2-17-4751/34 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-17-4751

Määruse kuupäev

Tartu, 20. detsember 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Villu Kõve ja Malle Seppik

Kohtuasi

Narva kohtutäituri Andrei Kreki avaldus võlgniku U. R

õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. augusti 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U. R määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Narva kohtutäitur Andrei Krek

Puudutatud isik (võlgnik) U. R, esindaja vandeadvokaat Vahur

Krinal

Puudutatud isik (sissenõudja) S. R, seaduslik esindaja A. V

Asja läbivaatamise kuupäev

27. november 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. augusti 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751 ning

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

2. Määruskaebus osaliselt rahuldada.

3. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Andrei Krek (avaldaja, kohtutäitur) esitas 24. märtsil 2017 Viru Maakohtule

avalduse, milles palus peatada U. R (võlgnik) mootorsõiduki juhtimisõiguse ja keelata talle selle

andmine.

Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku vastu algatatud täiteasi nr 066/2014/348

elatise sissenõudmiseks. Täiteasja aluseks on Pärnu Maakohtu 24. augusti 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-6926, Pärnu Maakohtu 29. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-5528 ning

S. R (sissenõudja; laps) seadusliku esindaja A. V (lahutatud abikaasa) täitmisavaldus. Nõude sisuks

2-17-4751

on elatis 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära, kuni 6. jaanuarini 2021. 1. jaanuaril 2017 oli elatise võlg 7577 eurot 8 senti. Võlgnik ei

ole elatist korrapäraselt tasunud ja täitemenetluses pole seda õnnestunud sisse nõuda. Viimati tasus

võlgnik 22. augustil 2016 elatist 33 eurot 14 senti. Sissenõudja seaduslik esindaja andis 1. novembril

2016 nõusoleku võlgniku täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg-s 1 nimetatud õiguste ja lubade

kehtivuse peatamiseks. Kohtutäitur hoiatas 24. jaanuaril 2017 võlgnikku TMS § 1771 järgi elatise

maksmata jätmise TMS §-des 1772 ja 1773 loetletud tagajärgede eest ning hoiatus toimetati

võlgnikule kätte 11. veebruaril 2017 (avalduses ekslikult märgitud 2.11.2017). Võlgnik ei ole

30 päeva jooksul täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 märgitud tingimust.

2. Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Maakohtule esitatud avalduses selgitas võlgnik, et ei tasu

elatist, kuna tööd on vähe, sest põllumajandussektoris on rasked ajad. Kuna talvel on tööd vähe, siis

on tema töötasu natuke üle miinimummäära. 2017. a jaanuaris oli võlgnikul kukkumistrauma

(rindkeresiseste elundite hulgivigastused), mille tõttu ta oli kuni 2017. aasta märtsini haiguslehel.

Vastuse esitamise ajal (11. aprill 2017) oli tervis endiselt korrast ära, sest roidemurrud ei olnud

paranenud. Pärast lahutust tasus elatist korralikult, kuid kui tagaseljaotsusega mõisteti elatiseks

215 eurot kuus, ei olnud võlgnikul võimalik korrektselt elatist tasuda ega ka endal täisväärtuslikku

elu elada. Võlgnikul on kõrgvererõhktõbi, mistõttu ta ei saa teha raskemat füüsilist tööd ega teenida

suuremat töötasu. Võlgnik ei ole keeldunud lapsele elatise maksmisest, kuid pidas valeks elatise

väljamõistmist lahutatud abikaasale, kes on täie tervise juures. Juhtimisõiguse piiramine mõjutab

võlgniku edasist tööd, kuna seda on vaja ladudesse sõitmiseks. Võlgnik lubas, et töötasu paranemise

järel hakkab ta taas lapsele elatist tasuma. 17. aprillist 2017 töötab võlgnik OÜ-s Triloog autojuhina.

Võlgniku esimene palgapäev on ajavahemikus 10. kuni 15. maini 2017. Enne seda ei ole võlgnikul

olnud pika aja jooksul sissetulekut. Võlgnik palus tungivalt jätta juhtimisõigus peatamata, sest selle

peatamisega võetaks temalt viimanegi võimalus teenida sissetulekut elatise tasumiseks ja ka enda

ülalpidamiseks.

3. Viru Maakohus rahuldas 22. mai 2017. a määrusega kohtutäituri avalduse. Maakohus peatas

võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult ning luges juhtimisõiguse peatunuks

kohtumääruse jõustumisest. Maakohus keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise.

Maakohus määras, et kohtumääruse jõustumisel on võlgnik kohustatud viie tööpäeva jooksul

lahendi jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud jättis maakohus

menetlusosaliste endi kanda.

Maakohus viitas TMS § 1773 lg 1 p-le 1 ja § 1771 lg-le 1. Pooled ei vaidle selle üle, et võlgnik ei ole

täitnud sissenõudja ülalpidamiskohustust; võlgniku vastu on algatatud täiteasi nr 066/2014/348 lapse

elatise sissenõudmiseks; 1. veebruaril 2017 oli elatise võlgnevus 7577 eurot 8 senti; sissenõudja

esitas 1. novembril 2016 kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku võlgniku

TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks; kohtutäitur hoiatas võlgnikku

mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnikule on hoiatus 11. veebruaril 2017

isiklikult kätte toimetatud; võlgnik ei ole pärast hoiatuse kättesaamist täitnud ühtegi TMS § 1771

lg 1 kohast tingimust.

Maakohus tuvastas, et 30. jaanuarist kuni 3. veebruarini 2017 viibis võlgnik ravil SA-s Põhja-Eesti

Regionaalhaigla ning sealne ravi oli tulemuslik. Võlgnik ei tõendanud, et tal on pikaajalised

terviseprobleemid. Võlgniku lepinguline esindaja kinnitas kohtuistungil, et võlgnik ei ole

töövõimetu. Maakohus leidis, et isegi kui eeldada, et võlgnikul on terviseprobleemid, peab võlgnik

valima oma füüsilistele võimetele vastava töö ning eeltoodud väited ei ole mõjuv põhjus, et jätta

elatis tasumata. Selline elatise võlgnevus ei teki mõne kuuga, võlgnik ei ole elatist aastaid

korrapäraselt tasunud. Võlgnik ei hakanud kohtu määratud tähtajal elatist korralikult tasuma.

2(9)

2-17-4751

Võlgnik tasus 9. mail 2017 elatise võlgnevusest 70 eurot 68 senti. Tasutud summa on ühe kuu

elatisest oluliselt väiksem.

Maakohus tuvastas, et võlgnik teenib miinimummääras sissetulekut. Praeguse töökoha kaotamine ei

raskenda võlgniku olukorda, kuna miinimummääras töötasu on võimalik teenida ka töökohtadel

(nt kojamees, turvamees), mis ei nõua juhtimisõigust. Praegune töökoht ning sissetulek ei võimalda

võlgnikul oma kohustusi sissenõudja ees täita. Perekonnaseaduses (PKS) sätestatud

ülalpidamiskohustuse mõtte järgi on kohustatud isikul kohustus aktiivselt otsida tuluallikaid, mis

võimaldavad anda oma alaealistele lastele vajalikus ulatuses ülalpidamist. Võlgnik ei tõendanud, et

on proovinud otsida tuluallikaid, mis võimaldaksid tal oma vanemakohustusi täielikult täita.

Juhtimisõiguse puudumisega võib kaasneda praeguse töökoha kaotus ning töö leidmise võimaluste

ahenemine, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole töö leidmisel ja tööle asumisel vältimatu tingimus.

Eelduslikult on miinimummääras töötasu eest võimalik ka praeguse tööandja juures temaga

kokkuleppel ja vabade töökohtade olemasolul teha muud tööd, milleks ei ole vaja juhtimisõigust.

Maakohus viitas PKS § 102 lg-tele 1 ja 2 ning leidis, et võlgnikul on kohustus teenida sissetulekut

ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike. Võlgnikul on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Võlgnik peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja

oma alaealiste laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kui võlgnikul ei ole eelnevalt märgitud põhjustel

võimalik sissenõudjale väljamõistetud ulatuses elatist tasuda, tuleb esitada kohtule hagi elatise

vähendamiseks.

Võlgniku lepinguliseks esindajaks praeguses tsiviilasjas on vandeadvokaat. Teadaolevalt on

vandeadvokaatide tunnitasu määrad väga kõrged. Võlgnik on valmis tasuma lepingulisele

esindajale, kuid ei leia raha sissenõudjale väljamõistetud elatise tasumiseks. Võlgniku selline

käitumine on pahatahtlik, vastuvõetamatu ja arusaamatu.

