1-17-3758/52 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1-17-3758

Määruse kuupäev

20. detsember 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Kivi, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Kahtlustatav H. T. vahistamise tähtaja pikendamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kahtlustatav H. T. kaitsja vandeadvokaat Helmeri Indela,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Lääne

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör

Gardi Anderson

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

22. november 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2017. a määrus osas, millega jäeti läbi

vaatamata H. T. kaitsja Pärnu Maakohtu 14. juuli 2017. a määruse peale esitatud

määruskaebus vahistamise tähtaja pikendamise kohta.

2. Tühistatud osas saata kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu 14. juuli 2017. a määruse

peale Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.

3. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada.

5. Mõista Eesti Vabariigilt H. T. kasuks välja 303 (kolmsada kolm) eurot 60 (kuuskümmend)

senti, sealhulgas käibemaks, valitud kaitsjale Riigikohtu määruskaebemenetluses makstud

tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 17. aprilli 2017. a määrusega vahistati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)

§ 130 alusel kahtlustatav H. T. kaheks kuuks, s.o kuni 15. juunini 2017.

2. Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas 12. juunil 2017 taotluse pikendada H. T. vahi all pidamise

tähtaega kaheks kuuks, s.o kuni 15. augustini 2017.

3. Pärnu Maakohtu 13. juuni 2017. a määrusega pikendati H. T. vahi all pidamise tähtaega ühe kuu

võrra, s.o kuni 15. juulini 2017.

1-17-3758

4. Lääne Ringkonnaprokuratuur esitas 5. juulil 2017 taotluse pikendada H. T. vahi all pidamise

tähtaega kuni 15. septembrini 2017.

5. Pärnu Maakohtu 14. juuli 2017. a määrusega pikendati H. T. vahistamise tähtaega kuni

15. septembrini 2017 ja jäeti rahuldamata H. T. taotlus tema suhtes kohaldatud tõkendi

asendamiseks elektroonilise valvega.

6. Pärnu Maakohtu 14. juuli 2017. a määruse peale esitas kaebuse H. T. kaitsja vandeadvokaat

Helmeri Indela, kes taotles maakohtu määruse tühistamist ja palus jätta vahistamise tähtaja

pikendamise taotlus rahuldamata või alternatiivselt asendada vahistamine elektroonilise valvega.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2017. a määrusega jäeti kaitsja määruskaebus läbi

vaatamata osas, millega vaidlustati H. T. vahistamise tähtaja pikendamist. Elektroonilise valve

kohaldamise osas määrati kaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja see jäeti rahuldamata

28. augusti 2017. a määrusega. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu vahistamise tähtaja

pikendamise määruse peale ei saa esitada määruskaebust. KrMS § 136 viitab KrMS 15. peatükile

(määruskaebemenetlus). KrMS § 385 p-st 5 tulenevalt ei ole vahistamise tähtaja pikendamise

määrus vaidlustatav. KrMS § 136 ülesanne on määratleda kriminaalmenetluses subjektide ring, kes

võivad kaebust esitada.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse H. T. kaitsja vandeadvokaat H. Indela, kes

taotleb ringkonnakohtu 21. augusti 2017. a määruse tühistamist osas, millega jäeti läbi vaatamata

maakohtu vahistamise tähtaja pikendamise määruse peale esitatud määruskaebus. Kaitsja palub

saata määruskaebus ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks. Kaitsja põhjendused on järgmised.

8.1. Ringkonnakohtu 21. augusti 2017. a määruse on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Vaidlustatud määruse tegi kohtunik ainuisikuliselt, kuid KrMS § 19 lg 1 kohaselt arutab

ringkonnakohtus kriminaalasja vähemalt kolmest ringkonnakohtunikust koosnev kohtukoosseis.

KrMS § 19 lg 1 teises lauses, mis võimaldab eelmenetlust toimetada ühel kohtunikul ainuisikuliselt,

peetakse silmas vaid apellatsioonimenetlust ning määruskaebemenetluses peab eelmenetluses

osalema kolm ringkonnakohtunikku.

8.2. Ringkonnakohus on tõlgendanud vääralt KrMS § 136 ja § 385 p 5 sätteid ja sellega oluliselt

rikkunud kriminaalmenetlusõigust. KrMS § 136 sätestab expressis verbis, et vahistamise või

vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale võib

prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse sama seadustiku 15. peatükis

sätestatud korras. Riigikohus selgitas kriminaalasjas nr 3-1-1-133-12, et KrMS § 136 ja § 1371 lg 9

on erinormid KrMS § 385 kui üldnormi suhtes (p 8). Vastasel korral oleks KrMS § 136 sisutühi.

Ringkonnakohtu seisukoht, et KrMS § 136 sätestab vahistamise tähtaja pikendamise määruse peale

kaebuse esitamiseks õigustatud subjektid, ei ole loogiline. Nimelt pole ringkonnakohtu arvates

KrMS § 385 p-st 5 tulenevalt vahistamise tähtaja pikendamise määrus üleüldse vaidlustatav.

Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus põhiseaduse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsiooniga.

9. Ringkonnaprokurör Gardi Anderson palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta

ringkonnakohtu määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. Prokurör leiab lühidalt

järgmist.

2(5)

1-17-3758

9.1. Nõustuda ei saa kaitsjaga, et ringkonnakohtu vaidlustatud määruse on teinud ebaseaduslik

kohtukoosseis. Lähtudes KrMS § 390 lg-st 1 tuleb ringkonnakohtus määruskaebuse läbivaatamisel

kohaldada apellatsioonimenetluse sätteid. Seega teeb ringkonnakohtunik KrMS § 326 lg-st 2

lähtudes määruskaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ainuisikuliselt. KrMS § 19 lg 1 teine lause

peab eelmenetlusena silmas ka määruskaebuse lubatavuse hindamist.

9.2. Õige on ringkonnakohtu tõlgendus, et KrMS § 385 p 5 kohaselt puudub kaitsjal ja vahistatul

õigus vaidlustada vahistamise tähtaja pikendamise määrust. Sellise võimaluse on seadusandja jätnud

teadlikult välja 1. septembril 2016 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku redaktsiooni § 385

pst 5. Muudatustega vahistamise üldsätetes ja asjaoluga, et kohtueelne vahistamise põhjendatuse

kontroll asendati vahi all pidamise senisest tõhusama pikendamise süsteemiga, muudeti ka sätteid,

mis puudutavad määruskaebuse esitamist vahistamisega seoses. Kriminaalmenetluse seadustiku ja

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (770 SE, Riigikogu XII koosseis) seletuskirjast nähtub

üheselt seadusandja tahe, mille kohaselt ei saa muudatuse tulemusena määruskaebust esitada vahi all

pidamise tähtaja pikendamise või pikendamisest keeldumise määrusele, välja arvatud riigi

peaprokuröri poolt esitatud vahi all pidamise tähtaja pikendamise taotluse läbivaatamisel tehtud

määrus. Kaitsja viidatud Riigikohtu lahend ei ole asjasse puutuv, sest on tehtud enne

1. septembril 2016 jõustunud muudatusi vahistamise sätetes. Seega on ringkonnakohtu KrMS § 385

p 5 tõlgendus põhjendatud ja kooskõlas seadusandja tahtega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium käsitleb esmalt kaitsja väiteid ringkonnakohtu ebaseadusliku kohtukoosseisu

kohta (I) ja hindab seejärel, kas H. T. kaitsjal on õigus vaidlustada maakohtu vahistamise tähtaja

pikendamise määrust, mille peale esitatud määruskaebuse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata (II).

Lõpuks võtab kolleegium kokku määruskaebemenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulude

taotluse (III).

I

11. Väär on kaitsja seisukoht, et ringkonnakohtu vaidlustatud määrus on ebaseaduslik, sest selle on

teinud ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse

läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid,

arvestades määruskaebuse lahendamise menetluse erisusi. KrMS 11. peatükk reguleerib

apellatsioonimenetlust, mille § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata

jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole apellatsiooniõigust.

Kuna selles osas ei sätesta määruskaebuse lahendamise menetluse peatükk erisusi, tuleb ka

määruskaebuse esitaja kaebeõiguse puudumisel osutatust juhinduda. Seega on määruskaebuse läbi

vaatamata jätmise määrust pädev tegema ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.

II

12. Kuni 31. augustini 2016 kehtinud KrMS redaktsiooni kohaselt ei võinud kahtlustatav olla

kohtueelses menetluses vahistatud üle kuue kuu (KrMS § 130 lg 3) ning tulenevalt KrMS § 137 lg 1

p-st 1 ja lg-st 2 võis vahistatu või kaitsja taotleda iga kahe kuu möödumisel eeluurimiskohtunikult

vahistuse põhjendatuse kontrolli. Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või

kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võis

eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise tähtaega üle kuue kuu

(KrMS § 130 lg 31). KrMS §-st 136 ja § 385 p-st 5 lähtuvalt oli vahistamismäärus ja vahistamise

tähtaja pikendamise määrus vaidlustatav. KrMS § 385 p 6 kohaselt ei saanud määruskaebust esitada

3(5)

1-17-3758

vahistuse põhjendatuse kontrollimise määruse peale (v.a kohtumenetluses KrMS § 275 lg 2 alusel

toimuv vahistuse põhjendatuse kontroll).

13. Alates 1. septembrist 2016 näeb KrMS § 130 lg 3 ette, et kahtlustatav võib olla kohtueelses

menetluses vahistatud üksnes KrMS §-s 1311 sätestatud tähtaegade piires ja KrMS § 1311 lg 4

kohaselt annab eeluurimiskohtunik kahtlustatava vahistamisel tema vahi all pidamiseks loa kuni

kaheks kuuks. Prokuratuuri põhistatud taotluse alusel võib eeluurimiskohtunik pikendada seda

tähtaega korraga kuni kahe kuu võrra, arvestades sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud piiranguid.

