3-14-52649/80 · Riigikohtu halduskolleegium

R I I G I K O H U S

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-14-52649

Otsuse kuupäev

20. detsember 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Indrek Koolmeister ja Nele Parrest

Kohtuasi

I. A. kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I. A.

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2017. a otsus

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Vangla kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Vangla kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2017. a otsus haldusasjas 3-14-52649. Jätta

jõusse Tallinna Halduskohtu 4. mai 2016. a otsus samas asjas.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi initsiaalidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. I. A. esitas 31. oktoobril 2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna viibis 22. jaanuarist 2012 kuni 31. märtsini 2014

kartserikambrites inimväärikust alandavates tingimustes (niiskus, vähene valgustus, väike

jalutusboks ilma pingi ja sportimisvõimaluseta, duši võimaldamine vaid üks kord nädalas,

alarmnupu puudumine, WC-poti puudumine kambris, metallist katetega aknad).

2. Tallinna Halduskohus jättis 4. mai 2016. a otsusega kaebuse osaliselt läbi vaatamata

(resolutsiooni p 1) ja osaliselt rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus leidis, et kambri väidetavalt

ebapiisava soojuse tõttu ei saa kaebaja enam kahju hüvitamist nõuda, sest selles osas on temale

haldusasjas nr 3-13-238 hüvitis juba välja mõistetud. Halduskohus jättis kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimata jätmise tõttu läbi vaatamata kaebuse ka osas, mis puudutab kartserikambrite

nr 83 ja 86 väidetavalt ebapiisavat valgustust.

Kohus tuvastas, et kartserikambreid köetakse kaugküttevõrgust, mis tagab kambrites ühtlase

temperatuuri. Kartserikambrites ja koridorides mõõdetud õhuniiskuse tase ja temperatuur olid normi

piires ega saanud kaebaja õigusi rikkuda. Kaebajale oli tagatud pesemisvõimalus duši all vähemalt

üks kord nädalas ja WC kasutamine kehtivate õigusaktide kohaselt. Samuti puudub kahtlus, et

kambrite õhuvahetus oli tagatud. Värske õhu juurdepääsu võimaldasid nii sund- kui ka loomulik

ventilatsioon ja kambri akna küljes olevad reguleeritavad õhutusavad. Akende ees olevad õhurestid

ei saa olulisel määral takistada õhuvahetust. Seadme puudumine sidepidamiseks valvuritega ei ole

kehtivate õigusaktidega ega kohtupraktikaga vastuolus (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-70-07, p 12).

3-14-52649

On eluliselt usutav, et vajadusel saab kaebaja piisavalt endast märku anda koputamisega uksele.

Sportimisvõimaluste puudumine kartserikambris ja jalutusboksis on kooskõlas kehtivate

õigusaktidega.

3. Apellatsioonkaebuses palus kaebaja tühistada halduskohtu otsus osas, milles tema kaebus jäi

rahuldamata (resolutsiooni p 2), ning teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Hiljem

esitatud täiendavates seisukohtades märkis kaebaja, et õiguskantsleri 18. oktoobri 2016. a seisukoha

ja mitmete Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) seisukohtade kohaselt ei või rahvusvahelistest

standarditest tulenevalt kartserikaristus kesta kauem kui 14 päeva. Kaebaja aga on pidanud viibima

kartserirežiimil asjasse puutuval perioodil järjestikku 27 päeva, 58 päeva ja 25 päeva olukorras, kus

depressioon diagnoositi tal juba 2011. a. Moraalse kahju väljamõistmisel palub kaebaja arvesse

võtta tema tervislikku seisundit (skolioos ja seljavalud). Üksikvangistusega tekitatud kahju eest

taotleb kaebaja 1070 euro suuruse hüvitise väljamõistmist.

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 9. märtsi 2017. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas

Tallinna Halduskohtu 4. mai 2016. a otsuse resolutsiooni p 2 haldusasjas nr 3-14-52649 ning tegi

vastavas osas uue otsuse, millega rahuldas kaebuse ning mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks

välja mittevaralise kahju hüvitiseks 150 eurot.

