2-16-3798/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.12.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-3798

Tsiviilasi

Gitlab OÜ hagi Eesti Interneti SA vastu lepingust

taganemise tühisuse tuvastamise nõudes ja võlgnevuse

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.03.2017 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

7953,88 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Gitlab OÜ apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant):

Gitlab OÜ

(registrikood 11878214, asukoht Jaama tn 2, Tallinn 11621),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Aava ja

Andrias Palmits (e-post XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Interneti

Sihtasutus (registrikood 90010019, asukoht Paldiski mnt 80,

1(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

10617 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko

Puolakainen (e-post XXX)

Istungi toimumise aeg

30.11.2017

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 22.03.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes ja

täiendades osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Gitlab OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Gitlab OÜ kanda.

4. Mõista välja Gitlab OÜ-lt Eesti Interneti SA kasuks ringkonnakohtus kantud

menetluskulude katteks 1 650 eurot.

5. Jätta rahuldamata Gitlab OÜ taotlus 30.11.2017 kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

6. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja soovib, et kohus tuvastaks, et Eesti Interneti Sihtasutuse poolt 27.09.2015. a

teostatud hankelepingust taganemise avaldus ei kehti aluse puudumise tõttu ning

täiendavalt palub hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja 2 205,00 eurot, s.o arves nr

1207 märgitud tasu kostja poolt tunnustatud osas, millele lisanduvad töövõtulepingus

4/2014.11 p-s 6.1 märgitud viivised, viivismääraga 0,15% päevas, iga viivitatud

päeva eest summas 972,00 eurot.

2. Hageja ning kostja sõlmisid 06.06.2014. a tarkvaraarendusteenuse riigihanke 151439

raames töövõtulepingu nr 4/2014.11, mille esemeks oli p-i 1.2 kohaselt

tarkvaraarenduse teenuse osutamine Eesti Interneti Sihtasutuse uue domeeniregistri

infosüsteemi arendamiseks. Pooltevahelise töövõtulepingu p 1.4 sätestas, et

arendustööde eeldatav valmimistähtaeg oli 31.12.2015.a. 27.09.2015. a edastas kostja

hagejale teate poolte vahel 06.06.2014. a sõlmitud hankelepingust taganemise osas.

Hageja esitab tuvastushagi, millega palub tuvastada, et kostja 27.09.2015. a edastatud

taganemisavaldus ei ole kehtiv seetõttu, et puudub hagejale etteheidetav lepingu

rikkumine, mille alusel kostjal oleks võimalik lepingust kehtivalt taganeda.

3. Kostja heidab enda taganemisavalduses hagejale ette, et hageja on rikkunud oluliselt

pooltevahelist töövõtulepingut, jättes töövõtulepingu esemeks olevad tööd kostjale

tähtaegselt üle andmata.

2(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

4. 01.07.2015. a allkirjastati tööde edasise korraldamise osas protokoll. Lepiti kokku, et

kostja ülesandeks oli testida kostjale vastuvõtmiseks alpha staadiumisse pandud töid

ühe nädala jooksul. Näiteks hageja poolt juunis 2015. a teostatud tööd, mille osas

hageja väljastas kostjale arve nr 1190, vaadati kostja poolt üle alles 28.08.2015.

5. Tööpiletid, mille alusel on kostja lepingust taganenud, on marginaalse tähendusega

kogu hankelepingu kontekstis.

6. RedMine süsteemis kostja poolt avaldatud tähtajad ei ole käsitletavad täiendava

tähtaja määramisena VÕS § 114 mõistes. Töövõtulepingu p-d 10.3 ning 9.2.1

sätestavad, et lepinguga seotud teated hagejale tuleb edastada e-postiaadressile XXX,

mida käesoleval juhul tehtud pole.

7. Hageja selgitab, et on läbivalt juhindunud lepingu täitmisel hankedokumentide lisas 2

p-s 2 ning hankelepingu nr 4/2014.11 p-s 1.4 sätestatud tähtajast, mille kohaselt oli

hankelepingu eeldatav lõpptähtaeg 31.12.2015. a

8. Hageja on koos tuvastusnõudega esitanud nõude arvel 1207 märgitud arendustööde

eest tasu saamiseks summas 3 222,00 eurot, mis vastab 56,30 töötunnile. Koos arvega

nr 1207 (tlk 133), mille osalist tasumist hageja nõuab, on hageja esitanud ka

tööajaaruande (tlk 134). Hageja on tõendamiseks tuginenud asjaolule, et kostja on

enda 04.12.2015. a kompromissettepanekus selgelt väljendanud tahet võtta vastu

Gitlab OÜ poolt arvel 1207 märgitud tööd osaliselt (tlk 137).

Kostja seisukohad

9. Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei leia, et hagejal puudub õiguslik huvi tuvastusnõude

esitamiseks ning et taganemisavaldus oli tehtud kehtivalt.

10. Hankelepingu p 1.2 ja 3.3. olid pooled selgelt kokku leppinud, et töövõtja (s.t hageja)

kohustub arendama uue domeeniregistri infosüsteemi tarkvara vastavalt poolte vahel

tellija (s.t kostja) projektihalduskeskkonnas RedMine kokkulepitud ajagraafikule.

Kirjeldatud viisil poolte koostöö teatud perioodil (kuni mai 2015) ka toimis. Pooled

prognoosisid igakuuliselt järgmise kalendrikuu eeldatava töömahu, hageja teostas töö

ning kostja tasus selle eest konkreetsete etappide kaupa iga kalendrikuu lõikes. Tööde

üleandmine ja vastuvõtmine toimus vastavalt hankelepingus kokkulepitud

tingimustele projektihalduskeskkonnas RedMine. Perioodil mai – august 2015

hakkasid tekkima viivitused arendusteenuse osutamisel.

11. Kostja on taganemisavalduses esile toonud konkreetsed viited olulisematele

rikkumistele (#2451 Directo liidestus; #2892 Registripidaja: ettemaksu arved

directosse; # 2537 Registrar- pangalinkide abil tasumine“; # 2767 Registrisüsteemi

logid). Lisaks toob kostja esile hulgaliselt muid rikkumisi, mis seisnesid samuti tööde

mittetähtaegses teostamises ja mis annavad alust arvata, et hageja ei täida oma

kohustusi ka tulevikus (tööpilet # 2693 Vana andmebaasi history import

väljavahetatavast registrisüsteemist FRED; # 2421 Admin: kontakti objektide

toimingute ajalugu; # 2852 Admin: objektide otsing arhiveeritud objektide hulgast; #

2623 EPP: kustutamine; # 2834 Isikuandmete liigitamine era ja juriidilisteks

isikuteks. Kõik rikkumised olid seotud kriitilise osaga süsteemi haldamise

funktsionaalsusest.

12. Kostja kinnitab, et tema ei ole vastuvõtuviivituses olnud. Kõik tööpiletite alusel

hageja poolt valmistatud ja vastuvõtmiseks üles laaditud tööd said kostja poolt ka

testitud. Kostja on lepingu täitmise käigus hagejale tasunud 85 968, 75 eurot. Tööde

3(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

valmimise lõpptähtaeg ei olnud 31.12.2015, vaid algselt 01.07.2015 ning hilisem

lõpptähtaeg hõlmas ka katsetusperioodi.

