4-17-6136/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

20.12.2017.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.11.2017.a. otsus väärteoasjas nr 2302,17,011365 .K karistamises F LS § 224 lg 2 järgi

Menetlusalune isik .K, F isikukood xxxx, (kaebuse esitaja) Elukoht: Xxxx Xxxx õpilane

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB Liiklusjärelevalvekeskus

Menetluse liik

kaebemenetlus, kirjalik menetlus

LÕPPOSA

1. Rahuldada .K kaebus. F

2. Tühistada Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

09.11.2017.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,17,011365 .K le LS § 224 lg 2 F -

alusel määratud rahatrahvi suuruse ja korraga tasumise osas, kergendades karistust.

3. Mõista .K le LS § 224 lg 2 alusel rahatrahv 90 trahviühiku ulatuses, s.o F -

360 eurot.

4. KarS § 66 lg 2 alusel tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 30

eurot.

5. Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja 09.11.2017.a. otsuses näidatud

arveldusarvele, kohustuslik on märkida eelnimetatud otsuses märgitud viitenumber – 10220175172358.

Rahatrahvi esimene osamakse tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgnevad maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

6. LS § 224 lg 3 p 1 alusel .K le määratud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki F -

juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Väärteoasi nr.4-17-6136

2

Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on .K kohustatud viie tööpäeva jooksul F

arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusbüroole.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Kaevatav otsus

F.K karistati LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja LS §

224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 19.10.2017.a. kell 23.13 Tallinnas Peterburi teel Järvevana tee ja Tartu mnt vahel, suunaga Tartu

mnt poole, juhtis mootorsõidukit Volkswagen Pasat reg.nr xxxx juhile keelatud seisundis, kui

ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,59 mg. Sellise

tegevusega rikkus .K LS § 69 lg 3 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 F järgi kvalifitseeritava väärteo.

Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palub .K oluliselt vähendada rahatrahvi ja võimaldada seda F tasuda ositi. Kaebuse esitaja leiab, et ta on süüdi, kuid määratud rahatrahv on liiga suur. Ta on õpilane Xxxxs ja sissetulekut ei oma. Kooli lõpetamine on 2018.a. juunis. Alternatiivselt taotleb rahatrahvi osas tühistamist ja põhikaristusena võtta juhtimisõigus ära 3 kuuks. Kaebuse esitaja on oma süüst aru saanud ja kahetseb. Kaebuse esitaja taotleb asja arutamist kirjalikus menetluses

Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei vaielnud vastu kaebuse arutamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälise

menetleja seisukohast nähtub, et kohtuväline menetleja jääb karistuse osas väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele, kuid ei vaidle vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht

Tutvunud .K poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja F kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

Otsustamaks .K-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja F

proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis.

LS § 224 lõikes 2 sätestatud koosseisupärane tegu eeldab mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg.

Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta .K mootorsõiduki juhtimist juhile F

keelatud seisundis väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas ning lisaks süü omaksvõtule kohtule esitatud kaebuses, tõendavad rikkumist menetlusaluse isiku enda ütlused, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja tunnistaja ütlused.

F.K ütlustest nähtuvalt tarvitas ta eelnevalt baaris kolm kokteili. Tütarlapsel hakkas halb ja palus teda koju viia. Sellepärast asus ta alkoholi tarvitanuna autot juhtima.

3

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos väljatrükiga nähtub, et .K F

joobeseisundi kindlakstegemiseks 20.10.2017.a. kell 0.11 kuni 0.16 kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE nr PLT6, seerianumber ARKB - 0020, taatlustunnistus nr TTRC- 17/00123, mille lõplik lugem oli 0,64 mg/l kohta, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli .K väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,59 mg/l. F

Tunnistaja Xxxx ütlustest nähtub, et 19.10.2017.a. kella 23.13 ajal liikus ta mööda Järvevana teed Peterburi tee suunas, tagant poolt liikus halli värvi VW Passat reg nr xxxx. Sõiduk möödus

enne tunnelit kiirusega umbes 130 km/h, möödasõidul riivas sõiduk oma esimese rehviga

vasakut teepiiret, mille tulemusena purunes sõiduki esimene rehv. Sõiduk liikus Tartu mnt

suunas. Sõiduk oli kogu aeg tema vaateväljas ja selle aja jooksul isik midagi ei tarvitanud. Sõiduki juhi kõrval istus naisterahvas.

Väärteotoimikus on indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt Peterburi tee 34B juures .K 19.10.2017.a kell 23.20 puhus indikaatorvahendisse tulemuseks 0,620 mg/l. F Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et .K esinesid F joobele viitavate tunnustena silmade sidekestade punetus, märjad, läikivad silmad ja suurenenud

pupillid. Reaktsioon normaalne, kõne- selge, aja, isiku ja kohataju- selge, teadvusel,

koordinatsioon- häireteta. Käitumine normaalne ja rahulik, kuid unine ja alkoholi lõhn. Sõidustiili osas on märgitud liiklusohu tekitamine ja mittevastav sõidukiirus.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati .K sõiduki juhtimiselt F

alates 19.10.2017.a. kell 23.13 kuni kainenemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve

käigus selgus, et oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. Vastuväiteid nimetatud tõenditele .K esitanud ei ole. F

Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub .K teos ka nõutav subjektiivne koosseis. F

Kohus leiab, et subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse

liigiks on kavatsetus. .K tarvitas enne sõitmisele asumist baaris kolm kokteili. F

Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtuvalt esinesid tal silmade punetus, märjad, läikivad silmad ja suurenenud pupillid ning alkoholilõhn suust. Lisaks ei olnud

alkoholi piirmäär minimaalne. Seega oli menetlusalune isik teadlik, et ta ei ole juhile lubatud seisundis ning tal puudub õigus mootorsõidukit juhtida.

Kohus leiab, et .K on rikkunud LS § 69 lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi F ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või

ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud LS § 224 lõike 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole ning kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust.

LS § 224 lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni

300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama

paragrahvi lõike 3 punkt 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni.

Vastavalt karistusseadustiku §-le 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Vastavalt kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsioonivahemiku keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt kergendavate ja

4

raskendavate asjaolude esinemisele, nihutada kas üles- või allapoole ning korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest lähtuvalt.

F.K karistati kohtuvälise menetleja poolt rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses ehk summas 800 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja võtnud LS

§ 224 lg 3 p 1 alusel ära menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse kolmeks kuuks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud.

Kaebuse esitaja taotleb rahatrahvi vähendamist, ositi tasumist või alternatiivselt põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.

LS § 224 lõikes 2 on sätestatud vastutus mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle

ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kaebuse esitajal

tuvastati väljahingatavas õhus 0,59 mg/l kohta. Seega võib öelda, et isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmine. See aga omakorda määrab ära karistuse ranguse. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ja on .K karistanud üle keskmise F määra, s.o 200 trahviühiku ulatuses.

Kohus leiab, et antud asjas esineb karistust kergendava asjaoluna kahetsus, mida .K on F väljendanud kohtule esitatud kaebuses.

Kuna tegemist on keskmise suurusega süüga, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, küll aga

on tuvastatud kergendav asjaolu, leiab kohus, et keskmisest tunduvalt suurema põhikaristuse määramine ei ole põhjendatud.

Seega kohus vähendab .K-le määratud rahatrahvi suurust, mõistes LS § 224 lg 2 järgi F põhikaristuseks rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot.

KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohus

leiab, et .K taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks on põhjendatud. Tegemist on Xxxx F õpilasega, kellel puudub piisav sissetulek rahatrahvi tasumiseks. Kohus leiab, et .K võib F rahatrahvi tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul, tasudes igas kuus 30 eurot.

Seonduvalt lisakaristusega leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-122-13 punktis 11 on selgitatud, et i

Kohus leiab, et antud juhul esinevad sellised erandlikud asjaolud, mis toovad kaasa lisakaristuse

kohaldamise vajalikkuse isikule, keda ei ole varasemalt karistatud. Praeguses väärteoasjas on leidnud tuvastamist, et alkoholi kogus väljahingatavas õhus jäi keskmise määra vahemikku ning isiku käitumine, s.o peale kolme kokteili tarvitamist mootorsõiduki juhtima asumine, näitab tema

ükskõikset ja hoolimatut suhtumist oma teosse, liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning

võimalikku saabuvasse tagajärge. On üldteada, et juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Lisaks on leidnud tuvastamist, et

F.K sõitis mittevastava sõidukiirusega (tunnistaja ütluste kohaselt umbes 130 km/h),

tekitas liiklusohtliku olukorra (tunnistaja ütluste kohaselt möödudes sõidukist riivas vasakut

5

teepiiret, mille tulemusena purunes sõiduki esimene rehv). Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et F.K sõidukis viibis ka kaasreisija. Seega ei seadnud .K ohtu üksnes ennast, vaid F ka kaasreisija.

Karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole .K varasemalt karistatud, sellest tulenevalt F peab kohus õigustatuks võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus kolmeks kuuks, s.o LS § 224 lg 3 p-s 1 sätestatud miinimummääras.

Kaebuse esitaja on alternatiivselt taotlenud põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmist 3 kuuks. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja

otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Riigikohus lahendis 3-1-1-90-13 punktis 7 on samuti märkinud, et

Liiklusseaduse § 224 lg-s 2 on karistustena märgitud rahatrahv, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. Seega rahatrahvile, mis on kergeim karistus, järgnevad

raskematena arest või juhtimisõiguse äravõtmine. Kohtuväline menetleja on .K-le F määranud põhikaristusena rahatrahvi ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise

3 kuuks. Kuivõrd kohtul puudub õigus raskendada menetlusaluse isiku olukorda, s.t põhikaristusena mõista raskem karistus, siis ei rahulda kohus menetlusaluse isiku taotlust mõista põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Eeltoodu alusel kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 09.11.2017.a. .K suhtes tehtud otsuse väärteoasjas nr. F

2302,17,011365 põhikaristuse suuruse osas. Põhikaristuse, s.o rahatrahvi võimaldab kohus

tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristuse osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p. 2

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/