Ringkonnakohus nõustus halduskohtu põhjendustega osas, mis puudutab kaebuses esitatud väiteid

kartserikambrites õhuniiskuse, vähese valgustuse, alarmnupu ja WC-poti puudumise kohta, nagu ka

kartserihoones karistust kandvale kinnipeetavale võimaldatud väikese jalutusboksi, ebapiisavate

pesemis- ja sportimisvõimaluste kohta. Halduskohus on neis aspektides jõudnud õigesti järeldusele,

et kaebajale on olnud tagatud õigusaktides ettenähtud kinnipidamistingimused. Siiski on

halduskohus ebaõigesti leidnud, et kogumis muude kaebuses esitatud asjaoludega need kaebaja

inimväärikust ega tervist ei rikkunud. Halduskohus on jätnud vajaliku tähelepanuta kartseris

viibimise perioodi.

Kaebaja viibis kartserikambrites ajavahemikul 22. jaanuarist 2012 kuni 31. märtsini 2014. Kaebaja

ei viibinud kartserikambrites pidevalt, vaid vahelduvate perioodidena: 27 päeva, 12 päeva, 6 päeva,

58 päeva, 25 päeva. Kaebaja leiab, et kartserikaristuse kohaldamine nii pikkade perioodide vältel ei

ole kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Kõige pikemalt viibis kaebaja järjestikku

kartserikambris 58 ööpäeva, mis ületab ka vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 ps 4 sätestatud

piirmäära, s.o 45 ööpäeva. Vangistusseadus küll ei kohusta vanglat jälgima, et kinnipeetavat ei

paigutataks erinevate rikkumiste eest kartserisse kauemaks kui 45 ööpäevaks järjest (Riigikohtu

otsus asjas nr 3-3-1-79-12, p 10), kuid selline otsus seab seda rangemad nõuded

kinnipidamistingimustele, et tagada kinnipeetava inimväärikus ja tervise kaitse olukorras, kus

üksikvangistuse negatiivsed mõjud kinnipeetava vaimsele ja füüsilisele tervisele üha kumuleeruvad

(EIK 17. aprilli 2012 otsus nr 20071/07, p 163). Kinnipidamistingimustega põhjustati kaebajale

selliseid negatiivseid tagajärgi, mis ületasid distsiplinaarkaristuse kandmisega kaasnevate kannatuste

vältimatu taseme (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-93-09, p 11). Kuna kaebaja kinnipidamistingimused

kartserikambrites asjasse puutuvatel perioodidel ei olnud kinnipidamise liigse pikkuse tõttu

piisavad, et tagada kaebaja inimväärikus ja põhiõigus tervise kaitsele, rahuldas ringkonnakohus

kaebuse ja mõistis kaebajale hüvitisena 150 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Tallinna Vangla leiab kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohtu otsus on sisuliselt põhjendamata.

EIK 17. aprilli 2012. a otsuse nr 20071/07 analoogiat ei saa kohaldada, kuna vaadeldavad olukorrad

on erinevad. Ringkonnakohus on väljunud kaebuse piiridest, tehes otsuse osas, mille kohta ei ole

2(4)

3-14-52649

kaebust esitatud. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses ega halduskohtumenetluses märkinud, et

talle tekkis mittevaraline kahju seetõttu, et teda hoiti liiga pikalt kartseris. Kaebaja tugines vaid

kartserihoone olmetingimustele, mida ta pidas enda inimväärikust alandavaks.

6. Kaebaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 1). Ringkonnakohus leidis, et kaebajale olid

tagatud õigusaktides ettenähtud kinnipidamistingimused, kuid asus seejuures seisukohale, et

"kinnipidamistingimused ei olnud piisavad kartserikambrites kinnipidamise liigse pikkuse tõttu".

Kolleegium nõustub vastustajaga, et ringkonnakohus on kartserikambrites viibimise kestust hinnates

väljunud kaebuse piiridest, lahendades kahjunõude osas, milles halduskohtule ei olnud kaebust

esitatud, s.h osas, milles kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.

8. Ka ringkonnakohtule laieneb HKMS § 185 lg 1 alusel HKMS § 41 lg 1 teises lauses sätestatu,

mille kohaselt kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega

ületada nõude piire (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsust asjas nr 3-3-1-56-08, p 17). Kui

kohus kontrollib omal algatusel haldusorgani tegevuse õiguspärasust suuremas ulatuses, kui kaebuse

esitaja on taotlenud, on tegemist kohtumenetluse normide olulise rikkumisega (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-78-06, p 11 ja 3-3-1-88-13, p 19). VangS § 11 lgs 8

sätestatut arvestades, saab kohus kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid

ulatuses, milles kaebuse esitaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-41-10, p 12).

Praeguse asja materjalidest (HKMS § 229 lg 2) nähtub, et 19. augusti 2014. a kahju hüvitamise

taotluses on kaebaja nõudnud hüvitist ainult kartserikambri(te) olmetingimuste eest, mis alandasid

kaebaja inimväärikust. Kaebaja kahju hüvitamise taotluses vanglale puudub väide, et kaebaja

kartserikaristus(t)e kohaldamine oleks toimunud liiga pika perioodi vältel. Ka 31. oktoobril 2014

esitatud kaebuses halduskohtule on kahju hüvitamise nõue esitatud vaid seoses kartserikambri(te)

olmetingimuste mittevastavusega inimväärikuse põhimõttele. Et kaebaja peab õigusvastaseks

kartserikaristuste järjestikust kestust ning taotleb samadel asjaoludel ka tervisele tekitatud kahju eest

hüvitise määramist, on kaebaja märkinud alles 21. veebruaril 2017 ringkonnakohtule esitatud

täiendavates seisukohtades.

9. Et kaebaja ei vaidlustanud vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes kartserikaristuste

järjestikust täitmisele pööramist liiga pika perioodi vältel, puudusid kohtul vajalikud eeldused selles

osas kaebuse läbivaatamiseks (HKMS § 47 lg 1). Seda enam ei olnud võimalik sellist nõuet esitada

esimest korda alles ringkonnakohtu apellatsioonimenetluses. Kohustusliku kohtueelse menetluse

korral ei ole võimalik ka tõlgendus, et ringkonnakohtu seisukoht olnuks põhjendatud tuvastatud

asjaolude ümberhindamise tõttu (HKMS § 198 lg 1) või seepärast, et ringkonnakohus võinuks

haldustegevuse seaduslikkust kontrollida ka poolte poolt nimetamata motiividel (HKMS § 197 lg 2).

Kohtusse saanuks kaebaja pöörduda üksnes selle nõudega ja selles ulatuses, mis oli vaidluse

esemeks kohustuslikus kohtueelses menetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-

41-10, p 12–14). Ringkonnakohtus kaebaja väidete kontrollimine kartserikaristuse liiga pikka

perioodi puudutavas osas eeldanuks omakorda, et halduskohus on kaebuse selles osas menetlusse

võtnud.

3(4)

3-14-52649

10. Kolleegium on varem selgitanud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-55-16,

p 16), et "ebaõige on ringkonnakohtu põhjendus, et isegi kui kambritele kehtestatud nõuded on

formaalselt täidetud, võivad kambritingimused kogumis osutuda isiku inimväärikust alandavaks.

Kui kambritingimused on nõuetele vastavad ehk õiguspärased, siis puudub õigusvastasus, mida

vastustajale ette heita. Õiguspärased tingimused ei saa kogumis olla inimväärikust alandavad".

Olukorras, kus tingimuste õigusaktidele vastavust konstateeris halduskohus ja ringkonnakohus

sellega nõustus, jättis ringkonnakohus esitamata põhjendused, millised tingimused, mis osas ja miks

olid siiski õigusvastased.

Eelnevast tulenevalt ei olnud praeguses asjas võimalik asuda seisukohale, et õiguspärased

tingimused oma kogumis tekitasid kahju tulenevalt kartserikambris hoidmise kestusest. Ka siis, kui

kaebaja oleks esitanud esmalt vanglale ja hiljem kohtule kahju hüvitamise nõude seoses kartseris

viibimise pika kestusega ja väitnud selle ebaproportsionaalsust või kaebaja tervise kahjustamist (vt

Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohti asjas nr 3-15-3133, p 18), ei oleks praeguses asjas

nimetatud olmetingimused muutunud õigusvastaseks. Sellisel juhul tuleks hinnata kartseris

viibimise kestust ning see oleks eraldiseisev kahjunõude alus. Praeguses asjas väljub selline hinnang

kaebuse lahendamise piiridest.

11. Eeltoodust tulenevalt rikkus ringkonnakohus kartserikaristuse järjestikuse kestuse

proportsionaalsuse hindamisega oluliselt kohtumenetluse normi. Halduskohtu otsuse tühistamine ei

olnud põhjendatud.

Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ning jätab jõusse

halduskohtu otsuse (HKMS § 230 lg 5 p 4). Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda

(§ 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kassaator oli kautsjoni tasumisest vabastatud (HKMS § 107 lg 9).

HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas otsuses kohtu algatusel kaebaja nimi

initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)