3-17-2364/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tanel Saar, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2017, Tartu Haldusasja number 3-17-2364 Haldusasi Varmo Tugimi kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vangla direktori käskkirjaga kehtestatud suitsetamise keeluga Tartu Vanglas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.11.2017. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Varmo Tugimi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/määruskaebuse esitaja Varmo Tugim RESOLUTSIOON Jätta Varmo Tugimi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27.11.2017. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. Tugim esitas 12.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta märkis, et Tartu Vangla direktori käskkirjaga kehtestatud suitsetamise keeld vanglas on vastuolus põhiseadusega ja rikub kaebaja inimõigusi. Kaebaja palus kohtul tagada võimalus kaebajal suitsetada kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni ning lubada tal Tartu Vanglast osta sigarette.

2. Tartu Halduskohus tagastas 27.11.2017. a määrusega V. Tugimi kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kohus märkis, et esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal õigusliku olustiku säilitamine. Lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-test 1,2 ja 5 peab esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise ajal toimuma taotluse esemega seonduv vaidevõi kohtumenetlus, kuid määruse tegemise seisuga kohtule teadaolevalt ei ole pooleli vaidemenetlust ega kaebuse menetlust, mille käigus saaks kohus kohaldada esialgset õiguskaitset. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega, mistõttu kohus jättis V. Tugimi esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. V. Tugim esitas 28.11.2017 määruskaebuse esialgse õiguskaitse määramata jätmise peale. Kaebaja viitab haldusasjas nr 3-17-1449 märgitule ning leiab, et ta on vaide esitanud ja vaide tagastamise peale on võimalik veel määruskaebust esitada, kuid siiski jäeti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Kaebaja soovib, et talle tagataks esialgne õiguskaitse ning palub end vabastada riigilõivust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. V. Tugim taotleb ringkonnakohtult Tartu Halduskohtu 27.11.2017. a määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamist ja tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Koos sellega taotleb

V. Tugim ka esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamist. Riigikohus on kohaldanud HKMS § 104 lg 5 p 3 ning tagastanud riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluselt, mis jääb läbi vaatamata (vt RKHK määrus asjas 3-3-1-32-13, p-d 14-15). Halduskohus kaebajalt riigilõivu tasumist ei nõudnud, jättes kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuna määruskaebus on esitatud määruse peale, millega esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata jäeti, ning ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse muutmata, ei hinda ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel täiendavalt kaebaja menetlusabi taotluse põhjendatust.

5. Ringkonnakohus leiab, et V. Tugimi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 55 lg 2 alusel. HKMS § 55 lg 2 ls 1 sätestab, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et V. Tugimi esialgse õiguskaitse taotlusel esines puudus, mida ei olnud võimalik kõrvaldada ning mis tõi kaasa taotluse läbi vaatamata jätmise.

6. Tulenevalt HKMS §-st 249 peab esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise ajal toimuma taotluse esemega seonduv vaidevõi kohtumenetlus. See on üks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eeldustest, mille puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Seega peab esialgne õiguskaitse lähtuma põhivaidlusest ja teenima sellega sama eesmärki. Tartu Halduskohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata põhjusel, et määruse tegemise aja seisuga ei olnud V. Tugimil ühtegi pooleliolevat vaideega kohtumenetlust. Nimelt oli halduskohus sama määruse p-ga 1 kaebuse tagastanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra läbimata jätmise tõttu. Ringkonnakohus märgib, et ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga ei ole asjaolud muutunud. Kaebaja sai halduskohtu eelviidatud määruse kätte 28.11.2017 (tl 28a), seega tuli esitada määruskaebus kaebuse tagastamise peale hiljemalt 13.12.2017. Kohtute infosüsteemi andmetel kaebaja halduskohtule 27.11.2017. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale määruskaebust ei esitanud. Seega on halduskohtu määrus kaebuse tagastamise osas jõustunud. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kaebuse esemega seonduvat kohtumenetlust ei eksisteeri, ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ringkonnakohtul puudub alus halduskohtu määruse tühistamiseks. Seega jääb määruskaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 252 lõikele 7 ei ole määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel