1-16-11091/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2017, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-16-11091

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Jaanus Keerti vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Jaanus Keert, isikukood 39902180856, viibimiskoht: Viru

Vangla, vabanemisjärgne elukoht: xxxx

Karistuse kandmise algus 13.04.2017 ja lõpp 03.06.2018

Kohtuasja läbivaatamise aeg

30.11.2017, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Jaanus Keert vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Jaanus Keertile ja prokurörile.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jaanus Keerti

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-11091 tunnistati

Jaanus Keert süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8, 9 ja § 200 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel

mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Jaanus Keertile

mõistetud karistust ⅓ võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel loeti karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja vahi all viibitud aeg ning

ärakandmata karistuseks loeti tähtajaline vangistus 1 aasta 1 kuu ja 21 päeva. KarS § 74 lg 1, 3

alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Keert ei pane 1 aasta ja 6

kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu, täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21,

4, 7, 8 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või

psühhotroopseid aineid, osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammides, otsib

endale töökoha, omandab üldhariduse või eriala ning ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega

(v.a lähisugulased). Harju Maakohtu 20.04.2017 määrusega pöörati Jaanus Keertile Harju

Maakohtu 09.01.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 1 kuu 21 päeva

vangistust täitmisele. Kohus luges Jaanus Keerti karistuse kandmise alguseks 13.04.2017.

Jaanus Keerti on kriminaalkorras karistatud 1-l korral, vanglas kannab isik karistust teist korda.

Käesolevat karistust Jaanus Keert kinnipeetav röövi ja varguste eest.

Kinnipeetav Jaanus Keert on vangistuse jooksul täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas

ettenähtud tegevusi. Kinnipeetav on töötanud majandustöödel, osalenud STEP programmi raames

nõustamisel, õpib kutseharidusõppes puidupingioperaatori eriala, temaga viidi läbi vestlus mina-

pildi korrigeerimiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks, ta paiknes Viru Vangla III üksuse

noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning osaleb sealsetes tegevustes, osaleb noortele

suunatud motivatsiooniprogrammis ja on saanud hea käitumise eest erinevaid preemiaid ning talle

on kaasatud tugiisik, kellega kinnipeetav on kontakteerunud. Vangistuse jooksul kinnipeetava

käitumise ja suhtlemise osas probleeme ei ole esinenud. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul

puuduvad.

Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Kõnealusel aadressil asub

korter, mida üürib Jaanus Keerti pere. Jaanus Keert keeldus alaealisena kodus ööbimast ning

eelistas elada hulkuvat eluviisi. Kinnipeetava pere on nõus Jaanus Keertile vabanemise korral

elamispinda pakkuma.

Jaanus Keert oli enne vangistust vanemate poolt ülalpeetav. Kutsetunnistus ning pikaajaline

töökogemus isikul puudub. Kinnipeetav on pannud kuriteod toime majandusliku kasu saamise

eesmärgil. Kriminaalhoolduse ajal võttis kinnipeetav ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele,

kuid kuna isik sealsetes planeeritavates tegevustes ja kohtumistes ei osalenud, võeti ta

Töötukassast töötuna arvelt maha, mistõttu lõpetas isik Töötukassas käimise juba esimesel kuul.

Vanglas on isik osalenud tööhõives ning ta on motiveeritud võlgu tasuma. Kinnipeetava vanemad

on kiitnud isiku suhtumist töösse.

Jaanus Keerti suhted päritoluperega olid keerulised. Kinnipeetaval olid emaga tõsised tülid, kuhu

sekkus ka politsei (esines vägivalla juhtumeid). Kinnipeetava ema kuritarvitab alkoholi. Jaanus

Keerti tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Süüteod on Jaanus Keert toime

pannud grupis ning ta on sõprade poolt mõjutatav. Jaanus Keerti tugiisikuks on A F-V.

Kinnipeetaval on süvenev alkoholiprobleem. Jaanus Keert on varasest teismeeast saadik

kuritarvitanud alkoholi, mistõttu on isik viibinud ka xxxx sõltuvusainete vastast abi vajavate

noorte osakonnas. Kriminaalhooldusel olles rikkus isik nõuet mitte tarvitada alkoholi. Kinnipeetav

on

alkoholijoobes

sooritanud

kuritegusid

ning

kasutanud

vägivalda.

