1-17-8968/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-8968

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2017, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-17-8968

Kohtunik

Pavel Gontšarov

Kriminaalasi

Roman Borontsov ja Georg Klimin süüdistuses KarS §

184 lg 2¹ järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. novembri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava Georg Klimin (isikukood 39305010258;

viibib Tallinna Vanglas) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Georg Klimini kaebus Harju Maakohtu 15. novembri 2017. a

kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 15.11.2017. a otsusega tunnistati Georg Klimin kokkuleppemenetluse

korras süüdi KarS § 184 lg 2¹ järgi ja karistati teda 6 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg

1 alusel arvati karistusaja hulka G. Klimini eelvangistuses viibimise aeg ja määrati, et

karistusaja algust arvestada alates kinnipidamisest, s.o 11.04.2017. a. Tõkendina kohaldatud

vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

KarS § 83² lg 1 ja KarS § 185 lg 5 p 2 alusel konfiskeeriti G. Kliminilt Harju Maakohtu

26.09.2017. a määrusega arestitud G. Klimini kinnipidamisel tema valdusest leitud ja

äravõetud sularaha summas 175 eurot, mis asub PPA tagatiskontol.

Mõisteti G. Kliminilt välja KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 alusel menetluskulud riigieelarve

tuludesse summas 5294 (viis tuhat kakssada üheksakümmend neli) eurot, sh sundraha

esimese astme kuriteo toimepanemise eest 2,5 palga alammääras, s.o 1175 eurot, ekspertiiside

teostamise kulud kokku summas 4023 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu summas 96

eurot. Määrati, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

2. 04.12.2017 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus G. Klimini apellatsioon, milles ta

selgitab, et ei nõustu maakohtu 15.11.2017. a otsusega. Ta ei nõustu maakohtu otsusega

menetluskulude väljamõistmise osas ning samuti sularaha konfiskeerimise osas. Kaebaja

1(3)

1-17-8968

leiab, et summa, mis on maakohtu poolt välja mõistetud, on ülemäära suur. G. Klimin palub

läbi vaadata menetluskulud ekspertiisi osas ja mõista temalt välja väiksem summa ning

tagastada talle konfiskeeritav sularaha summas 175 eurot, mis on tema võõrasisa oma.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et G. Klimini kaebus tuleb jätta

läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.2016. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et

29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb

kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse

kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.

5. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015

kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik

kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude

hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste

lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste

puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses

sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle

kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe

muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb

lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses

põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu

kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise

otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide

mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte

rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta

kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).

6. Kriminaalasjas on G. Klimini, tema kaitsja ja prokuröri vahel 14.11.2017 sõlmitud

kokkulepe (III köide, tl 37-39), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad

menetluskulud absoluutsummana 5294 eurot. Samas on kokkuleppes muuhulgas ära toodud

süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et

süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse G. Kliminilt välja menetluskuluna riigituludesse

sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest 1175 € (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis

eurot), kaitsjatasu summas 72 € (seitsekümmend kaks eurot) ja 24 € (kakskümmend neli

eurot) ning pool narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 17E-AN0461) teostamise kulust, s.o 1092

€ (üks tuhat üheksakümmend kaks eurot), pool narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 17E-

AN0487) teostamise kulust, s.o 126 € (ükssada kakskümmend kuus eurot), pool narkootilise

aine ekspertiisi (akt nr 17E-AN0698) teostamise kulust, s.o 126 € (ükssada kakskümmend

2(3)

1-17-8968

kuus eurot), pool DNA-ekspertiisi (akt nr 17E-GE0419) maksumusest väljamõistmisele

kuuluvast summast, s.o 1539 € (üks tuhat viissada kolmkümmend üheksa eurot), pool DNA-

ekspertiisi (akt nr 17E-GE0818) teostamise kulust, s.o 1140 € (üks tuhat ükssada

nelikümmend eurot).

Maakohus on nimetatud summadest lähtunud. Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude

hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb

menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12

kuu jooksul. G. Klimin kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles

kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (III köide, tl 39). Seega on nii

prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele. G. Klimin

nõustus tasumisele kuuluvate menetluskuludega ning nende tasumisega 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Samuti on kokkuleppes välja toodud, et konfiskeerimisele kuulub sularaha summas 175 eurot,

millega nõustumist on G. Klimin samuti oma allkirjaga kaitsja juuresolekul kinnitanud.

7. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud kohtuistungil, kus süüdistatav G. Klimin kinnitas, et

talle on kokkulepe arusaadav, ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ning see on sõlmitud tema

vabal tahtel (III köide, tl 40 pöördel).

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on

kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei

ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks.

Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 26. septembri 2005. a

otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-05.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi

vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud

isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi

kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb

apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3,4 alusel läbi vaatamata ja tagastada

apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu

kriminaalkolleegium oma 27.04.2006. a määruses nr 3-1-1-38-06.

8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1

jätab ringkonnakohus G. Klimini kaebuse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)