ning elavad Eestis.

Kõik lepingujärgsed tasud kantakse Eesti ühingule ning välisriikides puudub mistahes esindus.

Tänapäeval ei ole sugugi ebatavaline, et kontol on erinevad valuutad. Hageja puhul kohaldub

kättesaadavuse põhimõte.

Eesti kohtu pädevus on kooskõlas kohtualluvuse etteaimatavuse eesmärgiga. Kostja avaldas enda

lugejatele soovitusi, kuidas hagejale vastata, osales ise aktiivselt kommentaariumis ja keeldus

kommentaaride eemaldamisest.

3(7)

2-16-4631

6. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Kostja leiab, et käesoleval juhul puudub tihe seos vaidluse

ja Eesti kohtu vahel. Seetõttu ei ole alust kalduda kõrvale Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

art-s 4 sätestatud üldpõhimõttest ja kohaldada art 7 p 2. Hagejal tuleb pöörduda Rootsi kohtusse.

7. Riigikohus taotles 23. märtsi 2016. a määruse kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-2-16 Euroopa Kohtult

eelotsust ning peatas TsMS § 356 lg 3 alusel tsiviilasja menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi

jõustumiseni.

Euroopa Kohtu eelotsus kohtuasjas nr C-194/16 kuulutati 17. oktoobril 2017. Seetõttu uuendas

Riigikohus 30. oktoobri 2017. a määrusega tsiviilasjas menetluse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja maa- ning ringkonnakohtu

määrused muutmata.

9. Hageja on hagiavalduse kohaselt esitanud nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks,

kommentaare eemaldama kohustamiseks ning varalise kahju, eelkõige saamata jäänud tulu

hüvitamiseks. Kohtud on jätnud hageja hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 ning

Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 alusel.

10. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 p 1 järgi esitatakse hagi üldjuhul kostja alalise

elukoha liikmesriigi kohtusse. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 võimaldab kõrvale

kalduda eelnimetatud Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 p-s 1 sätestatud üldise

kohtualluvuse eeskirjast ning selle kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis,

esitada hagi teises liikmesriigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud

juhtum on toimunud või võib toimuda.

11. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on väljendis „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või

võib toimuda“ peetud silmas nii kahju tekkimise kui ka kahju põhjustanud sündmuse toimumise

paika, millest tulenevalt võib kostjat hageja valikul kaevata kas ühe või teise asjaomase paiga

kohtusse (vt nt Euroopa Kohtu 30. novembri 1976. a otsus kohtuasjas nr C-21/76, Handelskwekerij

G. J. Bier BV vs. Mines de potasse d'Alsace SA., p-d 24–25; Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2013. a

otsus kohtuasjas nr C-170/12, Peter Pinckney vs. KDG Mediatech AG, p 26).

12. Pooled ei vaidle selle üle, et ebaõiged andmed ning vaidlusalused kommentaarid on avaldatud

Rootsis. Seega on kahju põhjustanud sündmuse toimumise paigaks Rootsi ning kahju põhjustanud

sündmuse toimumise paiga järgi asja lahendamine Eesti kohtule ei allu. Pooled vaidlevad selle üle,

kas Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 mõttes on hagejale kahju tekkimise paigaks

Eesti.

13. Euroopa Kohus on varasemas praktikas pidanud võimalikuks kahju osadeks jagamist ning

leidnud, et kannatanu võib esitada nõude iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli

internetis avaldatud teabesisu kättesaadav. Kuid sellisel juhul on kohtutel pädevus hinnata vaid

kahju, mis tekkis selle riigi territooriumil, mille kohtusse on pöördutud (Euroopa Kohtu 25. oktoobri

2011. a otsus kohtuasjades nr C-509/09 ja nr C-161/10, eDate Advertising GmbH vs. X ja Olivier

Martinez, Robert Martinez vs. MGN Limited, p-d 51–52; Euroopa Kohtu 22. jaanuari 2015. a otsus

kohtuasjas nr C-441/13, Pez Hejduk vs. EnergieAgentur.NRW GmbH, p 38).

4(7)

2-16-4631

14. Riigikohus küsis Euroopa Kohtult eelotsusetaotluses, kas Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse

art 7 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et kui isiku õigusi on väidetavalt rikutud tema kohta internetis

ebaõigete andmete avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega,

võib isik esitada ebaõigete andmete ümberlükkamise ja tema õigusi rikkuvate kommentaaride

eemaldamise hagi iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teave

kättesaadav, selle liikmesriigi territooriumil tekkinud kahju osas.

Euroopa Kohus leidis 17. oktoobri 2017 otsuses, et kuivõrd veebisaidil avaldatud andmed ja

andmesisu on kõikjal kättesaadavad ning nende levitamise ulatus on põhimõtteliselt ülemaailmne,

on hagi, milles palutakse andmete ümberlükkamist ja kommentaaride eemaldamist, üks ja jagamatu

ning järelikult võib selle esitada vaid kohtule, mille alluvusse kuulub kogu kahju hüvitamise nõude

lahendamine, mitte kohtule, millel sellist pädevust ei ole. Seetõttu tuleb Brüsseli I (uuesti

sõnastatud) määruse art 7 p 2 tõlgendada nii, et kui isiku õigusi on väidetavalt rikutud tema kohta

internetis ebaõigete andmete avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata

jätmisega, ei saa isik esitada nende andmete ümberlükkamise ja nende kommentaaride eemaldamise

hagi iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teave kättesaadav

(otsuse p-d 48–49).

