3-17-2786/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2017, Tartu Kohtuasja number 3-17-2786 Kohtuasi Üllar Jalase riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Riigi õigusabi taotleja Üllar Jalas RESOLUTSIOON

Jätta Üllar Jalase riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

TAOTLUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Üllar Jalase esitas 18. detsembril 2017 Tartu Halduskohtusse riigi õigusabi taotlus. Taotleja märgib probleemi kirjelduses, et talle tekitati tervisekahju. Ta ei saanud arestimajas ravi temale välja kirjutatud retseptiravimitega.

2. Ü. Jalas märgib taotluses, et ta soovib riigi õigusabi Politsei-ja Piirivalveametile (PPA-le) kahju hüvitamise taotluse esitamiseks. Kui taotleja soovib riigi õigusabi selleks, et esindaja koostaks kahju hüvitamise nõude ja esitaks selle PPA-le, tuleb see taotlus esitada maakohtule. Tegemist on õigusabi taotlemisega haldusmenetluse tarvis, mida on pädev lahendama maa-, mitte halduskohus (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 10 lg 3).

3. PPA tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamiseks ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Seetõttu mõistab halduskohus taotleja tegelikku tahet selliselt, et ta soovib saada riigi õigusabi halduskohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks. Selline taotlus kuulub halduskohtu pädevusse (RÕS § 10 lg 2).

4. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

5. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus mh hindama, kas taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kui jah, riigi õigusabi ei anta (RÕS § 7 lg 1 p 1). Esitatud taotluse alusel on kohtu hinnangul kaebaja ise võimeline oma õigusi kaitsma.

6. Taotleja selgitatud asjaolud ei ole sedavõrd keerukad. Eelduslikult suudab taotleja need asjaolud kaebuses ka ise esitada. Tulenevalt uurimispõhimõttest ja selgitamiskohustusest saab kohus vajadusel isikut kohtumenetluses abistada. Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega on taotlejale õiguslikult tagatud piisavad võimalused vaidlustamaks PPA tegevust ka ilma riigi määratud advokaadita.

7. Eelduslikult taotletakse PPA-lt mittevaralise kahju eest hüvitist. Reeglina mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks riigi õigusabi ei anta, v.a, kui asja suhtes esineb tungiv avalik huvi (RÕS § 7 lg 1 p 6). Kohtu hinnangul ei esine kaebaja esitatud kaebuses selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa avaliku huvi kaebuse menetlemisel.

8. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et taotlejale on õiguslikult tagatud piisavad võimalused vaidlustamaks PPA tegevust ka ilma riigi määratud advokaadita. Ka kohtupraktika kinnitab, et üksnes asjaolu, et taotleja on kinnipeetav, ei ole riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks piisav.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Jäätma