Iga elatise võlgnik võib väita, et juhtimisõiguse peatamine on ebaõiglane. Lapsele elatise tasumise

kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Võlgnik ei ole esitanud erandlikke asjaolusid, mis

annaksid aluse TMS § 1774 lg 2 p 3 kohaldamiseks.

Elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab

selle tegelikkuses ka tõhusalt tagama. Senised täitemenetluse meetmed ei ole praegusel juhul olnud

piisavad ning elatise sissenõudmiseks tuleb kasutada täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning

õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS) ja

leidnud, et piirang on proportsionaalne ning vajalik. Alaealine laps ei pea ootama aastaid, kuni

vanem leiab endale ihaldusväärse ja sobiliku töökoha. Kui elatist maksma kohustatud isik ei suuda

endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse tema võimetele vastava

töö. Võlgniku elatise võlgnevus on juhtimisõiguse olemasolule vaatamata kasvanud 7577 euro

8 sendi suuruseks. Seega ei pane võlgnikul juhtimisõiguse puudumine sissenõudjat senisest

halvemasse olukorda. Ei saa olla veendunud, et võlgnik oleks teinud kõik endast oleneva, et täita

sissenõudja ülalpidamise kohutust. Juhtimisõiguse peatamine ei piira võlgniku liikumisvõimalusi.

Võlgnik elab Pärnu linnas, kus ühistransport on sage ja hästi korraldatud. Võlgnik ei ole esile

toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saa ühistranspordiga liigelda.

4. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada

ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Võlgnik kordas maakohtule esitatut,

kinnitades, et ei ole jätnud elatist pahatahtlikult maksmata. Muu hulgas märkis võlgnik, et muud

füüsilist tööd ta tervisliku seisundi tõttu teha ei suudaks ning autojuhiamet on ainus võimalus

3(9)

2-17-4751

teenida enda ja lapse jaoks sissetulekut. Soovitus liigelda ühistranspordiga tundub mõnitav, sest

ühistranspordiga liigeldes ei ole võimalik elatist teenida. Määrus on võlgniku suhtes ebaõiglane.

Etteheide advokaadi palkamise kohta elatise maksmise asemel riivab tugevalt võlgniku õigust saada

õigusabi küsimuses, milles ta ise ei ole pädev. Võlgnikul puudub oma arvelduskonto käsutamise

võimalus, sest kohtutäitur on konto arestinud, seega on põhjendamatu etteheide lapsele elatisraha

ülekannete tegemata jätmise kohta. Võlgnik ei tea, miks avaldaja ei ole võlgniku arvel lapsele elatist

tasunud.

5. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 9. augusti 2017. a määrusega maakohtu määruse muutmata,

määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt riivab õiguste TMS § 1772 alusel piiramine võlgniku

põhiseaduslikke õigusi (PS §-s 19 sätestatud õigus vabale eneseteostusele, PS §-s 29 sätestatud

õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, PS §-s 34 sätestatud õigus vabalt liikuda).

Selle tavapäratu täitemenetluse vahendi kohaldamisega ei saa nõuet iseenesest rahuldada. Seetõttu

on kohtul TMS § 1772 alusel esitatud avaldust rahuldades kõrgendatud põhjendamiskohustus.

Maakohus põhjendas oma määrust piisavalt. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse

põhjendustega avalduse rahuldamise, juhtimisõiguse peatamise ja juhtimisõiguse andmise keelamise

eelduste kontrollimise kohta ega korranud neid (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659

ja § 654 lg 6).

Vanemal on kohustus hankida oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem

ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Lisaks

on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva. Võlgnik ei tõendanud, et tasus elatist nõuetekohaselt palgapäeval, mis pidi olema

ajavahemikul 10. kuni 15. maini 2017. Seega on paljasõnaline võlgniku väide, et ta hakkab

OÜ-s Triloog autojuhina töötades tasuma korrapäraselt elatist. Võlgniku viibimine haiglaravil ei ole

põhjuseks, miks juhtimisõiguse peatamine on võlgniku jaoks ebaõiglane. Elatise võlgnevus on

tekkinud pika aja jooksul. Võlgnik ei tõendanud, et saadud trauma põhjustaks praegusel ajal

töövõimetust ning et ta ei saa trauma tõttu töötada teistes ametites. Maakohtu etteheide advokaadi

kasutamise kohta on vale ja võlgnik võib valida, kas kasutada sissetulekut kohustuste täitmiseks või

õiguste kaitsmiseks. Õigus saada kohtumenetluses õigusabi on igaühe seaduslik õigus.

Ringkonnakohus viitas TMS § 1775 lg 1 p-le 1 ning selgitas, et võlgniku juhtimisõigust ei ole

lõplikult peatatud ning tal on võimalik saada juhtimisõigus tagasi juba siis, kui ta on tasunud kolme

kuu elatise.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuses palub võlgnik maakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning teha uue

määruse, millega jätta avaldus rahuldamata.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna

kohtutäitur ja sissenõudja ei esitanud maakohtule seisukohta võlgniku määruskaebuse kohta ning ka

ringkonnakohus ei täpsustanud nende seisukohti. Ringkonnakohus ei arvestanud lahendi tegemisel,

et võlgnik on menetluse ajal oluliselt vähendanud oma võlgnevust. Tõendite kohaselt viibis võlgnik

intensiivravil, mistõttu ta ei saanud sissetulekut enda ja oma alaealise lapse ülalpidamiseks.

4(9)

2-17-4751

Praeguseks ajaks on võlgnik lõpetanud töölepingu OÜ-ga Triloog, kuna tööandja rikkus oma

kohustusi ja jättis võlgnikule töötasu maksmata. Võlgnikul ei ole selget ülevaadet kohtutäituri kaudu

kinnipeetud raha kandmisest elatise võlgnevuse täitmiseks. Praegusel aastal on arvelduskonto

arestimise, riigi makstud väikesepalgalise toetuse arestimise ning tööandja poolt kohtutäiturile

tasutud summade kaudu saanud kohtutäitur võlgnikult rohkem kui 1300 eurot. See ületab oluliselt

jooksvaid kohustusi. Sellises olukorras on vale kohaldada võlgniku suhtes sunnimeetmeid, mis

takistavad tal enda ja sissenõudja ülalpidamiseks sissetulekut teenida.

8. Kohtutäitur palub jätta puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata. Muu hulgas märgib

kohtutäitur, et avalduse esitamine on osaliselt olnud tulemuslik. Pärast kohtule avalduse esitamist

hakkas võlgnik iga kuu lapsele elatist tasuma (20 eurot kuni 112 eurot kuus). Täitemenetlusosalisel

on õigus tutvuda teda puudutavate dokumentidega kohtutäituri büroos lahtiolekuaegadel.

Täitetoimikus ei ole märget, et võlgnik või tema esindaja oleks täitetoimikuga tutvunud või esitanud

kohtutäiturile päringuid. Võlgniku väide, et ta tasus 2017. a lapse ülalpidamiseks 1300 eurot, on

vale. Pool tasutud rahast on sisse nõutud täiteasjas nr 066/2014/323, milles täidetakse elatisenõuet

(160 eurot kuus) lahutatud abikaasa A. V kasuks Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2013 otsuse alusel.

Vale on võlgniku seisukoht, et 2017. a tasutud summa ületab oluliselt jooksvaid kohustusi.

Võlgniku igakuiseks kohustuseks on elatis 139 eurot ja täitedokumendist tulenev elatise võlgnevuse

kustutamise kohustus 40 eurot 54 senti, kokku 179 eurot 54 senti. See summa ei sisalda võlgniku

kohustust kustutada 7577 euro 8 sendi suurust võlgnevust seisuga 1. jaanuar 2017. Ajavahemikul

1. jaanuarist kuni 1. novembrini 2017 suurenes võlgniku kohustus täiteasjas nr 066/2014/348 (elatis

lapsele) 695 euro 96 sendi võrra.

9. Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi

tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

11. Tsiviilasjas tuleb lahendada õiguslik küsimus sellest, kas kohtud rahuldasid õigesti kohtutäituri

avalduse – piirata võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigust – põhjendusel, et võlgnik ei olnud

nõuetekohaselt tasunud temalt kohtuotsusega välja mõistetud elatist.

12. Täitemenetluse seadustikku lisati peatükk 81 („Õiguste piiramine lapse elatise võlgnevuse

korral“) 1. märtsil 2016 jõustunud seadusemuudatusega. TMS §-d 1771 jj näevad kohtutäiturile

sissenõudja nõusolekul ette võimaluse pöörduda kohtusse lapse elatise võlgniku mootorsõiduki

juhtimisõiguse või muu TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õiguse piiramiseks, kui võlgnik ei ole

täitemenetluses kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ega ole seejärel 30 päeva jooksul ka

täitnud vähemalt ühte kohtutäituri eelnevas hoiatuses märgitud seaduses ette nähtud tingimust

juhtimisõiguse piiramise vältimiseks, nt tasunud vähemalt ühe kuu elatise. Kohus võib TMS § 1772

lg 1 p 2 alusel sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku

hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei

ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul

korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvel.

13. Maakohtu määrusest ei nähtu faktilisi asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, milliste kuude

jooksul on võlgnik jätnud elatise korrapäraselt maksmata ning milles see korrapäratus seisneb.

Teisisõnu, maakohus ei ole tuvastanud kolmekuulist ajavahemikku, mille jooksul on elatis

5(9)

2-17-4751

korrapäraselt maksmata, ega selle aja jooksul tekkinud võlgnevuse suurust, kuigi nende asjaolude

tuvastamine on TMS § 1772 lg 1 kohaldamise eelduseks. Kohtumäärusest ei nähtu selgelt ka seda,

milline on võlgniku lapsele antava ülalpidamise kohustuse suurus. Üldsõnalised järeldused (suure)

võla olemasolu ja maksmise korrapäratuse kohta ei asenda faktiliste asjaolude tuvastamist. Faktilisi

asjaolusid teadmata ei ole võimalik mh otsustada elatise maksmise korrapäratuse üle.

Ringkonnakohus ei ole maakohtu määruse puudust kõrvaldanud ja selliselt on ringkonnakohtu

määrus nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 659, § 667 lg 1 esimene lause ja § 654 lg 4).

Riigikohus ei kogu ega uuri üldjuhul tõendeid (TsMS § 688 lg 5 ja § 695), seega ei ole vea

parandamine praeguses menetluses võimalik.

14. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaadatakse

kohtutäituri avaldus õiguse piiramiseks läbi hagita menetluses ning lõppastmes tuleb võlgnikul

tõendada selle põhjuse olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama. Samas on

kolleegium rõhutanud, et hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi üldjuhul

uurimispõhimõte. See ei võta küll menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike

asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, kuid kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui

hagimenetluses (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17.2).

Kolleegium on varem ka rõhutanud, et kuna võlgniku õiguste piiramise menetluses võidakse piirata

võlgniku põhiseaduslikke õigusi (seda küll võlgniku kui lapsevanema PS § 27 lg-st 3 tuleneva

kohustuse täitmiseks), tuleks hiljemalt kohtumenetluse alguses võlgnikule tema tõendamiskoormust

selgitada (Riigikohtu 9. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 14.3). Võlgniku

ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest võib mõista, et võlgniku kontolt on raha lapsele elatise

maksmiseks kinni peetud, kuid võlgnikul puudub ülevaade, millise osa sellest on kohtutäitur

kandnud üle lapse ülalpidamiseks või miks ta ei ole ülekandeid teinud. Kohtud on jätnud selle

asjaolu põhjendamatult tähelepanuta ega ole teinud võlgnikule ettepanekut asjaolusid täpsustada

ning elatise maksmise kohta tõendeid esitada. Et tegemist on hagita menetlusega, oleks kohtul

tulnud mh võlgnikule selgitada, millise tõendi peab võlgnik esitama, et tõendada elatise tasumist.

Kuna tegemist on hagita menetlusega, on kohtul võimalik esitada päring ka kohtutäiturile, et saada

teavet selle kohta, kas ja kui palju võlgnik on lapse elatisnõude täitmiseks tasunud. Seda eriti

olukorras, kus esitatud asjaolude kohaselt võib võlgnik olla lapse elatisnõuet vähemalt osaliselt

täitnud.

15. TMS § 1772 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib kohus selles lõikes nimetatud meetmeid kohaldada

(alaealise) lapse elatisnõude sissenõudmiseks toimuvas täitemenetluses. Ka TMS peatüki 81

pealkirjast („Õiguste piiramine lapse elatise võlgnevuse korral“) nähtub, et meetmeid on peetud

võimalikuks kohaldada üksnes lapse elatisnõude sissenõudmisel. Riigikogu kodulehelt leitava

asjakohase eelnõu seletuskirja kohaselt täiendati ning täpsustati täitemenetluse reegleid osutatud

sättes loetletud meetmetega just selleks, et tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada

preventiivset mõju, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust

vabatahtlikult. Seletuskirjas on peetud vajalikuks eelistada lapse elatisnõude rahuldamist muude

nõuetega võrreldes. Eelnevast lähtudes ei ole kolleegiumil kahtlust, et TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud

meetmete kohaldamine on võimalik üksnes lapse elatisnõude sissenõudmisel täitemenetluses.

15.1. Maakohtule esitatud avalduses on võlgnik maininud, et lisaks lapsele on temalt elatis välja

mõistetud ka endisele abikaasale (tl 20). Määruskaebuses on võlgnik märkinud, et kuigi tal puudub

selge ülevaade kohtutäituri tehtud rahaliste ülekannete kohta lapsele elatisekohustuse täitmiseks, on

temalt 2017. a kinni peetud üle 1300 euro ja see ületab jooksvaid kohustusi. Kohtutäituri vastusest

võib mõista, et 2017. a on võlgnik täitedokumentide täitmiseks tasunud 1300 eurot, kuid sellest pool

6(9)

2-17-4751

on sisse nõutud täiteasjas nr 066/2014/323 elatisena lahutatud abikaasa kasuks. Jätnud välja

selgitamata, millised rahasummad on võlgnikult kinni peetud, kui palju on sellest läinud lapsele

elatise maksmiseks ja kuidas on sellest tulenevalt lapse elatise võlg kujunenud (vt praeguse määruse

p 13), on kohtud jätnud põhjendamatult tähelepanuta selle, et osa võlgnikult sissenõutud rahast on

läinud mujale kui lapsele elatise maksmiseks. Kui võlgnikult sissenõutud raha jagatakse

sissenõudjate vahel erinevate täitedokumentide järgi ja sellest tulenevalt ei jätku rahast lapsele

elatise maksmiseks täitedokumendis märgitud ulatuses ning seetõttu kohaldatakse võlgniku suhtes

TMS § 1772 lg 1 p-s 2 nimetatud meedet (mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine), siis ei

kohaldata seda üksnes lapse elatisnõude sissenõudmise hõlbustamiseks, vaid ka kõigi teiste täitmisel

olevate nõuete sissenõudmiseks. See ei ole kooskõlas seaduse sätte ega eesmärgiga. Võlgniku

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise üle otsustamisel ei võinud kohtud jätta arvestamata, et osa

võlgnikult kinnipeetud rahast läks muu kui lapse elatisnõude täitmiseks. Asja uuel läbivaatamisel

tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas olukorras, kus kogu võlgnikult sissnõutud raha oleks

arvestatud lapse elatisnõude täitmiseks, oleksid võlgniku õiguste piiramise eeldused täidetud. Kui

mitte, siis ei saanud võlgnikule eespool nimetatud meedet kohaldada.

15.2. Lisaks tuleneb eelnevast ja täitemenetluse seadustiku erinevatest sätetest (vt nt TMS § 65 lg 4,

§ 119 lg 1, § 174 lg 3 p 21), et lapse elatisnõue rahuldatakse täitemenetluses üldjuhul eelisjärjekorras

või annab see nõue sissenõudjale muu eelise (TMS § 132 lg 11). Seega tuleb ringkonnakohtul asja

uuel läbivaatamisel kontrollida ka seda, mis alusel on kohtutäitur võlgniku tasutud summa osaliselt

arvestanud lahutatud abikaasa elatisnõudeks olukorras, kus lapse elatisnõue on jäänud täitmata.

16. Eespool on kolleegium viidanud Riigikogu kodulehelt leitavale asjakohase eelnõu seletuskirjale

ja sellele, et seletuskirja kohaselt täiendati ning täpsustati täitemenetluse reegleid selleks, et

tõhustada lapse elatise sissenõudmist ning avaldada preventiivset mõju, et lapsele elatist maksma

kohustatud isikud täidaksid elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Seletuskirjas märgiti ka, et

selle eesmärgi saavutamiseks on võimalik mõjutada elatise võlgnikku mitmesuguste õiguslike

meetmetega, mis survestaks teda elatist tasuma. Seletuskirjas selgitati lisaks seda, et võlgniku

õiguste piiramise meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine),

vaid et nimetatud meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist

korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa.