Seega ei ole Eesti kohus pädev lahendama hageja nõudeid ebaõigete andmete ümberlükkamise ja

tema õigusi rikkuvate kommentaaride eemaldamiseks ainuüksi seetõttu, et vastav teave oli või on

Eestis interneti kaudu kättesaadav. Viimati nimetatud hageja nõuete menetlemine ei allu Eesti

kohtule.

15. Kolleegium leidis samas asjas varem, et hageja esitatud hagiavalduse lahendamine allub Eesti

kohtule vähemalt hagejale Eestis tekitatud kahju hüvitamise nõude osas (Riigikohtu 23. märtsi

2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-16, p-d 13–14). Kolleegiumi arvates ei ole Euroopa Kohtu

seisukohti arvestades eeltoodud järeldus põhjendatud. Nimelt tugines kolleegiumi seisukoht

Euroopa Kohtu praktikale, mis aga Euroopa Kohtu seisukoha järgi ei ole praeguses asjas väidetud

rikkumiste puhul kohaldatav (Euroopa Kohtu käesolevas asjas tehtud eelotsuse p 48). Euroopa

Kohtu käesolevas asjas antud seisukohast ei nähtu, et kohtualluvus võiks praegusel juhul sõltuda

sellest, millise õiguskaitsevahendi kohaldamist hageja nõuab, st kas rikkumise kõrvaldamist või

kahju hüvitamist. Lisaks eeldaks kahju hüvitamise nõude lahendamine, et kohus tuvastaks, kas

avaldatud andmed olid ebaõiged. Selliselt aga tuleks Eesti kohtul ikkagi lahendada sellisest

rikkumisest tulenevat nõuet, mille lahendamiseks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2

järgi Eesti kohtul pädevust ei ole.

Eelnevast tulenevalt alluvad kõik hageja nõuded Eesti kohtule vaid juhul, kui Eesti kohtule allub

kogu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõude lahendamine.

16. Euroopa Kohtu senise praktika kohaselt võib füüsiline isik, kes leiab, et tema õigusi on

väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabesisuga, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu

kahju osas ka selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese (Euroopa Kohtu 25. oktoobri

2011. a otsus kohtuasjades nr C-509/09 ja nr C-161/10, eDate Advertising GmbH vs. X ja Olivier

Martinez, Robert Martinez vs. MGN Limited, p 48).

Sellest lähtudes küsis Riigikohus Euroopa Kohtult eelotsusetaotluses ka seda, kas Brüsseli I (uuesti

sõnastatud) määruse art 7 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et juriidiline isik, kelle õigusi on väidetavalt

rikutud internetis ebaõigete andmete avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride

eemaldamata jätmisega, võib andmete ümberlükkamise, kommentaare eemaldama kohustamise ning

5(7)

2-16-4631

internetis ebaõigete andmete avaldamise tõttu tekkinud varalise kahju hüvitamise nõuetega

pöörduda kogu temale tekitatud kahju osas selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese.

17. Euroopa Kohus leidis 17. oktoobri 2017 otsuses, et kuna väidetava kannatanu võimalus

pöörduda kogu temale tekitatud kahju osas hagiga selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema huvide

kese, on põhjendatud tõrgeteta õigusemõistmise huviga, ei ole tähtsust asjaolul, kas viimase puhul

on tegemist füüsilise või juriidilise isikuga (otsuse p 38).

Seega, tulenevalt Euroopa Kohtu käesolevas asjas tehtud eelotsusest alluvad ka hageja nõuded Eesti

kohtule, kui Eestis on hageja huvide kese.

18. Euroopa Kohus selgitas käesolevas asjas tehtud eelotsuses, et majandustegevusega tegeleva

juriidilise isiku huvide kese on seal, kus tema maine äritegevuses on kõige rohkem välja kujunenud,

ja see tuleb kindlaks teha selle paiga järgi, kus ta teeb suurema osa oma majandustegevusest. Kuigi

juriidilise isiku huvide kese võib kokku langeda tema registrijärgse asukohaga, kui ta teeb seal kogu

või suurema osa oma tegevusest, ja kui tal on selles liikmesriigis seetõttu tugevam maine kui

kõikides teistes liikmesriikides, ei pruugi see olla selles analüüsis siiski otsustav kriteerium (otsuse

p 41). Kui juriidiline isik teeb suurema osa oma tegevusest muus liikmesriigis, kui on tema

registrijärgse asukoha liikmesriik, tuleb eeldada, et selle juriidilise isiku maine äritegevuses, mida

võis rikkuda vaidlusaluse teabesisu avaldamine, on teiste liikmesriikidega võrreldes kõige tugevam

just selles liikmesriigis ja järelikult on selle maine võimalik rikkumine seal ka kõige tuntavam

(otsuse p 42). Kohus peab kohtualluvuse kontrollimise etapis hinnatavate andmete alusel tuvastama,

kas kohtu asukoha liikmesriigis on juriidilise isiku majandustegevusest suurem osa (otsuse p 43).