Nähtuvalt KrMS § 1311 lg-st 1 ei või esimese astme kuriteos kahtlustatav olla kohtueelses

menetluses vahistatud üle kuue kuu ja teise astme kuriteos kahtlustatav üle nelja kuu. Alaealine

kahtlustatav ei või kohtueelses menetluses olla vahistatud üle kahe kuu. KrMS § 1311 lg 2 kohaselt

võib erandlikel asjaoludel eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel osutatud vahi all pidamise

tähtaega pikendada. Lisaks vahistamise üldsätete muutmisele tunnistati kehtetuks KrMS § 385 p 6,

mille kohaselt ei saanud kaebust esitada vahistamise põhjendatuse kontrollimise määrusele, ja

muudeti KrMS § 385 p 5 sõnastust.

14. Iseenesest on õige ringkonnakohtu määruses sedastatu, et KrMS § 385 p 5 sõnastuse kohaselt ei

saa määruskaebust esitada menetlustoiminguks loa andmise määruse peale, välja arvatud

vahistamise ja vahistamisest keeldumise, riigi peaprokuröri taotluse alusel vahistamise tähtaja

pikendamise või sellest keeldumise […] määruse peale. Kuna KrMS § 385 p-s 5 ei ole vaidlustatava

erandina nimetatud vahistamise tähtaja pikendamise määrust, võib sellest esmapilgul järeldada, et

selle peale ei saa määruskaebust esitada. Tähelepanuta ei saa aga jätta, et vaatamata 1. septembril

2016. a jõustunud seadusemuudatustele, kehtib jätkuvalt muutmata kujul KrMS § 136. Selle

kohaselt võib vahistamise või sellest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest

keeldumise peale prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse sama seadustiku 15.

peatükis sätestatud korras (s.o määruskaebuse lahendamise menetluses). Kaitsja osutab seega

õigesti, et KrMS § 136 sätestab expressis verbis, et vahistamise tähtaja pikendamise määruse peale

on võimalik esitada määruskaebust.

15. Õigust esitada vahistamise tähtaja pikendamise määruse peale määruskaebust kinnitab ka

Riigikohtu 30. novembri 2012. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-133-12 sedastatu, milles

kriminaalkolleegium käsitas KrMS § 136 erinormina § 385 suhtes. Seoses määruskaebeõiguse

ulatuse kindlaks tegemisega selgitati, et vaidlustamist võimaldavad erandid ei pruugi

seadustehniliselt alati sisalduda kriminaalmenetluse seadustiku määruskaebemenetlust reguleerivas

15. peatükis, vaid võivad tuleneda ka kriminaalmenetlusõiguse üldosalistest sätetest (nt KrMS §

136). Edasikaebeõigust puudutavate erandite puudumisel tuleb määruskaebeõiguse selgitamiseks

juhinduda KrMS §-st 385 kui üldnormist (p-d 7–8).

16. Lähtudes osutatud arusaamadest ka praeguses asjas, tuleb asuda seisukohale, et KrMS §-le 136

tuginedes on H. T. kaitsjal õigus vaidlustada maakohtu vahistamise tähtaja pikendamise määrust.

Jättes kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata, on ringkonnakohus rikkunud oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus

tühistada ja saata kaebus ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

17. Tähele tuleb panna, et Pärnu Maakohtu 6. septembri 2017. a määrusega anti H. T. kõnesolevas

kriminaalasjas kohtu alla ja tõkend vahistamine jäeti muutmata. Seega ei ole H. T. enam vahi all

vaidlustatud Pärnu Maakohtu 14. juuli 2017. a määruse alusel. Samas juhul, kui ringkonnakohus

tuvastab eeluurimiskohtuniku vahistamise tähtaja pikendamise määruse ebaseaduslikkuse, võib see

kaasa tuua ebaseadusliku määrusega põhjustatud kahju hüvitamise nõude (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 16. juuni 2015. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-15, p 16.2).

4(5)

1-17-3758

III

18. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab

kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2017. a määruse osas, millega jäeti H. T. kaitsja

määruskaebus vahistamise tähtaja pikendamise kohta läbi vaatamata (ringkonnakohtu määruse

resolutsiooni punkt 1). Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata (resolutsiooni punktid 2–

4). Tühistatud osas, s.o vahistamise tähtaja pikendamise küsimuses, saadab kolleegium

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Riigikohtule

esitatud määruskaebus tuleb rahuldada.

19. H. T. kaitsja esitas taotluse hüvitada Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud

kaitsjale makstud tasu 303,60 eurot, sh käibemaks. Taotluse kohaselt hõlmab see määruskaebuse

koostamist (2,3 tundi). Osutatud õigusteenuse tunnihind on 110 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kolleegium peab makstud tasu suurust mõistlikuks. Juhindudes KrMS § 187 lg-st 1, tuleb see Eesti

Vabariigilt H. T. kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)