16.1. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et võlgniku õiguste piiramise hagita

menetluses tuleb mh vastata küsimusele, kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise

maksmisele kaasa (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 18.1).

Praeguses asjas ei ole maakohus sellega arvestanud, ringkonnakohus ei ole aga viga kõrvaldanud.

Maakohus möönis, et juhtimisõiguse peatamisega võib kaasneda võlgniku töökoha kaotus ja ka töö

leidmise võimaluste ahenemine, kuid ei põhjendanud, kuidas võiks see aidata võlgnikul edaspidi

elatist korrapäraselt maksta.

16.2. Maakohus on leidnud, et võlgnikul juhtimisõiguse puudumine ei pane sissenõudjat senisest

halvemasse olukorda, sest vaatamata sellele, et seni on võlgnikul juhtimisõigus olnud, on elatise

võlgnevus kasvanud 7577 euro 8 sendi suuruseks. Maakohtu seisukohast järeldub kolleegiumi

hinnangul, et maakohus ei pea võlgniku juhtimisõiguse peatamist meetmeks, mis aitaks elatise

maksmisele kaasa. Kui kohus ei pea aga usutavaks, et võlgnik hakkab pärast õiguste piiramise

meetme kohaldamist lapsele korrapäraselt elatist tasuma, ei ole tegemist tõkendiga, mis peaks

võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma sundima, vaid karistusliku meetmega.

17. Kolleegium märgib, et PS § 27 lg 3 sätestab vanemale kohustuse (ja õiguse) hoolitseda oma

lapse eest ja teda kasvatada, PKS § 96 kohustab vanemat andma oma lapsele ülalpidamist. Samas

7(9)

2-17-4751

peavad ka võlgnikule olema tagatud menetluslikud ja sisulised garantiid oma õigustatud huvide

kaitseks, sh täitemenetluses. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse

vastavalt kohtutäiturile ja kohtule põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane.

Selleks on võlgnikul samade sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise

tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema

ülalpeetava toimetulekut (vt Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17).

Võlgniku õiguste piiramise avaldusele esitatud vastuväites toodud põhjendusi tuleb esmalt

kontrollida kohtutäituril, otsustamaks kohtusse pöördumise vajaduse üle, ja seejärel kohtul.

17.1. Kolleegium leiab, et praeguses asjas ei kontrollinud ringkonnakohus sisuliselt, kas mõjuvaks

põhjuseks elatise tasumata jätmisel TMS § 1774 lg 2 p 3 mõttes võis olla võlgniku tervislik seisund.

Ringkonnakohus leidis, et võlgniku haiglaravil viibimine ei ole põhjuseks, miks juhtimisõiguse

peatamine on võlgniku jaoks ebaõiglane, kuid ei põhjendanud oma järeldust. Ringkonnakohus on

analüüsinud üksnes seda, et võlgniku tervislik seisund ei takista tal praegu sissetuleku teenimist ja

seeläbi ka elatise tasumist. Ringkonnakohus nõustus TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi maakohtu

põhjendustega ega korranud neid, kuid ka maakohus ei analüüsinud sisuliselt, kas mõjuvaks

põhjuseks elatise tasumata jätmisel TMS § 1774 lg 2 p 3 mõttes võis olla võlgniku tervislik seisund

(mh haiglaravil viibimine).

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas võlgniku tervislik seisund oli mõjuv

põhjus lapsele elatise tasumata jätmiseks. Seejuures tuleb vajadusel selgitada võlgnikule kohustust

oma väiteid täiendavalt tõendada.

17.2. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3

kohaselt võib võlgnik esitada ka väite, et tema õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema

ülalpeetavate toimetulekut. See on teine võimalik mõjuv põhjus, mida kohus peab võlgniku väidete

alusel kontrollima (Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 20).

Kuigi kassatsioonkaebuse järgi on võlgnik praeguseks lõpetanud OÜ-ga Triloog töölepingu,

tuvastas maakohus, et võlgnik töötas alates 17. aprillist 2017 autojuhina. Kolleegiumi hinnangul

kohaldasid kohtud valesti materiaalõigust, kui leidsid, et juhtimisõiguse puudumisega võib kaasneda

praeguse töökoha kaotus ning töö leidmise võimaluste ahenemine, kuid märkisid samas

üldsõnaliselt ja faktilistele asjaoludele tuginemata, et juhtimisõiguse olemasolu ei ole töö leidmisel

ja tööle asumisel vältimatu tingimus ning et praeguse töökoha kaotamine ei raskenda võlgniku

olukorda, kuna miinimummääras töötasu on võimalik teenida ka töökohtadel (näiteks kojamees,

turvamees), mis ei nõua juhtimisõigust. Kohtud ei ole välja selgitanud asjaolusid, mille põhjal saaks

otsustada, kas juhtimisõiguse piiramine (ja seetõttu võlgniku töötuks jäämine) takistab oluliselt

võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut ning kahjustab nende olukorda. Võlgnikule peab jääma

võimalus tõendada, et tema elukohas või mõistlikus kauguses elukohast ei ole võimalik leida sama

töötasuga või tasuvamat tööd või et nt tervislikel põhjustel ei ole tal võimalik pakutavat (tasuvamat)

tööd vastu võtta (vt Riigikohtu 9. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 14.2)

18. Lisaks kordab kolleegium varasemas praktikas kohtu selgitamiskohustuse kohta väljendatud

seisukohta, mille kohaselt peab võlgnik üheselt aru saama, et isegi kui tal on olemas

madalapalgaline töökoht, mis eeldab juhiloa olemasolu, võib tal juhtimisõiguse peatamise korral

kaduda võimalus sel töökohal töötada. Selgitus võimaldaks võlgnikul alustada uue töökoha otsimist

enne tema õigusi piirava kohtulahendi jõustumist, kui kohus ei pea tema vastuväiteid mõjuvaks

(Riigikohtu 9. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 14.3).

8(9)

2-17-4751

19. Kolleegium on ka varasemas praktikas viidanud asjakohase seaduseelnõu seletuskirjale ning

rõhutab veelkord, et seletuskirja kohaselt ei ole võlgniku õiguste piiramise meetme eesmärk

võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid nimetatud meede on pigem tõkend,

mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse,

miks ta seda teha ei saa (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071,

p 12; 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 15). Lisaks sellele on viidatud

seaduseelnõu seletuskirjas märgitud, et elatise võlgnikud võib lähtuvalt nende majanduslikust

olukorrast jagada kahte rühma: võlgnikud, kellel ka tegelikult puudub sissetulek ning muu vara,

mille arvel saaks elatisnõuet täita, ja võlgnikud, kellel on vahendeid elatise maksmiseks, kuid kellel

õnnestub oma vara kohtutäituri eest varjata. Teise rühma kuuluvad võlgnikud teenivad oma

sissetuleku, töötades ümbrikupalga eest, või peavad ise mingit laadi registreerimata ettevõtlust.

Nende puhul ei anna tulemust tüüpilised täitemenetluse sissenõudmise meetmed, nagu pangakonto

ja töötasu arestimine. Kolleegiumi hinnangul võib sellest mõista, et meetme eesmärgina on nähtud

ennekõike nende võlgnike distsiplineerimist ja innustamist elatist maksma, kellel oleks vahendeid

oma elatisekohustust täita, kuid kes ei soovi seda teha mingil muul põhjusel kui vahendite nappus.

20. Kolleegium kordab varasemas praktikas väljendatut, et kohtud ei või võlgniku õigusi piirata

üksnes põhjendusel, et võlgnikult on elatis välja mõistetud ja ta ei ole seda nõuetekohaselt tasunud.

Selline käsitlus tooks kaasa elatise võlgniku õiguste automaatse piiramise, välistaks õiguste

piiramata jätmise elatise maksmata jätmisel mõjuva põhjuse tõttu ega võimaldaks kaaluda seda, kas

taotletav abinõu on kohane, sundimaks võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma (Riigikohtu

9. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12071, p 12; 4. oktoobri 2017. a määrus tsiviilasjas

nr 2-16-14071, p 18.3). Võlgniku õiguste piiramist ei saa põhjendada ka sellega, et elatise võlgnevus

on tekkinud pikema aja jooksul. Kohus peab sisuliselt kontrollima, kas võlgniku õiguste piiramise

eeldused on konkreetsel juhul täidetud. Muu hulgas tuleb seejuures hinnata seda, kas meetmel, mille

kohaldamist taotletakse, võib ka tegelikult olla mõju, mis innustaks võlgnikku lapse elatiskohustust

täitma.

21. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

22. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada.

Peeter Jerofejev

Villu Kõve

Malle Seppik

9(9)