2-16-18175/38 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20. detsembril 2017

tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja avalikus e-

toimikus

Tsiviilasja number

2-16-18175

Kohtuasi

Xxxx hagi Tumlare Corporation A/S vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu

lõpetamiseks, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

7213,80 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline

esindaja adv. Tõnis Juurmann

Kostja: Tumlare Corporation A/S (registrikood 46357019,

asukoht Lõõtsa 2a, Tallinn 11415 Tallinn), lepinguline

esindaja adv. Natalia Aleksejeva

Kohtuistungi toimumise aeg

10. november 2017

Resolutsioon

1. Xxxx hagi Tumlare Corporation A/S-i vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks, hüvitise ja viivise väljamõistmiseks rahuldada.

2. Tuvastada töölepingu nr 166 ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping nr 166 kohtuotsusega

alates 21.09.2016.

3. Mõista Tumlare Corporation A/S-ilt välja Xxxx kasuks hüvitis 6666,45 eurot (brutos).

4. Mõista Tumlare Corporation A/S-ilt välja Xxxx kasuks hüvitiselt 6666,45 eurot

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 22.09.2016 kuni 20.12.2017 eest 664,41 eurot.

5. Rahuldada

Tumlare

Corporation

A/S-i

alusetu

koondamishüvitise

väljamõistmise

tasaarvestuslik nõue Xxxx vastu.

6. Mõista Xxxxlt välja Tumlare Corporation A/S-i kasuks koondamishüvitis 2222,15 eurot ja

VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis 221,47 eurot perioodi 22.09.2016 kuni

20.12.2017 eest.

7. Tasaarvestada Xxxx ja Tumlare Corporation A/S-i nõuded ja mõista Tumlare Corporation

A/S-ilt Xxxx kasuks välja hüvitis 4222,83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

20.12.2017 seisuga 664,41 eurot.

8. Mõista Tumlare Corporation A/S-ilt Xxxx kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teise lauses

sätestatud määras TsMS § 367 alusel hüvitiselt 4222,83 eurot alates 21.12.2017 kuni

põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta 33% ulatuses Xxxx ja 67% ulatuses Tumlare Corporation A/S-i kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. Xxxx(edaspidi hageja või töötaja) esitas Tööinspektsiooni Tallinna Töövaidluskomisjonile

(edaspidi TVK) avalduse, milles palus tuvastada töötaja ja Tumlare Corporation A/S-i

(edaspidi kostja või tööandja) vahel 19.05.2014 sõlmitud töölepingu nr 166 ülesütlemise

tühisus, lõpetada tööleping TVK otsusega alates 18.09.2016 ning mõista tööandjalt töötaja

kasuks välja hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 6360,00 eurot (bruto) ning

viivis väljamõistetavalt hüvitisnõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.09.2016

kuni hüvitise tasumise kohustuse täitmiseni. TVK istungil täpsustas töötaja enda nõuet,

paludes lugeda tööleping TLS § 107 lg 2 alusel lõppenuks 21.09.2016 ning tööandjalt välja

mõista hüvitis 6666,45 eurot ning viivis alates töölepingu lõppemisest kuni kohase

täitmiseni.

2. TVK tegi töövaidlusasjas nr 4-1/1970/16 02.11.2016 otsuse, mille kohaselt töötaja avaldus

rahuldati osaliselt ning tuvastati töölepingu nr 166 erakorralise, TLS § 89 lg 1 alusel,

ülesütlemise tühisus; lõpetati tööandja ja töötaja vahel 19.05.2014 sõlmitud tööleping nr 166

TLS § 107 lg 2 alusel 21.09.2016; tööandjalt mõisteti töötaja kasuks välja hüvitis TLS § 109

lg 1 alusel 6666,45 eurot ja perioodi 22.09-26.10.2016 eest viivis 39,55 eurot.

3. Töötaja esitas 02.12.2016 kohtule hagi tööandja vastu töövaidlusasjas nr 4-1/1970/16 TVK-

le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses 02.11.2016 tehtud otsuse rahuldamata

jäetud osas ning palus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja viivis väljamõistetud

hüvitisnõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 27.10.2016 kuni hüvitise tasumise

kohustuse täitmiseni.

4. Tööandja esitas kohtule avalduse, milles palub tühistada TVK poolt töövaidlusasjas nr 4-

1/1970/16 tehtud otsus osas, milles töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse ja mõistis töötajale välja hüvitise 6666,45 eurot TLS § 109 lõike 1

alusel ning lisanduvad viivised.

5. 04.01.2016 liitis kohus kohtumäärusega tsiviilasjad nr 2-16-18175 ja nr 2-16-18266 ühte

menetlusse numbriga 2-16-18175.

Hageja nõuded ja hagiavalduse asjaolud

6. Hageja esitas kohtule hagi, milles palus tuvastada töölepingu nr 166 ülesütlemise tühisus;

lõpetada tööleping nr 166 kohtu otsusega alates 21.09.2016; mõista kostjalt hageja kasuks

välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 6666,45 eurot (bruto); mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis väljamõistetavalt hüvitisnõudelt VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras hagi esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud osas 133,34 eurot

ning ülejäänud osas 100% ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.05.2014 töölepingu nr 166, mille punkti 2.1.

kohaselt asus töötaja tööle Xxxxametikohale. 01.01.2015 sõlmisid pooled töölepingu lisa 1,

milles leppisid kokku, et töötaja töötasu on 1408,00 eurot (bruto) kalendrikuus. 01.01.2016

sõlmisid pooled töölepingu lisa 2, milles leppisid kokku lepingu punktide nr 2.1, 3.2 ja 4.1

muutmises alates 01.01.2016 järgmiselt: töötaja asub tööle Manager, EOC ametikohale,

töötasu on 2120,00 eurot (bruto) kalendrikuus 100% tööajanormi täitmise korral, töötaja

töötab täistööajaga, arvestuslikult 40 tundi 7 päevase perioodi jooksul; kohaldatakse 6.

kuulist tööaja summeeritud arvestust. Xxxxametikoha (so Euroopa juhtimiskeskuse juht)

ametijuhendi kohaselt oli ametikoha eesmärk vastutada Euroopa juhtimiskeskuse juhtimise

eest. Töötaja täitis tööülesandeid lojaalselt ja kohusetundlikult, töölepingu täitmise kestel

puudusid poolte vahel erimeelsused tööülesannete täitmise osas, töötajat edutati ja tõsteti

palka.

8. 18.08.2016 teatas tööandja, et töötajaga sõlmitud tööleping öeldakse erakorraliselt üles TLS

§ 89 lg 1 alusel põhjusel, et kostja Tallinna kontor restruktureeritakse alates 01.09.2016 ning

sellega seoses korraldatakse ümber töö, mille tulemusena töötaja ametikoht koondatakse.

Täiendavalt märkis tööandja, et pakub töötajale teist tööd, saates sellekohase pakkumise.

Ülesütlemisavalduse sai töötaja kätte 22.08.2016. 18.08.2016 esitatud tööpakkumise kohaselt

pakutakse

töötajale

tööd

uues

Hotelliosakonnas

Supervisori,

kes

on

vastutav

Hotellikordinaatorite tiimi eest (umbes 15-20 töötajat), kes teevad hotellibroneeringuid

Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania hotellidesse, ametikohal. Töötasuks pakkus tööandja 1400

eurot (bruto) kalendrikuus. Uus ametikoht tähendas rohkem vastutust vähema tasu eest, kuid

töötaja tundis uue ametikoha vastu huvi pöördudes täiendavate küsimustega tööandja poole.

02.09.2016 teatas tööandja, et 18.08.2016 pakutud ametikoht ei ole enam saadaval ning

pakkuda oleks üksnes hotelli koordinaatori ametikoht, mille töötasu oleks 926 eurot (bruto)

kalendrikuus.

9. Töötaja on seisukohal, et tööandja on töölepingu ülesütlemisavalduses tuginenud alusetult ja

põhjendamatult TLS § 89 lg-le 1, sest koondamissituatsiooni tööandja juures tegelikkuses ei

esinenud ning tegemist on otsitud põhjusega töösuhte lõpetamiseks. Ülesütlemisavaldusest

nähtuvalt on tööandja esitanud üksnes umbmäärase väite, et alates 01.09.2016 toimub kostja

Tallinna kontori restruktureerimine ning sellega seoses töö ümberkorraldamine, mille

tulemusena koondatakse töötaja ametikoht. Töötajale teadaolevalt kostja Tallinna kontoris

struktuurimuudatusi ei toimunud. Töötajale selgitusi struktuurimuudatuste kohta ei antud

ning neid ei tulene ka töölepingu ülesütlemisavaldusest. TVK istungil selgitas tööandja, et

uue struktuuri jõustamine on kavandatud 01.01.2017 elik 18.08.2016 koondamissituatsiooni

veel olla ei saanud ega olnudki. Hageja selgitab, et töökoormus tööandja juures oli väga suur

ning töötajad pidid tegema pidevalt suures koguses ületunde ning mitmed töötajad soovisid

suure töökoormuse tõttu töölt lahkuda. Töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse

puudumise ja seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu seega tühine (TLS § 107 lg 1).

10. Tööandja ei ole täitnud kohustust pakkuda töötajale teist tööd. Tööandja pakkus näilikult

töötajale teist tööd, kuid kui töötajal tekkis pakutava vastu huvi, teatas tööandja, et pakutud

kohta enam ei ole ning pakkus veelgi madalamat ametikohta, ilmselt lootes, et töötaja sellest

loobub. Töötajale teadaolevalt jätkavad tema ametikohaga sarnastel tööülesannetel tööd

mitmed teised töötajad, kellega tulnuks töötaja võrrelda. Tööandja seda aga ei teinud. Seega

on tööandja töölepingu ülesütlemisel jätnud arvestamata võrdse kohtlemise põhimõtte.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta.

Alternatiivselt juhul, kui kohus peaks leidma, et tööandja on oma kohustusi koondamise

läbiviimisel rikkunud ning tegema otsuse töötaja kasuks, mõistes välja rahalise hüvitise, siis

palub tööandja kohtul rahalise hüvitise väljamõistmisel võtta arvesse töötaja poolt tööandjalt

saadud koondamishüvitist 2222,15 eurot koos sellele lisanduva viivisega, arvates

koondamishüvitise väljamaksmise päevast. Tööandja nõude aluseks on alusetu rikastumise

nõue (VÕS § 1028 jj, VÕS § 113 lg 2), mis tuleneb asjaolust, et juhul, kui kohtu hinnangul

koondamissituatsiooni ei esinenud, siis ei olnud töötajal õigust ka koondamishüvitisele ning

vastav hüvitis on tööandja poolt välja makstud õigusliku aluseta.

12. Vastuväidete

kohaselt

alustas

tööandja

2015.

aastal

pikemaajalist

äritegevuse

reorganiseerimist. Seoses sellega loodi 2016. aasta alguses EOC (Euroopa juhtimiskeskus)

üksus, mis hõlmas nii Hotel kui Ground teenuseliine. Juba EOC üksuse moodustamisel oli

juhtkonna plaan pikemas perspektiivis ümberkorralduste käigus poolitada EOC üksus

tegevuse

efektiivsuse

suurendamiseks

ning

viia

teenuseliinid

Hotel

ja

Ground

eraldiseisvatesse üksustesse. Esialgsete plaanide kohaselt pidid struktuurimuudatused algama

2017. aastal, kuid tulenevalt majanduslikust vajadusest otsustas tööandja struktuuri-

muudatustega alustada varem. Tööandja äritegevuse reorganiseerimise vajaduse on

põhjustanud reisikorralduse valdkonna arengud: hotellid pakuvad lisaks majutusele mitmeid

reisiteenuseid, inimesed planeerivad oma reise rohkem ise, broneerides endale lennupiletid,

hotellid, Airbnb võidukäik, jpm. Tööandja Tallinna kontori äritegevus on seotud tihedalt

teiste kontoritega ning strateegilisi äritegevust puudutavaid otsuseid langetatakse kontserni

peakontoris Jaapanis.

13. Töötaja väidab ebaõigesti, et ta täitis oma tööülesandeid edukalt, mida kinnitab järjepidev

edutamine ja palgatõus. Töötaja töötasu on muudetud ainult üks kord seoses kõikide töötajate

töötasu koefitsiendilise muutmisega, mille kohta sõlmiti töölepingu lisa 1. Tegemist ei olnud

palgatõusu, vaid palga korrigeerimisega. Töötajat on edutatud ühel korral, kusjuures alates

uuele ametikohale Manager, EOC asumisest ei saanud töötaja oma tööülesannetega enam

nõuetekohaselt hakkama. Tööandja on korduvalt juhtinud töötaja tähelepanu esinenud

puudustele ja probleemidele. Tööandja hinnangul puudusid töötajal vajalikud isikuomadused

ja oskused nimetatud ülesannete täitmiseks, sealhulgas oskus delegeerida ülesandeid oma

meeskonnale ning oskus oma meeskonda vastavalt motiveerida, mis mõjutasid kahjulikult

terve EOC üksuse meeskonna töötulemusi. Tööandja ja töötaja arutasid 2016.a korduvalt

töötaja tööülesannete täitmist ning töös tekkinud puudujääke, kusjuures tööandja avaldas, et

töötaja senine sooritus ei vasta ootustele. Tööandja jagas töötajale vastu tulles kohtumise

järgselt osaliselt mõningad tööülesanded ajutiselt laiali teiste töötajate vahel. Eeltoodust

olenemata ei olnud töötaja töötulemused ega tervis töösuhte lõpetamise aluseks, vaid

tööleping öeldi üles tulenevalt ettevõtte restruktureerimisest. Küll aga võeti ülaltoodud

asjaolusid

ja

töötaja

tööülesannete

täitmise

mittenõuetekohast

kvaliteeti

koondamissituatsioonis töötaja valikul arvesse.

14. Tööandjal oli õigus TLS § 89 lg 1 kohaselt koondada töötaja töö ümberkorraldamise ehk

tööandja äritegevuse reorganiseerimise tõttu. Seejuures ei oma tähtsust, kas tööandjal

esinesid majanduslikud raskused ehk töömahu vähenemine, sest tegemist on alternatiivsete,

mitte kumulatiivsete alustega. Tööandja on töötajale selgitanud nii suuliselt kui kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis enne koondamist planeeritava reorganiseerimise ulatust

ning põhjuseid. Töötaja ei ole pärast töölepingu ülesütlemist esitanud tööandjale muid

selgitus taotlusi restruktureerimise osas ega vastupidist tõendanud. Töötaja ei olnud tööandja

juures positsioonil, mis oleks andnud talle õiguse või võimaluse kaasa rääkida või teha

otsuseid tööandja äritegevusega seotud strateegilistes küsimustes, kusjuures ka nende

otsustega seotud kogu ärilisele informatsioonile puudus töötajal ligipääs. Töötaja ei ole

pädev hindama tööandja reorganiseerimise vajalikkust ega põhjuseid, sest äriliste strateegiate

tegemise ning läbiviimise pädevus kuulub äriühingus juhtorganitele, mitte töötajatele. Samuti

kuulub äriühingu juhtorganitele ainupädevus hinnata läbiviidud reorganiseerimise

majanduslikku mõttekust ja edukust.

15. Restruktureerimine algas reaalselt septembris 2016 nagu on märgitud koondamisavalduses.

Töötaja oli haiguslehel alates 13.05.2016 kuni töösuhte lõpuni, mistõttu ta ei saanud

jooksvalt teada, mis äriühingus tegelikult toimub, k.a. seda, kas restruktureerimine ka

reaalselt viiakse läbi või mitte. Töötaja on üritanud ühendust võtta teiste töötajatega ning

uurida ettevõtte uue struktuuri kohta. Tööandja on andnud teistele töötajatele selgesõnalise

korralduse, et uut struktuuri, sh uue struktuuri kaardistamist puudutavaid dokumente ei tohi

avaldada, sest kuluefektiivsuse saavutamiseks välja töötatud organisatsioonistruktuuri ja

sellega seotud andmete puhul on tegemist ärisaladust sisaldavate dokumentidega.

16. Tööandja on läbi viinud kogu meeskonna teavitamise koosoleku 01.11.2016, mille käigus

jagas kõikidele Tallinna kontori töötajatele informatsiooni reorganiseerimise kohta, millest

lähtuvalt seatakse ettevõtte plaanid ning tööandja ja töötajate eesmärgid ka uueks

majandusaastaks, tutvustades ühtlasi reorganiseerimise ulatust ning uut struktuuri. Kuna

töötajate ametlik teavitamine toimus alles 01.11.2016, ei saanud tööandja varem edastada ka

reorganiseerimise struktuurikaarte ega reorganiseerimist puudutavaid slaide, sest kuni

ametliku teadaande tegemiseni käsitles tööandja nimetatud informatsiooni kui ärisaladust.

Tööandja struktuur kinnitati augustis 2016.a. Uus struktuur sai lõplikult valmis ja hakkas

kehtima valminud kujul alates 01.01.2017, kuid selleni jõudmiseks toimus alates septembrist

kuni detsembrini 2016 üleminekuperiood, mille jooksul viidi ellu kõiki vajalikke

ametikohtade muudatusi ja töö ümberkorraldusi, sh koondati töötajaid, kelle ametikohad

seoses restruktureerimisega on kaotatud. Ettevalmistuste eesmärk oli tagada, et alates

01.01.2017 hakkaks uus struktuur reaalselt valminud kujul toimima.

17. 18.08.2016 töölepingu ülesütlemisavalduses tõi tööandja selgelt välja, et töölepingu

ülesütlemise põhjuseks on tööandja kontori restruktureerimine alates 01.09.2016 ning sellega

seoses töö ümberkorraldamine, mille tulemusena koondatakse töötaja praegune ametikoht,

Xxxx. Tööandja oli juba enne koondamist andnud töötajale selgitusi restruktureerimise kohta

ning põhjendanud töötaja ametikoha kaotamist, mistõttu tuleb arvestada ka vahetult enne

ning koos ülesütlemisega töötajale antud selgitustega.

18. Tööandja leiab, et on TLS § 89 lg-st 3 tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud, kuna saatis

koos 18.08.2016 e-kirjaga töötajale nii töölepingu ülesütlemise avalduse, selle põhjendused

kui ka teise ametikoha pakkumise - Xxxx’i ametikoht, töötasu 1400 EUR (bruto) kuus.

Kahjuks oli tööandja juhtkonna poolt sel perioodil paralleelselt toimuva reorganiseerimise

protsessi korraldamise käigus 22.-24.08.2016 toimunud koosolekul juba otsustatud Tallinna

kontori struktuuri veelkord muuta, mistõttu ei olnud enam võimalik töötajale seda töökohta

pakkuda. Seega pakkus tööandja pärast teistkordselt muudetud organisatsioonistruktuuri

kinnitamist töötajale veelkord selle käigus tekkinud vaba ametikohta, mis töötaja profiiliga

sobiks (hotelli koordinaatori ametikoht, töötasu 926 EUR (bruto) kuus). Töötaja ei soovinud

aga nimetatud ametikohta vastu võtta. Lahenduse leidmiseks pakkus tööandja ka täiendava

alternatiivina, et võib töötaja sellekohase sooviavalduse korral ühendust võtta kontserni

personalijuhiga, kes võib pakkuda tööd ka teistesse grupi üksustesse väljaspool Eestit.

Koondamise protsessi käigus on tööandja võrrelnud töötajat muude koondatavate ringi

kuuluvate töötajatega, kuid paraku olid töötaja töötulemused võrreldes tema muudel

ametikohtadel töötavate kolleegidega kõige madalamad. Tööandja hinnangul puudusid

töötajal tema ametikoha tööülesannete täitmiseks vajalikud isikuomadused, stressitaluvus,

oskus muutustega kaasa minna ning neid rakendada, samuti oskus juhtida, hallata ja

motiveerida oma meeskonda. Seetõttu jäi ta töötajate võrdlusprotsessi tulemusena

koondatavate lõppringi.

Kohtuotsuse põhjendused

19. Pooltel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid 19.05.2014 töölepingu nr 166, mille punkti 2.1.

kohaselt asus hageja tööle Xxxxametikohale, et 01.01.2015 sõlmisid pooled töölepingu lisa

1, milles leppisid kokku töötasus 1408,00 eurot (bruto) kalendrikuus, et 01.01.2016 sõlmisid

pooled töölepingu lisa 2, milles leppisid kokku lepingu punktide nr 2.1, 3.2 ja 4.1 muutmises

alates 01.01.2016 selliselt, et töötaja asub tööle Manager, EOC ametikohale töötasuga

2120,00 eurot (bruto) kalendrikuus 100% tööajanormi täitmise korral, töötaja töötab

täistööajaga, arvestuslikult 40 tundi 7 päevase perioodi jooksul; kohaldatakse kuue kuulist

tööaja summeeritud arvestust, et xxxxametikoha (so Euroopa juhtimiskeskuse juht)

ametijuhendi kohaselt oli ametikoha eesmärk vastutada Euroopa juhtimiskeskuse juhtimise

eest. Vaidlust ei ole ka selles, et 18.08.2016 teatas tööandja töötajaga sõlmitud töölepingu

erakorraliselt ülesütlemisest TLS § 89 lg 1 alusel põhjusel, et kostja Tallinna kontor

restruktureeritakse alates 01.09.2016 ning sellega seoses korraldatakse ümber töö, mille

tulemusena töötaja ametikoht koondatakse, et ülesütlemisavalduse sai töötaja kätte

22.08.2016, et hageja ühe kuu keskmine töötasu on 2222,15 eurot ning et kostja on hagejale

tasunud 21.09.2016 koondamishüvitist 2222,15 eurot.

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas töölepingu ülesütlemine on kehtiv.

21. TLS § 89 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte

jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö

ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Eelnevast tuleneb, et

tööandjal on õigus töötaja koondada ka töö ümberkorraldamise tõttu ilma, et esineksid

majanduslikud raskused s.o tööandja äritegevuse reorganiseerimise tõttu. Järelikult ei ole

hageja hagiavalduses esile toodud asjaolud selle kohta, et tööandja juures töö ei lõppenud,

töökoormus oli suur ning majanduslik vajadus töötaja koondamiseks puudus, asjakohased.

22. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav

töölepingu ülesütlemine tühine.

23. Töölepingu 18.08.2016 ülesütlemise avaldusest (TVK lk 77) nähtuvalt põhjendab kostja

hagejaga 18.09.2016 töölepingu ülesütlemist seoses sellega, et alates 01.09.2018 toimub

kostja Tallinna kontori restruktureerimine ning sellega seoses töö ümberkorraldamine, mille

tulemusena koondatakse hageja ametikoht Xxxx.

24. Vastavalt TLS § 95 lg 2 esimesele lausele peab tööandja ülesütlemist põhjendama ning

vastavalt sama lõigu kolmandale lausele peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Kohus leiab, et kostja ei ole hagejaga töölepingu

erakorralist ülesütlemist TLS § 89 lg 1 alusel 18.08.2016 põhjendanud, kuid tulenevalt TLS §

95 lg 3 ei mõjuta sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ülesütlemise

kehtivust.

25. Tulenevalt TLS § 89 lõikest 3 peab enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu tööandja

pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Vajaduse korral peab tööandja korraldama

töötaja täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle

ebaproportsionaalselt suuri kulusid.

26. Tööandja on märkinud ülesütlemise teates, et seoses koondamisega pakub ta vastavalt TLS §

89 lg 3 töötajale teist tööd.

27. Tööandja esindaja selgitavast kirjast (I kd tlk 56, 58-59, tõlge I kd tlk 57, II kd tlk 15)

hagejale, 18.08.2016 tööpakkumisest (TVK lk 78) nähtub, et tööandja pakkus töötajale uues

hotelliosakonnas supervisori ametikohta alates 19.09.2016 ning palus hagejalt tagasisidet

hiljemalt 05.09.2016 selle kohta, kas ta on nõus pakkumise vastu võtma.

28. Poolte kirjavahetusest (TVK lk 79 – 81, I kd tlk 61-62, tõlge II kd tlk 17) nähtuvalt tundis

hageja tööandja pakkumise vastu huvi, kuid 02.09.2016 teatab tööandja e-kirjas, et varem

pakutud töökohta uues struktuuris ei ole ning hagejale pakutakse hotelli koordinaatori

ametikohta. Viimast tööpakkumist hageja vastu ei võtnud. Kostja 14.09.2016 kirjast (I kd tlk

63, tõlge tlk 64) nähtuvalt pakuti hagejale ka muid ametikohti väljaspool Tallinna.

29. Kostja on vastuväidetes kinnitanud, et ettevõtte uus struktuur jõustus 01.01.2017.a. Kostja

reorganiseerimise tegevuskavast ja tutvustusest, 12.11.2015 (I kd tlk 34-40, tõlge tlk 41-47,

täiendatud tõlked II kd tlk 9-11) nähtub, et tööandjal oli kavas ettevõte restruktureerida alates

2017.aastast ja 2016.aasta oli ülemineku aastaks. Esitatud uue strateegia ajakava (I kd tlk 47)

järgi oli 30.08.2016 seisuga ette nähtud EOC ja SOC senise tegevuse hindamine ja plaanide

muutmine 2017.aastaks, strateegia ettevalmistatavatest protsessidest ei nähtu, et kostjal oleks

olnud plaanis Tallinna kontori restruktureerimine ja töötajate koondamine alates 1.09.2016.a

nagu nähtub hagejale saadetud ülesütlemise avaldusest.

30. Xxxx24.10.2016 e-kirjast töötajatele (I kd tlk 66, tõlge tlk 65) nähtub, et tööandja hakkab

alles 01.11.2016 töötajatele tutvustama, millised struktuuri muutused on kavas kostja

Tallinna kontoris. Presentatsioonist (I kd tlk 67-80, tõlge tlk 81-90, II kd tlk 18-28), mida

töötajatele 01.11.2016 töötajatele tutvustati, nähtuvad uued ja vanad struktuurid Tallinna

kontoris (I kd tlk 86). Ajakavast (I kd tlk 89, tõlge II kd tlk 26) nähtuvalt pidi Tallinna

kontori füüsiline reorganiseerimine toimuma detsembris 2016 – jaanuaris 2017 ning Euroopa

juhtimiskeskuse

täismahus

alustamine

pidi

toimuma

2017.a

veebruari

lõpus.

Presentatsioonist nähtuvalt võeti reisikorralduse osakonda tööle Xxxxja Xxxx.

31. Kostja struktuuri plaanidest 16.08.2016 (I kd tlk 55, tõlge II kd tlk 14) ja 1.01.2017 (I kd tlk

60, tõlge II kd tlk 16) nähtub, et on kaotatud ametikoht, mida hagejale 18.08.2016 välja

pakuti. Kostja väitel muutus tööandja seisukoht uue töökoha vajadusest 24.08.2016 toimunud

juhatuse koosolekul, mille kohta aga kohtule tõendeid esitatud ei ole. Kostja poolt kohtule

esitatud struktuuri plaanid ei ole kinnitatud kostja juhtkonna poolt ega kajastu ka kohtule

esitatud kostja struktuurimuudatuste strateegiates. Kostja kontorite asukoht (I kd tlk 48) on

antud asjas illustratiivse tähendusega.

32. Kostja e-kirjavahetusest (I kd tlk 91-99) ja töövaidluskomisjonile esitatud kinnituskirjast (I

kd tlk 100, tõlge tlk 101) nähtuvalt hakkab kostja uus struktuur kehtima 01.01.2017. Kostja

juhataja Xxxxkinnituskirjast (I kd tlk 153, II kd tlk 29-30) nähtuvalt toimusid struktuuri

muutused septembris-detsember ning uued töötajad Xxxxja Xxxxasusid tööle alates

01.01.2017. Tööle asumist alates 01.01.2017 kinnitavad kinnituskirjades (I kd tlk 155, 156, II

kd tlk 32-33, 34-36) Xxxxja Xxxx, töötajatele tehtud pakkumised nähtuvad e-kirjadest (I kd

tlk 174-175, 176-177).

33. Kohus on seisukohal, et eelnevate kostja esitatud tõenditega on tõendatud, et tööandja

Tallinna kontoris toimunud struktuurimuudatused leidsid aset alles detsembris 2016 –

jaanuaris 2017 ning kostja plaanide kohaselt pidi Euroopa juhtimiskeskuse täismahus

alustamine toimuma 2017.a veebruari lõpus. Samuti on tõendatud, et hageja koondamise

ajaks ei olnud kostjal Tallinna kontori uus struktuur veel kindlaks määratud, mistõttu

ilmneski pärast hagejale teise ametikoha pakkumist, et antud ametikohta ei loodagi. Järelikult

oli hageja koondamine 18.09.2016 ennatlik, sest selleks puudus struktuurimuudatuste

strateegia kohaselt kuni 2016.a detsembrikuuni igasugune vajadus. Kostja ei ole tõendanud

ühegi

tõendiga

oma

väidet,

et

hageja

koondamise

tinginud

Tallinna

kontori

restruktureerimine

toimus

alates

01.09.2016,

nagu

on

märgitud

töölepingu

ülesütlemisavalduses. Seega on hageja koondamine toimunud TLS § 104 lg 1 järgi ilma

seadusliku aluseta.

34. Kuivõrd hageja koondamine oli toimunud ilma seadusliku aluseta, siis ei oma vaidluse

lahendamisel enam tähendust, kas tööandja võrdles hagejale TLS § 89 lg-s 3 sätestatud uue

töö pakkumise puhul töötajaid või kas arvestati võrdse kohtlemise põhimõtet, mistõttu kohus

seda ei analüüsi ja sellekohaseid tõendeid ei hinda.

35. Asjasse puutumatud on ja kohus jätab seetõttu tähelepanuta kostja teise töötaja Liis Ruudu

koondamisega seotud tõendid (I kd tlk 170-173), samuti hageja töökoormust ja ületundide

tegemist tõendavad tõendid (I kd tlk 49, tõlge tlk 50, 51-52, tõlge tlk 53-54, II kd tlk 12

(pöördel), 13, tlk 113, 114-115, tõlge 116-117) ja kostja tööjõu vajadust tõendavad tõendid (I

kd tlk 137-138), kuivõrd kohus asus eelnevalt seisukohale, et tööandjal on õigus töötaja

koondada töö ümberkorraldamise tõttu ilma, et esineksid majanduslikud raskused s.o

tööandja äritegevuse reorganiseerimise tõttu ning hagejaga ei ole töölepingut lõpetatud tööga

mittetoimetulemise tõttu.

36. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest

tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu

hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS §

107 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või

töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Seega lõpetab kohus poolte vahel sõlmitud

töölepingu alates 21.09.2016.

37. TLS § 109 lg-st 1 tuleneb, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS §

107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

38. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja keskmine töötasu on 2222,15 eurot. Hageja on palunud

kostjalt välja mõista tema kasuks hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 6666,45 eurot

(bruto) (3 x 2222,15 eurot), mis on kohtu arvates ka mõistlik ja põhjendatud ning tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista.

39. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

40. TVK-le esitatud avalduse p-s 4 palus hageja mõista kostjalt välja viivise väljamõistetavalt

hüvitisnõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 18.09.2016 kuni hüvitise tasumise

kohustuse täitmiseni. TVK istungil täpsustas hageja nõuet, paludes mh lugeda tööleping TLS

§ 107 lg 2 alusel lõppenuks 21.09.2016 ning tööandjalt välja mõista viivis alates töölepingu

lõppemisest kuni kohase täitmiseni. Kohtule esitatud nõudes palus hageja mõista kostjalt

tema kasuks välja viivise võlgnevuse alates 22.09.2016 hagi tervikteksti esitamise hetke

seisuga 18.01.2017 sissenõutavaks muutunud osas summas 133,34 eurot ning ülejäänud osas

100% ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, so kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

Kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis hüvitiselt 6666,45 eurot

VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi arvutatuna 664,41 eurot. Kuivõrd kostja ei ole hagejale

hüvitist maksnud, siis tuleb kostjalt lisaks hageja kasuks välja mõistetud hüvitisele 6666,45

eurot, välja mõista ka hüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise

seisuga 664,41 eurot.

41. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ja veel lahendamata taotlused ning otsuse resolutsioon peab olema selgelt arusaadav

ja täidetav ka otsuse muu tekstita. Seega juhul kui pooled esitavad menetluses teineteise

vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt

rahuldab, tasaarvestatakse kohtuotsuse resolutsioonis TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi poolte

nõuded rahuldatud osas.

42. Kostja on töötajale 21.09.2016 välja maksnud lõpparve, milles sisaldub koondamishüvitis

ühe kuu eest 2222,15 eurot (I kd tlk 118) ja esitanud vastuses alternatiivse taotluse võtta

kohtul rahalise hüvitise väljamõistmisel arvesse juba tööandjalt saadud koondamishüvitist

koos sellele lisanduva viivisega, arvates koondamishüvitise väljamaksmise päevast.

Tööandja nõude aluseks on alusetu rikastumise nõue VÕS § 1028 jj, VÕS § 113 lg 2 alusel,

mis tuleneb asjaolust, et juhul, kui kohtu hinnangul koondamissituatsiooni ei esinenud, siis ei

olnud töötajal õigust ka koondamishüvitisele ning vastav hüvitis on tööandja poolt välja

makstud õigusliku aluseta.

43. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning selle

alusel saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete järgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

44. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel

on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

45. Seega tuleb töölepingu ülesütlemise tühisuse korral töötajal ülesütlemise tõttu saadu, s.o

TLS § 100 lg 1 alusel makstud hüvitis, tagastada. Kohus on seisukohal, et kostjal on TLS §

104 lg 1 järgi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töövaidlusorgani poolt

TLS § 107 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemisega mittelõppenuks lugemise tõttu õigus nõuda

töötajale alusetult makstud koondamishüvitis 2222,15 eurot VÕS § 1028 lg 1 alusel ja viivis

VÕS 113 lg 1 teise lause alusel tagasi ja sellekohane tasaarvestus tuleb teha VÕS § 197 lg 1

alusel käesolevas kohtuotsuses.

46. VÕS 113 lg 1 teise lause alusel arvestatav viivis tööandja makstud hüvitiselt 2222,15 eurot

perioodil 22.09.2016 kuni 20.12.2017 moodustab 221,47 eurot. Seega tuleb pärast

tasaarvestust mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 4222,83 eurot (6666,45 – 2222,15

– 221,47) ja sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 664,41 eurot.

TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras hüvitiselt 4222,83 eurot alates 21.12.2017 kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

47. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

48. Kuna kohus rahuldas hagi pärast kostja nõudega tasaarvestamist ligikaudu 67% ulatuses, siis

tuleb menetluskulud jätta 33% ulatuses hageja ja 67% ulatuses kostja kanda.

49. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

50. Kohus on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse

jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik