4-17-5291/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2017 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-17-5291 ( ) 2440,17,006805 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Väärteoasi kaebemenetluses

U.F kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik Andres

Hints 22.09.2017.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,17,006805 Menetlusalune isik U.F, isikukood xxx, xxx Kaitsja: Marko Tiirik, e-post:

xxx Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg Ida Prefektuuri esindaja E. B. 23.11.2017 RESOLUTSIOON VTMS § § 132 p 1, 133-135 kohus OTSUSTAS:

Jätta ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi U.F kaebus Politseipolitseijaoskonna liikluspolitseinik A. H. 22.09.2017.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,17,006805 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Rahatrahv summas 380 eurot tuleb tasuda

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr

EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198, viitenumber 10220162193421.

Jätta menetluskulud U.F-i kanda.

Edasikaebamise kord

2 Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 21. detsembrist 2017.a.

MENETLUSE KÄIK

xxx koostas Ida prefektuur politseinik A. H. kiirmenetluse otsuse nr i Jõhvi politseijaoskonna liiklus 102201621 ,006805 selle fakti kohta, et U.F xxx kell xxx xxx 93421 väärteoasjas 2440,17

juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel liiklusmärgi nr 351 (kiirusepiirang 30 km/h)mõju xxx

piirkonnas sõidukiirusega 93+/ 5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 58 - km/h. Sellega rikkus U.F LS § 50 lg 5 p 3.

Menetlusaluse 94 isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 alusel ning karistuseks määrati trahviühikut s.o. 380 eurot.

04.10.2017 esitas U.F-i Marko Tiirik kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. kaitsja

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ning menetlus väärteoasjas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

.

Kaebuse esitaja väitel ei kehtinud sellel teelõigul ( ) liiklusmärk nr.351. Tee remonditööd olid xxx lõpetatud ja liikluspiirangud võisid olla kehtestatud 70 km/h ning 50 km/h. Tavapäraselt kehtib sellel teelõigul kiirusepiirang 90 km/h.

Sellest tulenevalt ei saanud menetlusalune isik ületada piirkiirust 58 km/h võrra ning ta ei ole rikkunud LS §227 lg.3.

Kaebuse esitaja möönab, et tema tegevuses võisid olla küll LS §227 lg.1 või LS §227 lg.2 tunnused, kuid mitte LS §227 lg.3 rikkumine. Menetlusalune isik kohtuvälise menetlejaga ei nõustu ja leiab, et liikluskorraldusvahendeid ei saa paigaldada suvaliselt, vaid need peavad olema asetatud va tud stavalt Maanteeametiga kooskõlasta liikluskorraldusprojektile. Menetlusaluse isiku väitel teelõigul mingeid teetö ud. Teetööd olid xxx kella xxx ajal xxx id ei teht lõpetatud ja töid teostavaid isikuid sel teelõigul ei viibinud. Kuna teetööd olid lõpetatud teostaja pidi paigaldama vastavad liikluskorraldusvahendid, siis pidi olema muudetud ka liikluspiirangud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja kaebuse juurde. Kohtuvaidlustes palus kaeb

use esitaja esindaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata.

3 KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohtuistungil avaldati VTMS § 98 lg 5 alusel m ütl enetlusaluse isiku U.F used (lk 16, et

ta sõitis ning harjumusest, et teelõigul on lubatud kiirus 90 km/h, ei pööranud tähelepanu xxx kiiruspiirangutele seoses teetöödega. Rikkumisega on nõus.

Tunnistaja M. L. xxx xxx andis ütlusi, et sõitsid nad poole ja tagant lähenes neile suurel kiirusel

tume xx xx . Kiiruseks mõõdeti 93 km/h. Ta liikus sellise kiirusega juba , kud nad ei jõudnud

fikseerida. Asula lõpu märgi juurde jõudes oli teetööde märk ja kiiruse piirang 50 km/h. Auto

kiirust ei alandanud ja nad pidasid ta kinni. Enne kurvi oli juba kiirusepiirandu märk 30 km/h. Selles alas sõitis . Teetöölised teostadis xx93 km/h. Rikkumine toimus esimeses kurvis peale xxx haljastustöid, tee ääres olid augud puuritud teepirete paigaldamiseks.

Kohtuistungil avaldati kiirusmõõturi kasutamise protokoll (lk. 17), mille kohaselt xxx kell xx

mõõdeti kiirusemõõturiga Stalker DSR2X nr DP009663 xxx -l U.F-i juhitud xxx km sõidukiiruseks km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 0 km/h. Kiiruse mõõtmise 93 3 laiendmääramatus on +/ seega oli lõplik mõõtetulemus 8 - 5 km/h, 8 km/h.

Kohtuistungil avaldati (tl 27-29 xxx 4,6-7,2 km rekonstrueerimise kohta ehitustööde päevik ) 22.09.2017.

Kohtuistungil avaldati Maanteeameti vastus (tl 35-36) kiiruspiirangutest 22.09.2017 xxx7,2 km-l,

mille kohaselt oli objektil kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h koos eelnevate kiiruspiiravate märkidega 70 km/h ja 50 km/h.

Kohtuistungil vaadetdi toimikusse lisatud CD-l olev video.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, är kaitsja, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistaja, a kuulanud menetlusaluse isiku

vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et U.F-i

kaebus ei ole põhjendatud.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS - § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele

tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid tunnistaja M. L.

usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele.

4

Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja M. L. ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tunnistaja andi ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete s

asjaoludega. Tunnistaja ei ole isiklikult tuttav menetlusaluse isikuga,

ta on sõltumatu tunnistaja,

kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. Antud tunnistaja on politseitöötaja, kelle igapäevaseks tööks on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases töös peab ta kontrollima,

et liiklejad järgiksid Liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima. Kohtu

hinnangul tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, loogilised ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega.

Kohtu hinnangul on veenvad tunnistaja M.L. on kindel, et nende poolt ütlused, mille kohaselt ta xxx kella xxx teel U.F-i 30 km/h piirkonnas kiirusega juhitav sõiduk liikus liiklusmärgi 93 km/h.

Sõiduk lähenes kiiresti tagantpoolt.

Tunnistaja kasutamise protokolliga, mille kohaselt teostati ütlused on kooskõlas kiirusmõõturi

riikliku järelevalve korras liikumiskiiruse mõõtmine l kiirusmõõteseadega xxx kell xx - km STALKER DSR2X nr DP009663, mida testiti 22.09.2017.a kell 10.15 ning seade oli töökorras.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese

tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid

probleemide vältimiseks. Selleks: 1) kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; 2) mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes;

3) välistati elektriliste häirete allikad; 4) tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulasisesel teel, hea nähtavusega valgeajal, sademeteta ilmaga, kattega, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. kuiva

Patrullauto liikus 1 sõidurajal kiirusega 60 km/h. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal oli

statsionaarne. Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja

mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: samas suunas liikuva

objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukit, kiirema objekti jälgimine. Mootorsõiduk liikus

pärisuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda. Kiirus mõõdeti märgi 351 (30km/h) mõjualas.

Seadme helisignaal Radarimõõtu ppler helisignaal) oli ühtlane. Seadme lugem näitas ril (Do 93 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/ km/h. Lõplik mõõtetulem km/h. Juhile näidati - 5 88

seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. Protokoll on allkir

jastatud mõõtja, protokollija, menetlusaluse isiku ja tunnistaja poolt.

Kiirusmõõturi kasutamise protokoll on tõendiks väärteoasjas KrMS § 63 lg 1 mõttes. Käesoleva

tõendi kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi ning menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kirjeldatud mõõtmistulemuste käik on järgitav ja arusaadav.

Samuti on tunnistaja ütlused vastavuses poolt väljastatud ehitustööde päevikuga, millest x

xx

nähtub, et l teeehitustöid, paigaldati tähisposte ning paigaldati xxx kella xxx teostati xxx2 kmäärekivisid ringristmikul.

Samuti nähtub Maanteeameti vastusest, et xxx6-7,2 km-l olid xxx kella 9xx paigaldatud kiiruspiirangu liiklusmärgid 351 (suurin miirus 30 km/h) koos eelnevate kiiruspiiravate märkidega

351 (suurim kiirus 70 km/h ja 50 km/h). Kiiruspiirang oli kehtestatud seoses tähispostide paigaldamisega 4,6-7,2 km-l ning äärekivide paigaldamisega xxxxingristmikul 7,2 kml.

5

Politseiautost tehtud videost on nähtav auto kiirus, ning koostoimes tunnistaja M ütlustega . L. ,

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et antud kiirus kiirust liiklusmärgi nr

xxxx 351 (kiirusepiirang 30 km/T) mõju piirkonnas.

Kohus avaldas U.F-i ütlused, mille kohaselt tunnistas ta ennas süüdi.

Kohtu hinnangul tunnistaja ütlused koostoimes dokumentaalse tõendi te tega saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks.

Kaebuse kohaselt olid xxx xxxx remonditööd teel lõpetatud, teetööd tehtud ning töid teostavad isikud antud teelõigul puudusid. Sellest tulenevalt ei saanud sel olla ka liikluspiirangut 30 km/h.

Kiirmenetluse otsusest aga nähtub, et on rikkumisega nõus, ei pannud U.F hajameelsusest tähele teetöödega seostud kiiruspiirangut.

Kohus on leiab, et kaebuses esitatud väited ümber lükatud kohtuistungil kogutud tõenditega:

tunnistaja M. L. xx ütlustega, kiirust mõõdeti 30 km/h märgi mõjualas, samuti N&V OÜ vastavusega, mille kohaselt teo toimepanemise ajal teostati xxx2 km-l teeehitustöid, Maanteeameti vastusega, millest nähtub, et väärteo toimepaenmnise ajal ja kohas kehtid kiirusepiirang 30 km/h,

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et juhitud sõiduauto U.F-i kiiruseks xx -l 30 km/h kiirusepiirangu alas oli 93 km/h. km

Kohua ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kiirmenetluse otsus on puudulik, sest menetlusaluse isiku teokoosseisu objektiivsest kirjeldusest ei selgu, rikkums on aset leidnud (ei ole kus kohas täpselt märgitud millisel xxx tee kimoleetril teo on toime pandud).

Riigikohtu praktika kohaselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni,

nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda

menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab

väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on

võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) koosseis on täidetud. Vastasel juhul on

rikutud VTMS § 19 lg 1 p s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda -

süüdistatakse. See tähendab, et „väärteo lühike kirjeldus“ peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (RKKK 3- 1-1-68-08).

Samas kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka

ajahetke või ajavahemikuna. See sõltud konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist

konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta (RKKK3-1-1-76- 11). U.F juhtis xxx xxx kell xxx süüdistatakse selles, et ta teel asulavälisel teel liiklusmärgi

nr 351 (kiirusepiirang 30 km/h) - mõju piirkonnas sõidukiirusega 93+/ 5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 58 km/h. Kohtulikul xxx-7,2 km-l, kus kehtis kiirusepiirang uurimisel on tuvastatud, et teeehitustööd teostati 30 km/h (Maanteameti ja ) xxx kiirust xxx, xxx - N&V OÜ vastused , mootorsõiduki mõõdeti km l

(kiirusmõõturi kasutamise protokoll) Kiirusmõõturi kasutamise protokolli allkirjastas U.F .

ning oma käega kirjutas, et ta on seadme näiduga ja protokolliga tutvunud. Samuti

6

kiirmenetluse otsuses kirjutas U.F oma käega, et nud hajameelsusest tähele ei pan

teetöödega seostud kiiruspiirangut, ning rikkumisega on ta nõus. Seega, arvestades kiirusmõõturi

kasutamise protokolli andmeid, ning lähtudest U.F-i ütlustest, selgub, et menetlusalusel

isikul on võimalus aru saada, millist konkreetset tegu (ja millises kohas) talle ette heidetakse.

Seega loeb kohus väärteo toimepanemise koha ( liiklusmärgi nr 351 (kiirusepiirang 30 xxx teel km/h) mõju piirkonnas) määratlemist kiirmenetluse otsuses näidatud viisil kaitseõiguse tagamise

seisukohalt piisavaks ning leiab, et kiirmenetluse otsuses kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas väärteokoosseis on täidetud.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

Arvestades ülaltoodut, ning ütluste, kiirusmõõturi kasutamise protokolli, tunnistaja Maanteeameti

ja N&V OÜ vastuse alusel loeb kohus tuvastatuks, et U.F xxx kell xxxjuhtis

mootorsõid asulavälisel teel liiklusmärgi nr 351 (kiirusepiirang 30 km/h)mõju piirkonnas ukit xxx sõidukiirusega 93+/ 5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 58 km/h. Sellega -

rikkus U.F LS § 50 lg 5 p 3. aluse isiku tegu on tõendatud ja õigesti Menetlus kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 alusel.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestab:

Moo -60 kilomeetrit tunnis torsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistajate ütluste kohaselt oli mõõdetaval teelõigul

lubatud sõidukiirus 0 km/h. Seadme lugem näitas km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus 3 93 +/- 5 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 88 km/h.

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et juhtis mootorsõidukit, ületades U.F

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 58 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 50 lg 5 p 3 ja kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et U.F 3 kaudse tahtlusega täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg järgi . KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui teokooseisule ta peab võimalikuks süü vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. sõiduki autojuhina ei olnud tähelepanelik U.F

liiklust piiravat märkide ja enda poolt valitud kiiruse koha, kuid pidi pidama vähemalt võimalikuks, et täidab vastavad väärteokoosseisud.

7

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on

seisukohal, et U.F pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena, kuna

vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt

neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

LS § 227 lg 3 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ehk summas 800 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.

Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 94 ikut ehk summas 380 eurot, mis on trahviüh keskmises määras.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis

süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 06): „13.1 Klassikalise -1-1-43-

arusaama ko - haselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti võetud arvesse

kergendavate asjaoludena kahetsust ja kehtivate rikkumiste puudumist, samuti raskendavate asjaolude puudumist.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu

lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine

määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise kaudse tahtlusega, kergendavaks asjaoluks on kahetsust ja kehtivate rikkuste

puudumine, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul U.F-i süü tase on

8

keskmine ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (keskmisest veidi madalamas määras) on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on

õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 380 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEE™ED

Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 22.09.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2440,17,006805 muutmata.

Menetluskulud tuleb jätta kaebuse estaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko