Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-17-1238/30 AI generated

3-17-1238/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-17-1238/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla 30. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-4/599 otsustati lukustada Viru Vangla V7 osakonna kõik kambrid kinnipeetavate ja vanglateenistujate tervisekaitse eesmärgil, olukorra hindamiseks asjaolude kontrollimiseni antisanitaarse olukorra tõttu eluosakonna üldkasutatavates ruumides. Kambrid lukustati käskkirja andmise päeval ja avati taas

Legislator headnote

AI generated

3-17-1238/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Halduskohus on jätnud kaebuses esitatud tuvastamisnõude läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna tuvastamisnõue ei ole lubatav tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2.

Keywords

AI generated
consumable thing visa consumer credit revocation unfit notwithstanding health condition medical necessity mandatory mask wearing
AI generated
3-18-1061/25
Viru Vangla 07.04.2018 käskkirjaga nr 6-4/111-1 (tl 17-18) kohaldati kinnipeetav V.K.
3-15-2010/26
Viru Vangla 18.03.2015 käskkirjaga nr 6-4/145 (tl 20-21p) kohaldati alates 18.03.2015 kinnipeetav A.
3-13-2178/16
15.11.2011 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6.-1/646 (tl 50-51), millega kohaldati kinnipeetav A.A.i suhtes kuni vajaduse äralangemiseni täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist. 14.08.2013 koostati samas vanglas käskkiri nr 6.-1/1129-KP (tl 3-353), millega pikendati A.A.ile 15.11.2011 käskkirjaga nr 6.-1/646-KP kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning otsustati rakendada tema suhtes eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist ning spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamises seisneva kehakultuuriga tegelemise keelamist. Seejuures võimaldati talle aga kahe tunni jooksul päevas (11.00-12.00 ja 18.55-19.55) jalutamist E7 koridori trelluksega eraldatud osas ja televiisori vaatamist grupitööruumis 3426. 19.09.2013 vaideotsusega nr 6.-12/226-2 (tl 37-38) jäeti käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudega vaie (tl 36) rahuldamata. Varem on A.A.i suhtes rakendatud täiendavate julgeolekuabinõude pikendamiseks koostatud käskkirjad 15.02.2012 nr 6-1/96-KP, 15.05.2012 nr 6-1/316-KP, 15.08.2012 nr 6-1/587-KP ja 15.03.2013 nr 6-1/212-KP (tl 52-65). Veel on toimikusse esitatud Viru Maakohtus koostatud kohtuotsus nr 1-12-12046 (tl 39-40), millega tunnistati A.A. teisele kinnipeetavale kambritevahelises koridoris tervisekahjustuse põhjustamise eest karistusseadustiku § 121 järgi süüdi ja mõisteti talle karistuseks üks aasta vangistust ning 04.06.2013 alustatud ja 20.06.2013 kinnitatud riskihindamise ankeet nr 89093 (tl 41-44), mille ohtlikkuse ülevaadet käsitlevas osas 10.6 on hinnatud tema käitumisest tulenevad riskid vanglas ametnike ja teiste kinnipeetavate ning avalikkuses ühiskonna suhtes kõrgohtlikuks.
3-21-1088/17
Viru Vangla kohaldas 25. märtsi 2021. a käskkirjaga nr 3-21/1-2/63 alates 24. märtsist 2021 kinnipeetav XXi (edaspidi kaebaja) suhtes kuni asjaolude äralangemiseni järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine ning vanglasisese liikumisja suhtlusvabaduse piiramine. Käskkirjast nähtuvalt teavitas kaebaja 24. märtsil 2021 kell 23.00 läbi kõneterminali valvurit, et lõi kambri akna puruks. Kaebaja põhjendas oma tegevust sellega, et ei saa olla koos kambrikaaslase VViga samas kambris, sest ei saa kambrikaaslase norskamise tõttu magada. Vangla leidis, et ei saa jätta reageerimata ja oodata järjekordseid vangla vara lõhkumisi. Füüsilised rünnakud või muud vangla vara rikkumised on suureks ohuks nii vangla kui vanglas viibivate isikute julgeolekule. Edasiste võimalike konfliktide ja õigusrikkumiste ärahoidmiseks tuleb kohaldada kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse vanglas viibivate isikute ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks ning edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks. Kaebaja on vaja paigutada eraldatud lukustatud kambrisse, et tagada tema üle efektiivsem järelevalve ja vältida kokkupuudet vanglas viibivate isikutega. Kaebaja suhtes tuleb kohaldada ka liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et minimaliseerida kokkupuuteid teiste isikutega, kelle suhtes kaebaja võib olla negatiivselt meelestatud. Samuti tuleb kaebaja suhtes kohaldada kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises, sest sinna saatmisel ei ole tagatud kaebaja vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajaduse tingib ka eraldatud lukustatud režiimil viibimise eripära.
3-15-2817/15
Kaebuse materjalist nähtuvalt anti R.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-1238 Haldusasi M.M. kaebus Viru Vangla 30. mai 2017. a käskkirja nr 1- 4/599 ja Viru Vangla toimingu (kaebaja hoidmine koristamata jäetud eluosakonnas) õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 2. oktoobri 2017 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus M.M. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Rahuldada M.M. määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 2. oktoobri 2017. a määruse punkt 1. ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 30. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-4/599 otsustati lukustada Viru Vangla V7 osakonna kõik kambrid kinnipeetavate ja vanglateenistujate tervisekaitse eesmärgil, olukorra hindamiseks asjaolude kontrollimiseni antisanitaarse olukorra tõttu eluosakonna üldkasutatavates ruumides. Kambrid lukustati käskkirja andmise päeval ja avati taas

8. juunil 2017.

2. M.M. esitas 7. juunil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles muu hulgas taotles Viru Vangla 30. mai 2017. a käskkirja tühistamist.

3. Tartu Halduskohtu 29. augusti 2017. a määrusega lõpetati menetlus käskkirja tühistamise nõudes käskkirja kehtivuse lõppemise ja kaebaja õigustele mõju puudumise tõttu. Samas pidas kohus põhjendatuks võtta menetlusse juba kaebuses eraldiseisvalt märgitud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue. Kohus märkis, et ei pea hilisemat kahju hüvitamise nõuet ilmselgelt perspektiivituks.

4. Tartu Halduskohtu 2. oktoobri 2017. a määrusega (resolutsiooni p 1) jäeti läbi vaatamata M.M. kaebus Viru Vangla 30. mai 2017. a käskkirja nr 1-4/599 õigusvastasuse tuvastamise nõude osas. Kohus põhjendas nõude läbi vaatamata jätmist sellega, et sarnaselt kartserisse paigutamisega õigusvastase käskkirja alusel, üldjuhul ei ole ka kinnipeetava lukustatud kambrisse paigutamisel VangS § 8 lg 2 alusel inimväärikuse alandamise kvaliteeti, mistõttu ei ole tuvastamiskaebus hilisema kahju hüvitamise nõude esitamise eesmärgil lubatav vastavalt HKMS § 45 lg-le 2. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. M.M. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 2. oktoobri 2017. a määruse resolutsiooni p

1. tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt on kaebajal ka preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna vastustaja on rakendanud sarnast meedet, s.o terve eluosakonna sulgemist, alusetult ka hiljem, mistõttu võib selline tegevus korduda ka tulevikus. Kaebaja peab jätkuvalt perspektiivikakas ka hilisemat kahju hüvitamise nõuet, osutades lisaks erinevatel perioodidel osakonna sulgemise võimalikule kumulatiivsele mõjule.

6. Viru Vangla vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

7. Tartu Halduskohtu 24. oktoobri 2017. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja edastati lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.

9. Halduskohus on jätnud kaebuses esitatud tuvastamisnõude läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna tuvastamisnõue ei ole lubatav tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2.

10. Esmalt osutab ringkonnakohus, et olukorras, kus halduskohus asub seisukohale, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatud HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud piirangu tõttu, ei ole tegemist HKMS § 121 lg 2 p-s 2 nimetatud olukorraga ning kaebuse tagastamisel (läbi vaatamata jätmisel) on kohane viidata HKMS § 121 lg 2 p-le 1, s.o kaebeõiguse puudumisele.

11. Käesoleval juhul ei pea ringkonnakohus tuvastamisnõude läbi vaatamata jätmist ka sisuliselt põhjendatuks. Kinnipeetava vabadusõiguse täiendav piiramine lukustatud kambrisse paigutamisega riivab tema põhiõigusi. Piirangu õigusvastasel kohandamisel ei saa välistada, et kahju hüvitamise kohaseks vahendiks on rahalise hüvitise määramine. Vaidlustatud käskkirja alusel on kambrite lukustamist kohaldatud kokku kümnel päeval (30. maist kuni 8. juunini 2017). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist sedavõrd lühikese perioodiga, et asjaolusid täiendavalt selgitamata saaks asuda seisukohale, et juhul, kui käskkiri osutub õigusvastaseks, puuduks kaebaja kahju hüvitamise nõudel Viru Vangla vastu igasugune edulootus.

12. Siinjuures juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et halduskohtu viidatud asjas (3-3-1- 93-09) one Riigikohus sedastanud, et kinnipeetava kartserisse paigutamine õigusvastase käskkirja alusel toob üldjuhul kaasa sellega kinnipeetavale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise maksmise kohustuse (p 12). Asjaolu, et seejuures on Riigikohus pidanud põhjendatuks kvalifitseerida kaebaja nõue vabadusõiguse rikkumisena, mitte inimväärikuse alandamisena, ei muuda kahjunõuet perspektiivituks. Ka halduskohus ise on 29. augusti 2017. a määruses leidnud, et hilisem kahju hüvitamise nõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu, selgitamata kaevatavas määruses, miks ta oma seisukohta muutis.

13. Preventiivse huvi tuvastamisnõude esitamisel on M.M. esile toonud 10. juulil 2017. a menetlusdokumendis. Halduskohus ei ole hinnanud preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõude lubatavust. Ringkonnakohus peab ka sel eesmärgil kaebust käesoleval juhul lubatavaks. Kaebaja ja vastustaja seisukohtadest saab järeldada, et sama meetme kohaldamine tulevikus võib korduda. Olukorras, kus lukustamise perioodi arvestades kaebajal ilmselt ei ole võimalik saavutada käskkirja kehtetuks tunnistamise vaide lahendamist lukustamise ajal, kohtule kaebuse esitamisest rääkimata, puudub tal muu efektiivne õiguskaitsevahend vastustaja tegevuse vaidlustamiseks.

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada ning Tartu Halduskohtu

2. oktoobri 2017. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada.

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/