Esimese astme kohtu otsus

13. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt

kostja kasuks välja menetluskulude katteks 3 900 eurot.

14. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt hageja on oma tuvastusnõudes palunud:

„/---/tuvastada Eesti Interneti Sihtasutuse poolt 27.09.2015. a teostatud hankelepingust

4/2014.11 taganemise avalduse kehtetus, seoses aluse puudumisega.“ Kohus leiab, et

hagejal on õiguslik huvi sellise nõude esitamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi. Kohus

märgib, et antud juhul ei ole esitatud tuvastusnõude, mille alus on seotud

taganemisavalduses toodud väidetavate rikkumistega, ja sooritusnõude alus kattuvad

ning sooritusnõude rahuldamine ei eeldaks kõikide tuvastushagis kontrollitavate

asjaolude hindamist. Seega ei esine kohtu arvates ühtegi asjaolu, mis võiks hageja

tuvastushuvi välistada.

15. Hagi lahendamiseks tuleb kohtul võtta seisukoht, kas kostja on lepingust taganenud

kehtivalt. Kostja viitas taganemisavalduses neljale konkreetsele rikkumisele, millistel

juhtudel ei ole töid üldse üle antud ning viiele varasemale rikkumisele tähtaegade

eiramise osas, mis andsid alust arvata, et hageja ei ole suuteline hankelepingut täitma

ka tulevikus.

16. Hageja poolt kohtule 19.12.2016. a menetlusdokumendi lisana esitatud tarkvaratööde

asukoha analüüs (tlk 192) ei tõenda kohtu arvates, et tööd olid valmis. Analüüsi autor

väidab, et kõik kostja poolt taganemisavalduses märgitud üheksas tööpiletis

kirjeldatud tarkvarakood asub Gitlab OÜ andmehoidlas, asukohaga https://github.com/

domify ning seitse vaidlusalust tööd on koopeeritud Eesti Interneti Sihtasutuse

tarkvarahoidla peaharusse, mis tähendab, et kõnealused tööd on kasutusele võetud.

Kohus nõustub kostjaga, et isegi kui eeldada, et github.com/internetee all jõudis mingi

tööpilet märkega “master” harusse, ei tõenda seda, et need tööd on teostanud hageja ja

et need tööpiletid on kohaselt vastavalt hankelepingule üle antud ja vastu võetud

RedMines. Github.com/internetee on avalik kostja GitHub kasutajakonto, kust leiab

kostja avatud lähtekoodiga tarkvara projektid ning kuhu arendajad koodi lepingu järgi

salvestavad. Loogiline on kostja selgitus, et kõik tööd, mida kostjal oli vaja teostada,

võttis pärast hagejaga lepingust taganemist üle ja teostas uus lepingupartner. Kuna

tööpilet, mida hageja ei teostanud, oli sama ja see ei muutunud, siis tegi need ära uus

arendaja, mistõttu jõudsid need tööd ka avalikus kostja koodihoidlas

github.com/internetee lõpuks “master” harusse. Tarkvaratööde analüüsist (tl 192) ei

nähtu, et millises valmiduses ning millal lõpetatid programmid, mida analüüsi autor

tuvastas hageja tarkvarahoidlas. Seega nõustub kohus, et github.com/internetee

“master” harust ei saa mitte kuidagi järeldada seda, et hageja tööd on kostjale üle

antud ja vastu võetud, sest selles andmehoidlas kajastuvad ka uue koostööpartneri

poolt hilisemalt teostatud tööd. Tööde üleandmist hagejalt kostjale saab tõendada

üksnes projektihalduskeskkond RedMine, mille kohta KT pole arvamust avaldanud

ega hageja mingeid muid tõendeid esitanud.

17. Hageja väitel on ta juhindunud lepingu täitmisel hankedokumentide lisas 2 p-st 2 ning

hankelepingu nr 4/2014.11 p-st 1.4, mille kohaselt oli hankelepingu eeldatav

lõpptähtaeg 31.12.2015. Kohus leiab, et eeldatavast lõpptähtajast ei tulene, et hageja

oleks võinud kõik tööd üle anda nimetatud ajal. Pooled olid hankelepingu p 1.2 ja 3.3.

kokku leppinud, et töövõtja (s.t hageja) kohustub arendama uue domeeniregistri

infosüsteemi tarkvara vastavalt poolte vahel tellija (s.t kostja)

projektihalduskeskkonnas RedMine kokkulepitud ajagraafikule. Kohus sisustab

4(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

hankelepingut selliselt, et kostja oli õigustatud määrama mõistiku ajagraafiku vajalike

tööde tegemiseks.

18. Hageja on seisukohal, et RedMine süsteemis kostja poolt avaldatud tähtajad ei ole

käsitletavad täiendava tähtaja määramisena VÕS § 114 mõistes, sest töövõtulepingu p-

d 10.3 ning 9.2.1 sätestavad, et lepinguga seotud teated hagejale tuleb edastada e-

postiaadressile XXX. Täiendava tähtaja määramisena ei saa hageja arvates käsitleda

ka kostja e-kirju kuupäevast 18.09.2015. a, millele hageja on vastanud 21.09.2015. a

ning 23.09.2015. a. Kohus hagejaga ei nõustu. Pooled olid hankelepingu p 1.2 ja 3.3.

kokku leppinud, et töövõtja (s.t hageja) kohustub arendama uue domeeniregistri

infosüsteemi tarkvara vastavalt poolte vahel tellija (s.t kostja)

projektihalduskeskkonnas RedMine kokkulepitud ajagraafikule. Hankelepingu p 3.4

kohaselt kohustus hageja panema üleandmiseks valmis arendustööd kostja

versioonihaldussüsteemi GIT vastavalt kostja versiooni halduse korrale. Tööde

vastuvõtmine kostja poolt toimub tellija projektihalduskeskkonnas RedMine.

Hankelepingu p 3.5 järgi kirjeldused teostatud tööde ja võimalike paranduste kohta

märgib töövõtja tellija projektihalduskeskkonda RedMine vastavalt tellija

projektihalduskorrale. Hankelepingu p 3.7 järgi pidi töövõtja (hageja) teostama tööde

üle ajaarvestust tellija projektihalduskeskkonnas RedMine, milles deklareeritud ja

tellija poolt vastuvõetud tööde alusel toimub töövõtjale tasu maksmine. Kostja esitas

pooltevahelise praktika kohta näidised väljatrükid projektihalduskeskkonnast

RedMine (Lisad 13, II kd lk 27; Lisa 14, II kd lk 36-37; Lisa 15, II kd lk 29-35; Lisa

16, II kd lk 38-40), kust on näha kommentaarid, et tööpilet 2846, 2833, 2125, 2771

osas, et testitud-töötab/lahendus vastab toodud kirjeldusele, võib tõsta masteri. Kostja

selgituse kohaselt termin "In staging to In production" tähendab, et testimisest läheb

arenduskood toodanguks. Esitatud tõendist nähtub, et RedMine keskkonnas vahetati

tegelikkuses infot nii töö valmimise, testimise kui vastuvõtmise kohta ning kohus

leiab, et see ei olnud vastuolus lepingu p-dega 10.3 ning 9.2.1. Sel viisil olid pooled

kokku leppinud tööde üleandmises- vastuvõtmises ja see oli ka poolte tegelik praktika.

19. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud kostja e-kirja kuupäevast 01.09.2015. a (tlk

48), millele oli lisatud arendustööde ajakava. Lisatud tõenditest nähtub hageja arvates,

et kostja eeldas vaidlusaluste tarkvaratööde valmimist kahes etapis, vastavalt

01.10.2015. a ning 01.11.2015. a. Kostja selgituse kohaselt esitati 01.09.15 kiri

seetõttu, et oli ilmne, et hageja ei jõua tähtajaks soovitud töödega valmis ja seoses

sooviga sõlmida hankelepingu lisa, mida lõpuks ei sõlmitudki. Kohus järeldab, et lk 48

e-kiri (ekslikult viidatud 01.09 kuupäevaga) ja selle lisad tl 44-47 kujutasid endast

ettepanekut lepingueelsete läbirääkimiste protsessis, mille eesmärk oli sõlmida

hankelepingu lisa. Et lisa sõlmimiseni ei jõutud, ei ole esitatud tahteavaldus

asjakohane, seda enam, et tahteavaldust ei ole võimalik siduda konkreetsete

tööpiletitega.

20. Kohus leiab, et 01.07.15 kohtumise protokollist ei nähtu, et pooled oleksid kokku

leppinud, et tööd antakse üle ja võetakse vastu sprindikoosolekutel. Seega isegi kui

sprindi koosolek oleks ära jäänud kostja süül, ei oleks see vabastanud hagejat

kohustusest anda üle tööd RedMine keskkonnas.

21. Kohus näeb, et 26.05.15 on hageja esitanud kostjale avalduse, et kostja

projektijuhtimine on ebakvaliteetne ja on põhjustanud tööde kuudepikkust venimist (tl

167 jj). Samas ei saa nimetatud dokumendiga lugeda tõendatuks, et kostja tõepoolest

oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkus ning sellega tööde venimise põhjustas.

22. Hageja on esitanud ka hageja e-kirjad kuupäevast 01.09.2015. a ning 07.09.2015. a,

millest hageja arvates nähtub, et kostja ei ole testinud temale üle antud töid pikema

perioodi jooksul (tlk 39-43). Nimetatud kirjadest nähtub küll, et hageja tegi kostjale

5(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

etteheiteid testimisega seoses, kuid kirjad ei tõenda kohtu arvates, et kostja tõepoolest

oma kohustuste täitmisega viivitas ning et see omas mõju lepingu eesmärgi

saavutamisele.

23. Hageja on esitanud väljatrükid vaidlusaluste tööpiletite #2541 ning #2892

tarkvaraarenduse ajaloost, tõendamaks, et vaidlusalused tööpiletid ei olnud kriitilise

tähtsusega hankelepingu täimise kontekstis, kuivõrd nimetatud piletite osas teostati

edasisi arendustöid alles viis kuud peale hankelepingust taganemist. Kohus leiab, et

hageja väide ei ole asjakohane. Oluliseks puuduseks on ka mittekriitilise töö tegemata

jätmine, eriti kui selleks on antud täiendav tähtaeg.

24. Hageja on esitanud väite, et kostja ise nõustus taganemisavalduses viidatud tööde

tegemata jätmisega. Hageja esitas kostja e-kirja kuupäevast 08.09.2015. a tõendamaks,

et kostja palus vaidlusalusel perioodil teha teisi töid. Sellest ei saa kohtu arvates

järeldada, et hageja ettepanek põhjustas taganemisavalduses viidatud tööde tegemata

jätmise.

25. Kohus leiab, et tõendamata on hageja väide, et arendustööde tegemine oli takistatud ka

seetõttu, et kostja ei testinud tarkvara kooskõlas 01.07.2015. a koosolekul kokku

lepitud tähtaegade jooksul.

26. Hageja on koos tuvastusnõudega esitanud nõude arvel 1207 märgitud arendustööde

eest tasu saamiseks summas 3 222,00 eurot, mis vastab 56,30 töötunnile. Koos arvega

nr 1207, mille osalist tasumist hageja nõuab, on hageja esitanud ka tööajaaruande.

Hageja on tõendamiseks tuginenud asjaolule, et kostja on enda 04.12.2015. a

kompromissettepanekus selgelt väljendanud tahet võtta vastu Gitlab OÜ poolt arvel

1207 märgitud tööd osaliselt. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole arvel näidatud töid

teostanud ega kostjale üle andnud. Kohus leiab, et kompromissettepanek ei tõenda

tööde tegemist. Kostja 04.12.2015 kirjas hagejale kinnitab kostja, et ta ei nõustu

töövõtja seisukohtadega ega tunnusta Gitlab OÜ arvet nr 1207. Kohus leiab, et hageja

ei ole tõendanud tööde tegemist ja seega ei ole hageja tasunõue põhjendatud.

Apellatsioonkaebus

27. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse ning teha

tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbi vaatamata saatmata uus otsus,

millega rahuldatakse hageja hagi täies ulatuses. Alternatiivselt palub hageja maakohtu

otsuse tühistada ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Menetluskulud jätta

täies ulatuses vastustaja kanda.

28. Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus otsuses, et puuduvad tõendid, millest

nähtuks, et lepingust taganemise aluseks olevad tarkvaraarendustööd oleks hageja

kostjale üle andnud kostja poolt määratud täiendava tähtaja jooksul, mistõttu leiab

maakohus, et kostja lepingust taganemine on kehtiv. Hageja leiab, et maakohtu

seisukoht on ebaõige ja üllatuslik.

29. Tulenevalt maakohtu poolt 16.11.2016 eelistungil antud selgitustest esitas hageja

tarkvaraarendustööde analüüsi, millest nähtub, et kõik kostja poolt

taganemisavalduses märgitud üheksas tööpiletis asuvad tarkvarakoodid asuvad hageja

andmehoidlas ja seitse vaidlusalust tööd on koopeeritud kostja tarkvarahoidla

peaharusse, mis tähendab, et kõnealused tööd on kasutusele võetud. Eeltoodu

valguses on maakohtu järeldused lepingust taganemise osas ebaõiged.

30. Täiendavalt soovib hageja esile tuua, et isegi kui käesoleval juhul tuli tõendada

vastupidiselt kohtu selgitustele tööde üleandmist, on hageja sellesisulised tõendid

esitanud. Töövõtulepingu p 3.4 järgi pidi töövõtja poolt tellijale üleandmiseks valmis

tööd panema tellija versiooni halduskeskkonda GIT vastavalt EIS-i versiooni halduse

6(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

korrale. Tööde vastuvõtmine tellija poolt toimub tellija halduskeskkonnas RedMine.

Juhindudes hageja poolt esitatud tarkvaratööde asukoha analüüsist ning lisaks kostja

poolt hagejale 27.10.2015 edastatud e-kirjast nähtub, et kostja on viidatud

tarkvarakoodi enda valdusesse üle võtnud. Asjaolu, et vastuvõtmise osas ei ole kostja

temale kuuluvasse projektihalduskeskkonda RedMine sissekannet teinud, ei saa

mõjutada fakti, et kostja on tööd vastu ning ka kasutusele võtnud.

31. Hageja hinnangul on maakohus jõudnud vastupidisele järeldusele põhjusel, et on

jätnud kogumis hindamata tarkvara asukoha analüüsi koos kostja 27.10.2015 e-

kirjaga, milles tarkvarakoodi vastuvõtmist kostja kinnitab.

32. Maakohus leidis otsus p-s 33, et vaidlusaluse tarkvaraarendustööde üleandmine

toimus projektihaldus keskkonnas RedMine. Hageja hinnangul on selline maakohtu

seisukoht vastuolus mõlema menetlusosalise poolt tsiviilasja arutamisel avaldatuga.

Hageja on läbivalt olnud seisukohal, et tarkvaraarendustööde üleandmine toimus

poolte vahel perioodiliselt toimuvatel sprindikoosolekutel, seejuures on seda

kinnitanud ka kostja seaduslik esindaja 16.11.2016 toimunud kohtuistungil, kui ka

kostja poolt kohtuistungile kaasatud nõustaja.

33. Maakohus on otsuse p-s 29 nõustunud kostjaga selles, et tööd, mille osas on hageja

esitanud tarkvara arendustööde analüüsi on valminud hoopis kostja poolt peale

lepingust taganemist valitud uue koostööpartneri poolt, mistõttu ei tõenda tarkvara

asukoha analüüs dokumentaalse tõendina tööde valmimist ega ka nende üle andmist.

Hageja selgitab, et uue koostööpartneri tarkvarakood ei saa kattuda hageja poolt

programmeeritud ning tarkvara analüüsis käsitletud tarkvarakoodiga, kuna tarkvara

viitenumbrid ei saa kattuda. Lisaks on paljasõnalised kostja vastuväited, et

vaidlusalused tarkvaratööd on valmistanud uus koostööpartner.

34. Puutuvalt hageja poolt esitatud rahalise nõude läbivaatamisse soovib hageja esile

tuua, et kaevatav kohtuotsus on olulises osas põhjendamata. Kostja on selgelt

avaldanud, et arve 1207 alusel kuulub tasumisele 2 111,25 eurot ning kokku koos

varasemalt tehtud töödega 2 205 eurot, seejuures viitab kostja tööde vastuvõtmisel

tööde ülevõtmist kinnitavale e-kirjale kuupäevast 29.10.2015, mille kohaselt on kostja

kogu valminud lähtekoodi enda valdusesse võtnud.

35. Alternatiivselt leidis hageja, et juhul, kui kohus leiab, et kostja tahteavaldust

04.12.2015 edastatud dokumendis ei saa lugeda tööde vastuvõtmise aluseks, palub

hageja kohtul lugeda vaidlusalused tööd vastuvõetuks VÕS § 638 alusel.

36. Kohtuotsuse p-s 18 analüüsis maakohus vaidlusaluse taganemisavalduse

materiaalseid eeldusi. Maakohus leidis, et kostja on määranud hagejale nelja tööpileti

osas täiendava tähtaja tööde üleandmiseks, mistõttu on täidetud eeldused lepingust

taganemiseks. Hageja hinnangul on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS §-des 114 ning

116 sätestatut. Hageja hinnangul ei ole kostja pooltevahelise töövõtulepingu täitmise

valguses täiendavat tähtaega määranud ning maakohus on täiendava tähtaja

määramisena käsitlenud kostja projektihalduskeskkonnas sisestatud tööde tähtaegasid.

Seejuures ei selgu maakohtu otsusest, mis põhjusel ei nõustu maakohus hageja

seisukohaga, et hea usu vastane on määrata tähtaegu selliselt, et lepingu teine pool ei

saa aru täiendava tähtaja määramisest ja sellest, et tegemist on olulise

lepingurikkumisega. Projektihalduskeskkonnas ei saanud ka täiendavat tähtaega

määrata, sest lepingu kohaselt tuli kõik teated edastada e-posti teel 21 päevase

etteteatamise tähtajaga.

37. Võttes arvesse, et kostja ei ole esitanud käesolevas tsiviilasjas tõendit, millest nähtuks

selgelt lepingulise kohustuse rikkumine koos täiendava tähtaja määramisega VÕS §

114 mõttes, samuti lepingust taganemise hoiatus kui võimalik tagajärg lepingu

rikkumisele, on kohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 114 ning VÕS § 116 sätestatut.

7(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

Vastus apellatsioonkaebusele

38. Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta

selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

39. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata,

muutes ja täiendades osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

40. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

- kostja viis 2014.a algul läbi riigihanke nr 151439 nimetusega

„Tarkvaraarendusteenuse hange Eesti Interneti SA registrisüsteemi arendamiseks“,

mille tulemusena tunnistas kostja 21.05.2014 otsusega edukaks hageja pakkumise.

- Riigihanke tulemusena sõlmisid hageja (töövõtja) ja kostja (tellija) 06.06.2014

hankelepingu nr 4/2014.11, mille järgselt kohustus hageja arendama välja kostja uue

domeeniregistri tarkvara vastavalt hankelepingule.

-27.09.2015. a edastas kostja hagejale teate hankelepingust taganemise kohta. Kostja

viitas taganemisavalduses neljale rikkumisele, millistel juhtudel ei ole töid üldse üle

antud ning viiele varasemale rikkumisele tähtaegade eiramise osas, mille alusel kostja

väitis, et hageja ei ole suuteline hankelepingut täitma ka tulevikus.

41. Selleks, et tuvastada kas kostja lepingust taganemiseks esines materiaalne eeldus,

tuleb asjas välja selgitada, kas hageja rikkus lepingut ja vastutab selle eest. VÕS §

116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

42. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö),

tellija aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on pooltel vastastikused

kohustused: töövõtjal tuleb töö (valmis) teha ja tellija peab tehtud töö eest tasuma.

43. Et otsustada selle üle, kas hageja on lepingut rikkunud, tuli esmalt tuvastada poolte

vahel sõlmitud lepingu tingimused. Hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse üldosa p-

st 1 (I kd, tlk 32) nähtuvalt tellis kostja tarkvara arendustööd uue domeeniregistri

süsteemi arendamiseks. Tellitavate arendustööde eesmärgiks on uue registrisüsteemi

valmimine, mille osadeks on andmebaas, liidesekiht (rakenduste ja kasutajate ligipääs

registriandmetele ja nende haldamine) ning modulaarne rakenduste kiht, kuhu

kuuluvad näiteks WHOIS, EPP, monitooring, arveldamine ja administraatori portaal.

Arendatava registrisüsteemiga liidestuvad olemasolevad infosüsteemid: registreerija

ja registripidaja portaalid, EIS-i kodulehekülg ning registripidaja infosüsteem.EE

Direkt.

44. Hageja on asjas avaldanud, et lepingust ja hiljem sõlmitud lisakokkuleppest tulenevad

tööd ja nende tegemise tähtajad nähtuvad kostja kirjale (I kd, tlk 48) saadetud

manusest (I kd, tlk 44-47). Kostja väidete järgi jäi kokkulepe sõlmimata ning seega ei

tulene tööde tegemise tähtajad nimetatud dokumendist. Maakohus asus seisukohale,

et kostja kiri ja selle lisa kujutasid endast ettepanekut lepingueelsete läbirääkimiste

protsessis, mille eesmärk oli sõlmida hankelepingu lisa, kuid lisa sõlmimiseni ei

jõutud (otsuse p 32). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja tahet

sõlmida kostja poolt saadetud tööde tegemise tähtaegade kokkulepe (enne kostja poolt

lepingu taganemist) asjast ei nähtu.

8(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

45. Maakohtus avaldas hageja, et juhul, kui kostja hinnangul pooled lisatöödes ning tööde

teostamise tähtaegades kokkuleppele ei jõudnud, siis pole kokku lepitud ka

vaidlusaluste tööde teostamises ning seetõttu ei saanud kostja nende tööde üleandmist

nõuda, veel enam üle andmata jätmist ette heita (I kd, tlk 150, p 4.4).

Apellatsioonkaebuses ei ole hageja ette heitnud, et maakohus jättis poolte vahel

sõlmitud lepingu tingimused, eelkõige osas, mis puudutab kokkulepet täiendavate

tööde tegemiseks, hindamata. Apellatsioonkaebuse väidetest nähtub läbivalt, et

vaidlustatakse tööde tegemise tähtaegade kokkuleppeid ja tähtaegade kohast

teavitamist, kuid mitte seda, kas mingite tööde tegemise kohta oli kokkulepe

saavutatud. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras

esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud.

46. Poolte vahel sõlmitud hankelepingu (I kd, lk 8jj) p 1.4 järgi töövõtja kohustub

käesoleva lepinguga osutama tellijale tarkvaraarenduse teenuseid alates lepingu

sõlmimisest kuni uue registrisüsteemi valmimiseni (eeldatav aeg 31.12.2015). Seega

leppisid pooled kokku, et hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse üldosa p 1 järgne

töö tegemise tähtaeg oli eeldatavalt 31.12.2015. Kostja väide, et tööde valmimise

tähtajaks oli 01.07.2015, on põhjendamatu. Asjaolu, et 26.05.2015 koosolekul (I kd,

tlk 123) avaldas kostja, et soovib tööde tegemise tähtaega lühendada, ei tõenda poolte

kokkulepet tööde valmimise kohta 01. juuliks 2015. Hageja on viidatud koosoleku

protokolli kohaselt väljendanud sõnaselgelt, et tema tähtaja varasemaks muutmiseks

nõusolekut ei anna.

47. Kuna taganemise avalduses on viidatud taganemise põhjusena sellele, et hageja jättis

osad tööd kostja poolt antud täiendava tähtaja jooksul tegemata ja osad tööd tegi

hilinemisega, siis vaidluse lahendamiseks tuleb kõigepealt tuvastada, kas, kuidas ja

milliseid tähtaegu pooled konkreetsete tööde tegemiseks kokku leppisid, kas ja millal

hageja poolt tehtud töö valmis ning kas hageja poolt tehtud tööd saab lugeda kostja

poolt vastuvõetuks.

48. Poolte vahel sõlmitud hankelepingu p 3.3 järgi töövõtja teostab töid, andes neid

tellijale üle etappide kaupa vastavalt poolte vahel tellija projektihalduskeskkonnas

RedMine kokkulepitud tööde ajagraafikule, p 3.4 järgi töövõtja poolt tellijale

üleandmiseks valmis tööd paneb töövõtja tellija versiooni halduskeskkonda GIT

vastavalt EIS versiooni halduse korrale. Tööde vastuvõtmine tellija poolt toimub

tellija projektihalduskeskkonnas RedMine. Hankelepingu p 3.5 järgi kirjeldused

teostatud tööde ja võimalike paranduste kohta märgib töövõtja tellija

projektihalduskeskkonda RedMine vastavalt tellija projektihalduskorrale.

49. Apellatsioonkaebuse vastuses on kostja esile toonud, et projekti haldamise

keskkonnaks lepiti poolte vahel kokku projektihalduskeskkond RedMine (edaspidi ka

vaid RedMine). RedMines kirjeldas kostja hagejale kõik teostatavad tööd, täpsustati

ülesande püstitusi, esitati ja vastati tekkinud küsimustele, anti tööd üle testimiseks,

anti tagasisidet testimise tulemuste kohta ning kirjeldati tekkinud probleeme, anti luba

tööde viimiseks järgmistesse valmimise etappidesse (alpha>staging,

staging>master), anti teada kui kood (ehk tulemus) on koodihoidlas

github.vcom/internetitee viidud järgmisse valmimise etappi. Samas keskkonnas võeti

tööd ka lõplikult vastu. Kostja tõi esile, et tööde üleandmise esmasteks testideks

koopeeris hageja koodi koodihoidla github.com/internetee harusse alpha, lisas

kopeerimisel kommentaariks (commit message) arenduse aluseks oleva

projektihalduskeskkonna RedMine tööpileti viite, paigaldas koodi oma testkeskkonda,

märkis projektihalduskeskkonnas RedMine tööpileti olekuks (staatus) in alpha,

9(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

määrates tööpileti vastutajaks kostja projektijuhi ja vajadusel lisaks ka piletisse

kommentaari, mida testimisel tuleks kostjal tähele panna. Ringkonnakohus osutab, et

asja materjalidele lisatud RedMine väljavõtete järgi kostja taganemisavalduses

märgitud tööpiletite puhul kostja ja hageja vahel kostja väidetud määral suhtlust ei

toimunud.

50. Asja materjalidest nähtub seoses tööde teostamise tähtaegade määramisega järgnev.

Maakohus tuvastas, et tööpileti #2541 „Directo liidestus“ esmaseks tähtajaks oli

projektihalduskeskkonnas RedMine märgitud 17.05.2015. Maakohtu seisukohaga

tuleb nõustuda, sest selline tähtaeg on RedMines märgitud (II kd, tlk 22), hoolimata

sellest, et tööpileti alguskuupäevaks (start date) on märgitud kuupäev 27.08.2015.

Maakohus leidis, et 12.08.2015 toimunud sprindi koosolekul lepiti kokku töö

tegemine tähtajaga 19.08.2015. Ringkonnakohus leiab, et selle kohta puuduvad

igasugused tõendid. Tähtajad tuli määrata RedMines, kuid töö teostamise tähtaja

kohta (due date) kirje puudub. Tööpileti #2541 osas täiendava tähtaja määramine

puudutab vaid kostja kirjet, et töö ei ole tähtaegselt teostatud. EIS (st kostja) annab

töö teostamiseks täiendava tähtaja, milleks on 16.09.2015 (II kd, tlk 22 pöördel).

Hageja on kostja kirjale täiendava tähtaja kohta vastanud, et täiendav tähtaeg on

määratud hagejaga kooskõlastamata ning kuna kostja lükkas sprindi koosoleku edasi,

polnud võimalik töid üle anda (II kd, tlk 23).

51. Maakohus tuvastas, et tööpileti #2892 „Registripidaja: ettemaksu e-arved directosse“

osas lepiti töö teostamine kokku 26.08.2015 sprindi koosolekul tähtajaga 02.09.2015,

kuid tööd üle ei antud. Maakohus ei ole osutanud, millisest tõendist tulenevalt ta

nimetatud tähtaja tuvastas. Tööpileti #2892 RedMine väljatrükist ei nähtu, milline oli

kostja jaoks töö tegemise tähtaeg (II kd, tlk 24). Töö algusajaks on märgitud

27.08.2015, valmimise tähtaja real märge puudub. Küll nähtub väljatrükist kostja

teade, et töö ei ole tähtaegselt teostatud. EIS annab töö teostamiseks täiendava tähtaja,

milleks on 16.09.2015. Hageja on kostja kirjale täiendava tähtaja kohta vastanud, et

täiendav tähtaeg on määratud hagejaga kooskõlastamata ning kuna kostja lükkas

sprindi koosoleku edasi, polnud võimalik töid üle anda (II kd, tlk 23).

52. Maakohus tuvastas, et tööpileti #2537 „Registrar – pangalinkide abil tasumine“ osas

lepiti töö teostamise tähtajaks kokku 27.05.2015. Ringkonnakohtu arvates tuleb

maakohtu tuvastatuga nõustuda, kuna nimetatu nähtub tööpileti #2537 RedMine

väljatrükist (II kd, tlk 25). Samuti nähtub nimetatust, et töö teostamise tähtaega on

pikendatud kuni 10.06.2015 ja seejärel kuni 12.08.2015. Kuupäev 16.09.2015 on

antud töö teostamise täiendava tähtajana. Antud tööpileti puhul on alguskuupäevaks

märgitud 24.04.2015 ja valmimise kuupäevaks 16.09.2015. Hageja on kostja kirjale

täiendava tähtaja kohta vastanud, et täiendav tähtaeg on määratud hagejaga

kooskõlastamata ning kuna kostja lükkas sprindi koosoleku edasi, polnud võimalik

töid üle anda. Samuti on hageja viidanud, et registrar ja registripidaja ootavad kostja-

poolset lepingut.

53. Maakohus tuvastas, et tööpileti #2767 „Registrisüsteemi logid“ alusel töö teostamine

lepiti kokku 29.07.2015 toimunud sprindi koosolekul tähtajaga 12.08.2015. Mille

alusel maakohus seda tuvastas, et tähtaeg määrati 29.07.2015 toimunud sprindi

koosolekul, asjast ei nähtu. Tööpileti #2767 RedMine väljatrükist (II kd, tlk 26)

nähtub, et töö alustamise kuupäevaks on märgitud 22.08.2014 ning valmimise

tähtajaks 12.08.2015. Nimetatud väljatrükist nähtub küll see, et kostja on andnud

hagejale täiendava tähtaja kuni 16.09.2015. Hageja on kostja kirjale täiendava tähtaja

kohta vastanud, et tähtaeg on määratud hagejaga kooskõlastamata ning kuna kostja

lükkas sprindi koosoleku edasi, polnud võimalik töid üle anda

10(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

54. Maakohus tuvastas, et tööpileti #2693 „Vana andmebaasi history import“ alusel töö

teostamine lepiti kokku 22.07.2015 toimunud sprindi koosolekul tähtajaga

29.07.2015. Mille alusel maakohus tuvastas, et tähtaeg määrati 22.07.2015 toimunud

sprindi koosolekul, asjast ei nähtu. Küll nähtub tööpileti #2693 RedMine väljatrükist

(II kd, tlk 8 jj), et töö teostamise alguseks on märgitud 10.06.2014 ning valmimise

tähtajaks 29.07.2015. RedMine väljatrüki kohaselt ei ole hagejale täiendavat tähtaega

antud, kuid maakohus osutas, et kostja andis täiendava tähtaja 19.08.2015 sprindi

koosolekul, kus pooled leppisid kokku, et lõpetatakse kõik 19.08.2016 seisuga „In

sprint“ staatuses olevad piletid, sh #2693. RedMine väljatrükist ei nähtu samas, et

tööpilet #2693 oleks olnud „In sprint“ staatuses. RedMine väljatrüki esimese lehe

kohaselt oli nimetatud tööpilet staatuses “Started“.

55. Maakohus tuvastas, et tööpileti #2421 „Kontakti objektide ajalugu“ alusel töö

teostamine lepiti kokku 26.08.2015 toimunud sprindi koosolekul tähtajaga

02.09.2015. Ringkonnakohus leiab, et tähtaja määramist 26.08.2015 toimunud sprindi

koosolekul asjas ei nähtu. Küll nähtub tööpileti #2421 RedMine väljatrükist (II kd,

tlk 17), et töö alguskuupäevaks on märgitud 10.03.2015 ning töö tegemise tähtajaks

17.05.2015. Seejärel puuduvad edasiselt sisestatud tähtajad, kuid RedMine väljatrüki

kohaselt on antud täiendavaid töökirjelduse selgitusi.

56. Maakohus tuvastas, et tööpileti #2825 „Admin:objektide otsing arhiveeritud

objektide hulgast“ alusel töö teostamine lepiti kokku 09.09.2015 tähtajaga

16.09.2015, kuid töid tähtaegselt üle ei antud. RedMine väljatrüki kohaselt (II kd, tlk

18) on tööpileti #2852 alguskuupäevaks märgitud 09.08.2015, töö valmimise

kuupäevaks 02.09.2015.

57. Maakohus tuvastas, et tööpileti #2623 „EPP kustutamine“ alusel töö tegemine lepiti

kokku 09.09.2015 tähtajaga 16.09.2015. RedMine väljatrüki järgi (II kd, tlk 19) on

tööpileti #2623 alguskuupäevaks märgitud 17.05.2015 ja töö valmimise tähtajaks

16.09.2015. Lisaks nähtub asja materjalidest, et 08.09.2015 tegi kostja hagejale

ettepaneku võtta 09.07-16.07 sprindiks töösse tööpilet #2623 (I kd, tlk 165).

58. Maakohus tuvastas, et tööpileti #2834 „Ident tüüpide hulgas asendada tüüp bic

tüübiga org – Registry-Tracker“ alusel töö teostamine lepiti kokku 19.08.2015

toimunud sprindi koosolekul tähtajaga 02.09.2015. RedMine väljatrükist (II kd, tlk

21) nähtub, et tööpileti #2834 alguskuupäevaks on 03.08.2015 ning valmimise

kuupäevaks 16.09.2015. Samuti nähtub RedMine väljatrükist, et EIS annab töö

teostamiseks täiendava tähtaja, milleks on 16.09.2015. Hageja vastas kostja kirjale

täiendava tähtaja kohta, et töid ei saanud üle anda, kuna kostja lükkas sprindi

koosoleku edasi.

59. Eeltoodust nähtub, et tähtaegade määramine RedMines ei toimunud vastavalt poolte

vahel sõlmitud lepingu p-le 3.3. Samas nähtub RedMine väljatrükkidest, et kostja

taganemisavalduses esile toodud tööpiletite #2541, #2892, #2537, #2767 osas on

kostja hagejale töö teostamiseks täiendava tähtaja andnud.

60. Nagu eelpool esile toodud, olid tööde teostamise tähtajad erinevad, kuid viimane

tähtaeg tööde teostamiseks oli kostja poolt määratud 16.09.2017.

61. Asjatundja KT (Nyrk Solutions OÜ) arvamuse järgi:

-Tööpiletiga #2537 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on

kättesaadavad alates 10.04.2015 (I kd, tlk 185) ning kostja poolt on tööd vastu võetud.

-Tööpiletiga #2767 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd,

sealhulgas alampiletite tööd on kättesaadavad olnud vahemikus 13.01.2015-

26.08.2015 (I kd, tlk 186-188) ning kostja poolt on tööd vastu võetud.

-Tööpiletiga #2421 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on

kättesaadavad olnud 16.04.2015 (I kd, tlk 188) ning kostja poolt on tööd vastu võetud.

11(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

-Tööpiletiga #2825 tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on

kättesaadavad olnud 27.08.2015 (I kd, tlk 186) ning kostja poolt on tööd vastu võetud.

-Tööpiletiga #2623 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on

kättesaadavad olnud vahemikus 10.06.2015-10.09.2015 (I kd, tlk 190-191) ning

kostja poolt on tööd vastu võetud.

-Tööpiletiga #2834 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on

kättesaadavad olnud alates 17.09.2015 (I kd, tlk 189) ning kostja poolt on tööd vastu

võetud.

-Tööpiletiga #2541 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on

kättesaadavad alates 25.08.2015 (I kd, tlk 189), kuid kostja poolt ei ole töid vastu

võetud.

-Tööpiletiga #2892 seotud tööd asuvad Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master), tööd on

kättesaadavad alates 04.09.2015 (I kd, tlk 189), kuid kostja poolt ei ole töid vastu

võetud.

-Tööpiletiga #2693 seotud tööd Gitlab OÜ tarkvarahoidlas (master) ning tööd on

kättesaadavad olnud alates 12.08.2015 (I kd, tlk 188) ning kostja poolt on tööd vastu

võetud.

62. 30.01.2016 toimunud istungil avaldas kostja nõustaja TV, et andmehoidla on kostja

poolt vaadates üks, gitlab.com ja, et masterharu viitab valmis toodangule, mida kostja

saab tootmisse võtta. Käesolevale asjale lisatud asjatundja arvamusest nähtub, et kõik

taganemisavalduses märgitud tööpiletite alusel tehtud tööd (va tööpiletid #2541 ja

#2892) asuvad nii hageja hoidlas kui ka kostja hoidlas (kostja väidetest nähtuvalt oli

hoidla https://githb.com/intrenetee poolte poolt tööde edastamiseks kokku lepitud)

ning, et tööpiletite järgsed tööd on kostja tarkvarahoidla peaharus (master), mis

tähendab, et tööd on kostja poolt vastu võetud. Asjatundja arvamusega, et kostja on

tööd vastu võtnud, haakub kostja enda poolt väljendatu, et vaid kostja ise sai töid

kostja andmehoidla master harusse tõsta (seda kinnitas täiendavalt 30.01.2016

toimunud istungil ka kostja nõustaja TV). Antud asjaoludest tuleb järeldada, et kostja

on tööde kopeerimisega oma hoidla master harusse tööd vastu võtnud. Asjas

puuduvad asjakohased märked valmimise etappide kohta RedMines, kuid see ei

välista seda, et tööd on vastu võetud. Asjaolu, et kostja jättis tööde vastuvõtmise

RedMines kirjendamata, ei lükka ümber seda, et ta on asjatundja arvamuses viidatud

tööpiletite järgsed tööd vastu võtnud. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited, mille

kohaselt on kostja andmehoidla masterharus tööd, mis on tehtud teise töövõtja poolt,

on täielikult tõendamata. Asjatundja arvamuses on viidatud nii hageja kui ka kostja

andmehoidlas paiknevate tööde aadressidele. Kostjal olnuks hõlpsasti võimalik

tõendada, et erinevates andmehoidlates asuvad tööd ei ole samad.

63. VÕS § 76 lg 4 järgi kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu

võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja

kohustus täideti kohaselt. Poolte vahel sõlmitud hankelepingu p 3.8. sätestas tellijale

õiguse jätta töö vastu võtmata juhul, kui tellija avastab vastuvõtmiseks esitatud töös

vigu, puudusi või muid lepingutingimustele mittevastavusi. Kuna kostja pole eelpool

esiletoodud tööde osas puuduste olemasolule tuginenud, tuleb asuda seisukohale, et

kostja poolt vastuvõetud töödes mittevastavusi ei esinenud.

64. Kostja poolt vastuvõetud tööd olid taganemisavalduse tegemise ajaks hageja poolt

asja materjalidest nähtuvalt valminud ning vaid üks töödest, st tööpileti #2834 järgne

töö oli kättesaadav alates 17.09.2015. Siiski on ka selle tööpileti alusel tehtud töö

12(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

kostja poolt vastu võetud. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et

27.09.2015 taganemisavalduses sisalduv seisukoht, et tööpiletite #2537 ja #2767

järgsed tööd on tegemata, põhjendatud ei ole. Kuna tööpileti #2825 järgsete tööde

tegemise tähtajaks oli RedMines märgitud 02.09.2015, tööpileti #2421 puhul

17.05.2015, tööpileti #2623 puhul 16.09.2015, kuid asjatundja arvamuse järgi oli töö

selleks ajaks valminud ning kostja poolt vastu võetud, siis nimetatud tööpiletite

töödega seonduv taganemise aluseks olla ei saanud.

65. Põhjendatud on siiski taganemisavalduses esitatud väide, et osad tööd on üle antud

hilinenult, mistõttu võib eeldada, et hageja ei täida ka edaspidi lepingust tulenevaid

töid tähtaegselt. Nimelt nähtub RedMine väljatrükist, et korduvalt on edasi lükatud

tööpileti #2693 järgsete tööde teostamise tähtaega. Asja materjalidest ei nähtu

konkreetseid tõendeid, et tööde tegemine lükkus edasi kostjast tulenevatel põhjustel.

66. Asjatundja arvamuse järgi on tööpiletite #2541 ja #2892 tööd olnud kättesaadavad

vastavalt alates 25.08.2015 ja 04.09.2015, kuid kostja poolt ei ole töid vastu võetud.

RedMine väljatrüki kohaselt oli tööpileti #2541 järgsete tööde valmimise tähtajaks

määratud 17.05.2015 ja tööpileti #2892 järgsete tööde valmimise tähtajaks märgitud

16.09.2015 (see tähtaeg anti ühtlasi ka täiendava tähtajana). Kostja andis nimetatud

tööpiletite järgse töö üleandmiseks tähtaja RedMines. Kuna hageja vastas täiendava

tähtaja andmisele kirjalikult, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja oli täiendava

tähtaja määramisest teadlik. Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu arvates

apellatsioonkaebuse väited, et täiendava tähtaja andmises oleksid pidanud pooled

kokku leppima ja/või täiendav tähtaeg oleks tulnud saata e-kirjaga 21 päevase

etteteatamise tähtajaga. Lepingu rikkumisel täiendava tähtaja andmise eesmärgiks on

anda mh võlgnikule viimane võimalus teha hilinenud sooritus. Seetõttu ei määrata

täiendavat tähtaega üldjuhul kokkuleppeliselt. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid,

millest võiks teha järelduse, et kostja poolt antud täiendav tähtaeg ei olnud mõistliku

pikkusega.

67. Kuna tööpiletite #2541 ja #2892 järgseid töid ei ole kostja vastu võtnud ning ei ole

järgitud ka poolte vahel lepingus sätestatud tööde üleandmise korda, st tellijale

üleandmine etappide kaupa, siis tuleb asuda seisukohale, et kostja poolt esines

lepingust taganemiseks materiaalne alus VÕS § 116 lg 1, lg 2 p-dest 4-5 juhindudes.

Kuna tööpiletite #2541 ja #2892 järgse töö vastuvõtmine kostja poolt tõendamist ei

leidnud, oli hageja kohustuseks tõendada, et vastavalt alates 25.08.2015 ja 04.09.2015

andmehoidlasse ülespandud tööd vastavad kokkulepitule ning kostja on

põhjendamatult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Seda hageja tõendanud ei ole. Õige

on hageja seisukoht, et tööpileti #2892 järgsete tööde valmimise tähtajaks märgitud

16.09.2015 ei saa olla täiendav tähtaeg VÕS § 114 mõttes, sest esialgset töö

valmimise tähtaega asjast ei nähtu. Samas ei ole hageja tõendanud tööpiletite #2693

ja #2892 järgsete tööde üleandmist määratud tähtajaks. Kostja on taganemisavalduses

esile toonud, et lepingust taganemise põhjuseks oli kokkulepitud tähtaegadel tööde, sh

ka tööde, mille tegemiseks andis kostja täiendava tähtaja, tegemata jätmine, mistõttu

annavad need asjaolud põhjuse eeldada, et hageja ei täida ka edaspidi hankelepingust

tulenevaid kohustusi.

68. Hageja on avaldanud, et ta ei saanud töid üle anda, kuna selleks planeeritud sprindi

koosolek lükkus edasi. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on maakohtu seisukoht,

mille järgi ei toimunud sprindi koosolekutel tööde üleandmist. Ringkonnakohus

13(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

osutab, et poolte vahel sõlmitud lepingu järgi tuli valmis tööd üles panna

andmehoidlasse, seega ei saanud tööde vastuvõtmist sprindi koosolekul toimuda.

Võimalik arutelu tehtud tööde osas ja suhtlus esinevate probleemide kõrvaldamiseks

sprindi koosolekul ei asenda vajadust nõuetekohaselt tehtud tööd üleandmiseks

valmis panna.

69. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu lõppjäreldus kostja

lepingust taganemise kehtivuse kohta on põhjendatud.

70. Asjas nõudis hageja ka kostjalt tehtud tööde eest 3 222 eurot. Töövõtja tasunõue

muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4

kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline,

muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga

osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Hageja on seisukohal, et kostja

04.12.2015 kiri (I kd, tlk 102-104), milles kostja tunnistab võlga arve nr 1207 järgi

summas 2 111,25 eurot ja tööpileti #2881 järgset võlga summas 93,75 eurot,

tõendavad tema nõude põhjendatust. Maakohus leidis, et kuna kostja on hageja

nõudele vastu vaielnud ning hageja ei ole tõendanud tööde tegemist, siis ei ole hageja

rahaline nõue põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

71. Kostja 04.12.2015 kiri sisaldab kompromissettepanekut poolte võlgnevuste

tasaarvestamiseks. Kuigi ka nimetatud kiri on tõendiks selle kohta, et kostjal võib olla

võlgnevus tehtud tööde eest, ei tõenda see antud juhul veenvalt hageja nõude

põhjendatust. Ringkonnakohus osutab, et kompromissi sõlmimise ettepaneku

tegemise eesmärgiks on õigusrahu saavutamine poolte vahel ning pooled teevad

järeleandmisi enda huvide kaitsel, et kompromissi sõlmimine õnnestuks. Seetõttu ei

saa vaid kiri, milles sisaldub ettepanek kompromissi sõlmimiseks ja võlausaldaja

poolt esitatud arve olla piisavalt veenvad tõendid hageja nõude tõendamiseks. Asjas

on esitatud ka kostja 27.10.2015 kiri (I kd, tlk 195-196), milles kostja teatab hagejale

et võtab teatud tööde lähtekoodid üle. 04.12.2015 kirjas (tlk 137) toob kostja esile,

milliseid lähtekoode kostja 27.10.2015 kirjaga silmas pidas. Nagu nähtub, oli

tegemist suuremas osas töödega, mida kostja arvates tehti garantiitööde korras. Kuna

kostja kompromissettepanekust ei ole võimalik tuvastada, milliseid töid ja millises

mahus ta arvel 1207 aktsepteeris ning kas tööd olid tehtud nõuetekohaselt, ei saa

hageja poolt esitatud tõendid olla ka seetõttu piisavalt veenvad tema rahalise nõude

tõendamiseks. Menetluses vaidles kostja hageja rahalisele nõudele vastu ning sellest

tulenevalt oli hageja kohustus tõendada, et ta on arvel nr 1207 märgitud tööd

nõuetekohaselt teinud ning kostja on need vastu võtnud või saab need lugeda

vastuvõetuks. Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud.

72. Hageja esitas 07.12.2017 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu

protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või

võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS

§ 50 lg 1 nõuetele. Kohus osutab, et TsMS § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli

poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei

ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust

tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus

istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Hageja taotlus tuleb jätta

rahuldamata.

14(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798

Menetluskulude jaotus

73. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

74. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema kulud lepingulise

esitaja poolt osutatud õigusteenuse tasust kokku summas 1500 eurot, millele lisandub

kohtuistungil osalemise kulu (kõik kokku 11 tundi), tunnihinnaga 150 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulud summas 1500 + istungi kulu 150

eurot on põhjendatud ja mõistlikud. Kuigi tunnihind on keskmisest mõistlikust (mis

Riigikohtu seisukoha järgi moodustab 120-140 eurot) tasust mõnevõrra kõrgem, leiab

ringkonnakohus, et vaidluse spetsiifikat arvestades ei ole see ülemäära suur.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

15(15)

Tsiviilasi nr: 2-16-3798