1-09-5833/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-09-5833/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juulil 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-5833 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi Kot Kalnistovi süüdistus KarS § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav J.M
elukoht: XXXXXXX XXX XX-XX; isikukood: XXX;
varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Ivar Vahesalu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 4 ja 249, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada J.M KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 12.-13.03.2009. a s.o 2 päeva karistusaja hulka ja J.M-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui J.M ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1. elab kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha
vahetamiseks.
Vastavalt KarS §-le 78 lg 1 hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Asitõendid, mobiiltelefon NOKIA 6230, sõiduki Ford võti ja sõiduki Volvo võti, mis on tagastatud O.N. , vabastada asitõendi staatusest, kriminaalasja juures olev Diil-kaart hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.
KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista J.M-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni.
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata
jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon
J.M süüdistatakse selles, et tema, 12.03.2009. a ajavahemikul kell 05.00-05.19 Tartu linnas Mõisavahe tn 2 asuva Mõisavahe perearstikeskuse lähedal tungis röövimise
toimepanemise eesmärgil kallale O.N. , lüües teda selja tagant ühel korral kuklasse, mille tagajärjel O.N. kukkus näoli lumme. Seejärel istus J.M maas lamavale O.N. selja peale ja kägistas O.N. , võttes viimasel käsivarrega kaela ümbert kinni ning nõudis O.N. raha. Olles saanud O.N. vastuseks, et tal ei ole raha, otsis J.M läbi O.N. rahakoti ja
dokumendimapi ning viskas need pärast läbivaatamist maha. J.M leidis O.N. rahakotist Swedbank deebetkaardi ning küsis selle PIN-koodi, kuid kuna O.N. ütles, et tal ei ole arvel raha, viskas J.M pangakaardi maha. J.M võttis maas lamava
O.N. taskutest ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mobiiltelefoni №kia 6230 väärtusega 2000 krooni koos mobiiltelefonikotiga (väärtuseta), sõiduauto Ford Focus võtme väärtusega 2500 krooni ja sõiduauto Volvo võtme väärtusega 100 krooni ning jooksis minema. Sellega pani J.M toime KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra
vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga.
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid
kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.
KarS § 200 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale J.M-ile karistuseks 2 aastat ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata J.M-i eelvangistuses viibitud aeg 12.-13.03.2009. a s.o 2 päeva karistusaja hulka ja karistuseks J.M-ile mõista 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust.
KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui J.M ei pane kolme aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Menetlus kohtus
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 200 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Tsiviilhagi ei ole O.N. esitanud, kuna on röövitud esemed tagasi saanud.
Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära, s.o 10 875 krooni (palga alammäär on 4350 krooni).
Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude vähendamiseks alused puuduvad.
Ingeri Tamm Kohtunik