Vastasel juhul ei saa hageja kasutada Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 järgset

valikulist kohtualluvust.

Eelnevast tulenevalt on hageja huvide keskme kindlaksmääramisel määrava tähendusega, kus isik

teeb kogu või suurema osa oma majandustegevusest ning kus tal on seetõttu kõige tugevam maine

äritegevuses. Kui juriidiline isik teeb suurema osa oma tegevusest muus liikmesriigis, kui on tema

registrijärgse asukoha liikmesriik, tuleb eeldada, et selle juriidilise isiku maine äritegevuses on teiste

liikmesriikidega võrreldes kõige tugevam just selles liikmesriigis.

19. Kohtud on tuvastanud ning hageja on ka nentinud, et ta tegutseb Skandinaavias ning tema

kliendid on Rootsis. Hageja 2014. aasta majandusaasta aruande kohaselt seisneb kogu hageja

majandustegevus teenuse osutamises Rootsi klientidele. Ka Euroopa Kohus pidas oluliseks, et kui

väidetav rikkumine toimus andmete ja kommentaaride avaldamisega professionaalsel veebilehel,

mida hallatakse liikmesriigist, kus isik teeb suurema osa oma tegevusest, ning et nende andmete ja

kommentaaride keelt arvestades on eelkõige mõeldud seda, et need oleksid arusaadavad selles

liikmesriigis elavate isikute jaoks, siis saab ka vastava liikmesriigi kohus kõige paremini hinnata

väidetava rikkumise olemasolu ja ulatust (vt otsuse p 42). Lisaks on hageja hagiavalduses tuginenud

sellele, et tema majandustegevus Rootsis on halvatud ja iga päev tekib hagejale sellest varalist

kahju. Seega teostab hageja suurema osa oma majandustegevusest Rootsis ja järelikult on seal ka

tema maine äritegevuses kõige rohkem välja kujunenud.

20. Eelnevast tulenevalt on hageja maine võimalik rikkumine kõige tuntavam Rootsis, kuivõrd

väidetavalt on just sealne majandustegevus halvatud. Seega on hageja huvide kese, mis vastab

paigale, kus kahju tekkis, käesolevas asjas Rootsis ning Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7

p 2 järgi ei allu hagi lahendamine Eesti kohtule.

6(7)

2-16-4631

21. Hageja esitas kirjalikus menetluses seisukohtade esitamise viimasel päeval Riigikohtule tõendid,

millega soovis näidata, et hageja huvide kese on Eestis. Kostja leidis, et tõendid on esitatud

hilinenult (TsMS § 331 lg 1) ning on asjakohatud (TsMS § 238 lg 1), mistõttu tuleks need jätta

arvestamata.

Kolleegiumi arvates on põhjendatud kostja vastuväide, mille kohaselt on hageja esitanud tõendid

hilinenult (TsMS § 331 lg 1). Kostja on õigesti viidanud, et hageja ise on juba menetluses varem

tuginenud sellele, et hageja huvide kese on Eestis. Hageja ei ole esitanud mõjuvat põhjust, miks ta

esitas vaidlusalused tõendid alles viimasel seisukohtade esitamise tähtaja päeval. Seega ei võta

Riigikohus hageja esitatud tõendeid asja juurde. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt,

puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.

22. Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174

lg-te 3 ja 5 järgi määrab kolleegium kindlaks ka kostjale hüvitatavad menetluskulud.

Kostja kassatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Kostja palus

mõista hagejalt kassatsiooniastme menetluskulude katteks välja 1792 eurot 50 senti (käibemaksuta).

Taotluse kohaselt kulus kostja esindajal kokku 0,6 tundi Euroopa Kohtu otsuse ja Riigikohtu

määruse analüüsimiseks ning klienti menetluse käigust teavitamiseks ja 10,9 tundi seisukoha

koostamiseks Riigikohtule Euroopa Kohtu otsuse kohta. Õigusteenuse tunnihind oli 155 eurot

87 senti (käibemaksuta). Hageja ei ole kostja menetluskulude kohta seisukohta esitanud.

Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Siinkohal

arvestab kolleegium muuhulgas seda, et kostjal ei olnud enne Riigikohtu menetlust lepingulist

esindajat, samuti asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ei räägi eesti keelt. Seetõttu on põhjendatud

tavalisest suurem ajakulu Riigikohtule esitatud seisukoha koostamiseks.

Lisaks tuleb vastavalt kostja taotlusele välja mõista ka viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise

lause järgi.

23. Kuna kolleegium jätab hageja määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149

lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse.

Tampet Tampuu

Peeter Jerofejev

Jaak Luik

7(7)