Isik

soovib

alkoholisõltuvusest vabaneda, kuid otsib oma alkoholitarvitamisele vabandusi. Teda on 15-l korral

karistatud alaealisena alkoholi tarvitamise eest. Kanepit tarvitas Jaanus Keert vabaduses

igapäevaselt. Isik on motiveeritud narkootikumide tarvitamisest vabanema. Kinnipeetav mõistab

narkootikumide kahjulikkust, kuid süüdistab olukorda või muid endast sõltumatuid asjaolusid,

kuid isik ise toob eelkõige välja mõjutatavust.

Kinnipeetaval on arenenud eakohased suhtlemisoskused. Kuritegude toimepanemiseks on isik

valinud teadlikult ohvriks nõrgema isiku. Probleemidest on Jaanus Keert teadlik, kuid puudulike

oskuste tõttu ei lahenda oma probleeme sihipäraselt ning raskuste tekkimisel lükkab oma

probleemidega tegelemise edasi. Kinnipeetav on impulsiivne, eelistab pigem tegutsemist, kui

läbimõtlemist. Eesmärgid on üldised – isik soovib vanglast vabanemise korral hakata ema ja isa

kuulama, osta endale korteri ja hakata elama seaduskuulekat elu.

Kinnipeetav on võtnud talle pakutud abivõimalused vastu valivalt. Jaanus Keert väidab, et ta

soovib tööle asuda, kuid tööotsingutesse tõsiselt ei suhtu. Isik oskab teha erinevate ametnikega

koostööd, saab aru erinevatest rollidest ning nende vajalikkusest. Ametnikega probleeme ei ole

täheldatud. Isik on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud. Kinnipeetav arvab, et vangla

on teda muutnud ning on arvamusel, et enam kuritegusid toime ei pane.

Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik lastele ja väheohtlik avalikkusele. Ohustatud on isikud

ning ka lapsed, kes on abitud ja kellel on materiaalselt väärtuslike esemeid. Oht seisneb röövides,

mille tagajärjel kannatanu võib saada füüsilist valu. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on

alkoholijoobes. Ohtlikkust võib suurendada grupi mõju ning puudulik probleemide lahendamise

oskus.

Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru

Vangla kinnipeetava Jaanus Keerti tingimisi enne tähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule 27.11.2017 edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Jaanus

Keerti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla Jaanus

Keerti ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung

30.11.2017 toimunud videokohtuistungil selgitas Jaanus Keert, et varasemalt ta kontrollnõudeid

ei täitnud, ta tarbis alkoholi ning ei mõelnud tagajärgedele. Käesoleval hetkel ta ei tea, et tema

suhtes oleks pooleli kriminaalmenetlus. Vabanemisjärgselt plaanib isik asuda elama vanemate

juurde. Ta soovib kriminaalhoolduse nõudeid täita, tahab võtta ennast kohe Töötukassas arvele

ning soovib käituda õiguskuulekalt. Jaanus Keertile ei ole selgitatud, miks on tema ohtlikkuse taset

hinnatud nii kõrgelt. Samuti ei tea ta, miks on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuse

protsent nii suur. Kallale ta kellelegi läinud ei ole, on vaid kaks korda tõuganud, kuid kakelnud ei

ole kellelgigi, sest tema väldib neid kaklusi. Ta soovib jätta halva seltskonna selja taha ning ta on

sellega juba algust teinud, sest halbadele sõpradele, kes tarvitavad alkoholi, on ta helistanud ning

öelnud, et ta ei taha nendega suhelda. Tema tugiisikuks on A F-V xxxx, kellega ta suhtleb siiani

ning kellele ta saab rääkida ära oma mured. Tugiisik kuulab ta ära ja annab nõu, et ta midagi valesti

ei teeks. Jaanus Keerti sõnul mõjub tugiisik talle hästi. Vabanemise korral soovib Jaanus Keert

tugiisikuga kohtuda ning rääkida läbi asju, kuidas elada. Ta plaanib ka huviringidesse minna.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jaanus Keert ei kuulu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisele.

Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht. Jaanus

Keert asuks vabanemisjärgselt elama pere juurde aadressile xxxx ning kinnipeetava pere on valmis

pakkuma Jaanus Keertile kõnealusel aadressil elamispinda. Vabanemisjärgne garanteeritud

töökoht Jaanus Keertil puudub, kuid kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et

kinnipeetava pere on nõus vajadusel Jaanus Keerti ülal pidama. Kohus leiab aga, et töökoha

puudumine võib suurendada isiku ohtlikkust ühiskonnas. Jaanus Keert tahab võtta ennast

Töötukassas kohe töötuna arvele, kuid kohus ei saa mööda vaadata sellest, et kinnipeetav võttis

ennast ka varasema kriminaalhoolduse ajal Eesti Töötukassas töötuna arvele ning lõpetas

Töötukassas käimise juba esimesel kuul. Kohus leiab, et olukorras, kus kinnipeetav on pannud

kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, isikul pikaajaline ametlik töökogemus

puudub ning varasemad tööotsingud Töötukassas ebaõnnestusid, ei ole kohtu hinnangul töökoha

puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Vähetähtsaks ei saa pidada ka asjaolu, et kinnipeetava

tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavaid isikuid, kuna kinnipeetav

on sõprade poolt mõjutatav, mis omakorda suurendab isiku riskikäitumist vabaduses. Samas väärib

tunnustust, et Jaanus Keert on avaldanud soovi kõnealusest tutvusringkonnast eemalduda.

Jaanus Keerti on varasemalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid isik rikkus kriminaalhoolduse

nõudeid ning temale mõistetud karistus pöörati täitmisele. Järelikult ei osutunud

kriminaalhooldusele allutamine Jaanus Keerti puhul piisavaks, et mõjutada isikut õiguskuulekalt

käituma. Tuleb tõdeda, et Jaanus Keert on ennast käesoleva karistuse kandmise ajal väga hästi ülal

pidanud. Jaanus Keerti ei ole vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetaval ei

ole olnud probleeme käitumise ja suhtlemisega ning ametnikega ei ole samuti probleeme

täheldatud. Samuti on kinnipeetav täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud

eesmärke. Jaanus Keert on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel ja õppinud

kutseharidusõppes puidupingioperaatori eriala, ta osales STEP programmi raames nõustamisel

ning temaga viidi läbi vestlus mina-pildi korrigeerimiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks.

Lisaks eeltoodule nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isik osaleb noortele suunatud

motivatsiooniprogrammis

ning

ta

on

paigutatud

Viru

Vangla

III

üksuse

noorte

sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda. Hea käitumine kontrollitud keskkonnas ning individuaalses

täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine viitab kohtu hinnangul, et isik on valmis tegema

pingutusi oma senise elu ja hoiakute muutmisel, kuid eeltoodu ei veena kohut piisavalt selles, et

isik suudaks vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada.

Jaanus Keert on alkoholijoobes sooritanud kuritegusid ning kasutanud vägivalda, mistõttu tuleb

üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks pidada Jaanus Keerti alkoholisõltuvust. Varasem

kriminaalhooldusele allutamine ja sellega kaasnev kohustus mitte tarvitada alkoholi Jaanus

Keertile soovitud mõju ei avaldanud, sest Jaanus Keert tarbis vaatamata keelule alkoholi. Kohus

hindab positiivselt, et Jaanus Keert on avaldanud soovi alkoholisõltuvusest vabaneda ning

vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isik paikneb sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kuid eeltoodu ei

veena kohut piisavalt selles, et Jaanus Keert oleks alkoholisõltuvuse nüüdseks täielikult seljatanud.

Teisisõnu on jätkuvalt olemas risk, et isik ei suuda vabaduses alkoholi tarvitamisest hoiduda ning

ta võib taas alkoholijoobes panna toime kuritegusid. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et isikut on

korduvalt väärteokorras karistatud, mis näitab isiku ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse

normidesse.

Kohtu hinnangul väärib tunnustust, et Jaanus Keert on vangistuse jooksul õiguskuulekalt käitunud,

kuid eeltoodu ei garanteeri aga automaatselt kinnipeetava vabastamist ning kohus peab katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama ka teisi KarS § 76 lg-s 4

sätestatud tingimusi. Kohus võtab otsustuse tegemisel arvesse ka asjaolu, et Harju Maakohus

menetleb Jaanus Keerti suhtes juba uut kriminaalasja. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et Jaanus

Keertile on esitatud süüdistus uutes kuritegudes: 02.11.2016 toime pandud kuriteos, 03.12.2016

vahi all viibimise ajal toime pandud kuriteos ning 17.02.2017 katseajal toime pandud kuriteos.

Võttes arvesse eeltoodut, kinnipeetava isikut, kinnipeetava varasemast elukäigust lähtuvat

ohuprognoosi ning tema vabanemisjärgseid elutingimusi ei ole kohus piisavalt veendunud selles,

et isik suudaks vabaduses kuritegude toimepanemisest hoiduda. Muuhulgas on Jaanus Keert oma

varasema käitumisega näidanud, et ka käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole

tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Jaanus Keerti vabastamisega tingimisi enne

tähtaega ning järgnevat vangistuse aega saabki Jaanus Keert kasutada tehtud positiivsete

muudatuste kinnistamiseks.

Maakohus juhindus KarS § 76, § 761 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp