1-17-689/29 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

117689

Otsuse kuupäev

18. detsember 2017

Kohtukoosseis

Eesistuja Paavo Randma, liikmed Eerik Kergandberg ja Lea

Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Jaanus Konsa süüdistuses KarS § 145 lg 1, § 175

lg 11, § 177 lg 1 (kehtivas redaktsioonis KarS § 175 11), § 178

lg 11 ja § 179 lg 11 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaanus Konsa kaitsja vandeadvokaat Natalia Lausmaa,

kassatsioon

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marika

Reintop

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

25. oktoober 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2017. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2017. a

otsus osas, millega

1.1. Jaanus Konsa mõisteti süüdi ja teda karistati KarS § 175 lg 11 ja KarS § 177 lg 1 (kehtivas

redaktsioonis KarS § 175 lg 11) järgi;

1.2. Jaanus Konsat karistati KarS § 179 lg 11 järgi;

1.3. Jaanus Konsale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus.

2. Tunnistada Jaanus Konsa süüdi KarS § 179 lg 11 järgi ja karistada teda vangistusega 2

aastat.

3. Tunnistada Jaanus Konsa süüdi KarS § 1751 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1

aasta 6 kuud.

4. Mõista Jaanus Konsale KarS § 145 lg 1, § 1751 lg 2, § 178 lg 11 (enne 23. detsembrit 2013

kehtinud KarS § 178 lg 1) ja § 179 lg 11 järgi liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja kohaldada Jaanus Konsale lõplikuks

karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka

1-17-689

eelvangistuses viibitud aeg 4. aprillist kuni 5. aprillini 2016, s.o 2 päeva. Ärakantavaks

karistuseks lugeda 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lgte 1, 2 ja 3 alusel

määrata, et Jaanus Konsal tuleb kohe ära kanda 6 kuud vangistust ja ülejäänud osa, 2 aastat

1 kuu ja 28 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Jaanus Konsa ei pane 5-aastase

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

5. Mõista Jaanus Konsalt välja sundraha 705 eurot.

6. Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata.

7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

8. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Natalia Lausmaa kassatsioonimenetluses Jaanus Konsale

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa)

eurot, sh käibemaks 28 (kakskümmend kaheksa) eurot. Jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaanus Konsa anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 145 lg 1, § 175 lg 11,

§ 177 lg 1 (kehtivas redaktsioonis KarS § 175 lg 11), § 178 lg 11 ja § 179 lg 11 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.

1.1.

KarS § 145 lg 1 järgi süüdistatakse J. Konsat selles, et 26. juulil 2015 pani ta tuvastamata

kohas toime sugulise iseloomuga teo, masturbeerides alla 14-aastase tuvastamata poisi

suguelundit.

1.2.

KarS § 175 lg 11 järgi esitatud süüdistuse kohaselt mõjutas J. Konsa varem lapsporno

valmistamise ja hoidmise toime pannud isikuna ajavahemikul 6. oktoobrist 2015 kuni 3. märtsini

2016 valenime alt esinedes kiirsuhtlusprogrammi Skype kaudu 17-aastast A-d, et ta astuks üles

pornograafilises või erootilises etteastes, mida kannatanu ka tegi, saates korduvalt pilte enda

peenisest ja ühel korral pildi enda pärakust ning masturbeerides ühel korral süüdistatavale

veebikaamera vahendusel. Samuti mõjutas J. Konsa ajavahemikul 6. jaanuarist kuni

22. veebruarini 2016 Skype´i kaudu valenime alt esinedes 13aastast B-d, et ta astuks üles

pornograafilises või erootilises etteastes, mida kannatanu ka tegi, saates J. Konsale korduvalt

pilte enda peenisest. Samuti mõjutas ta 26. juulil 2015 tuvastamata kohas alla 14aastast

tuvastamata poissi, et ta astuks üles pornograafilises või erootilises etteastes, mille tagajärjel

valmis 10 pildifaili ja 1 videofail, millel on kujutatud nooremat kui 14-aastast isikut

pornograafilises või erootilises situatsioonis.

1.3.

KarS § 177 lg 1 (kehtivas redaktsioonis KarS § 175 lg 11) järgi esitati J. Konsale süüdistus

selles, et ajavahemikul 19. juulist kuni 15. augustini 2011 suhtles ta internetiportaali www.iha.ee

vahendusel 15-aastase C-ga ning veenis teda saatma endast pornograafilise sisuga pilte, mida

viimane ka tegi, saates endast 14 pornograafilise sisuga pilti. Neid pilte hoidis J. Konsa oma

mälupulgal Apacer alates 26. aprillist 2012 kuni läbiotsimiseni 4. aprillil 2016. Samuti veenis

J. Konsa ajavahemikul jaanuarist kuni 13. aprillini 2012 kiirsuhtlusprogrammi MSN kaudu

korduvalt 17-aastast D-d, et ta saadaks endast pornograafilise sisuga pilte ja vähemalt ühel

korral poseeriks pornograafilistes situatsioonides veebikaamera vahendusel, mida viimane ka

tegi, saates endast 7 pornograafilise sisuga pilti ja masturbeerides oma sugutit 7. veebruaril 2012

2(11)

1-17-689

MSN-i kaudu veebikaamera vahendusel. Pilte hoidis J. Konsa oma mälupulgal Apacer alates

26. aprillist 2012 kuni läbiotsimiseni 4. aprillil 2016.

1.4.

KarS § 178 lg 11 (enne 23. detsembrit 2013 toime pandud tegude osas KarS § 178 lg 1) järgi

süüdistatakse J. Konsat selles, et alates 25. oktoobrist 2011 kuni 4. aprillini 2016 laadis ta alla ja

hoidis oma elukohas erinevatel andmekandjatel kokku 234 pildi- ja 56 videofaili, millel on

kujutatud nooremat kui 14-aastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis ning

nooremat kui 18-aastast isikut pornograafilises situatsioonis. Samuti pildistas ta 17. augustil

2011 mobiiltelefoniga 16-aastase E suguelundit, valmistades 7 fotofaili, millel on kujutatud

nooremat kui 18aastast isikut pornograafilises situatsioonis. Fotod salvestas ta mälupulgale

Apacer 26. aprillil 2012 ja hoidis neid oma elukohas kuni läbiotsimiseni 4. aprillil 2016. Samuti

pildistas ja filmis ta 26. juulil 2015 mobiiltelefoniga alla 14-aastase tuvastamata poisi

suguelundit, valmistades sellega 10 foto- ja 1 videofaili, millel on kujutatud nooremat kui

14aastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis. Fotod ja video salvestas süüdistatav

mälupulgale Toshiba 26. juulil 2015 ja hoidis neid oma elukohas kuni läbiotsimiseni 4. aprillil

2016.

1.5.

KarS § 179 lg 11 järgi esitatud süüdistuse kohaselt ahvatles J. Konsa varem KarS §s 178

sätestatud kuriteo toime pannud isikuna ajavahemikul 6. jaanuarist kuni 22. veebruarini 2016

Skype´i kaudu 16-aastase Gertuna esinedes seksuaalselt 13-aastast B-d, rääkides temaga seksi

teemadel ning saates talle pornograafilise sisuga pilte.

1. Harju Maakohtu 30. märtsi 2017. a otsusega tunnistati J. Konsa süüdi KarS § 145 lg 1 järgi ja

teda karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. Samuti tunnistati J. Konsa süüdi KarS § 177 lg 1

(kehtivas redaktsioonis KarS § 175 lg 11) järgi, mille eest karistati teda vangistusega 2 aastat.

J. Konsa tunnistati süüdi ka KarS § 175 lg 11 järgi ja teda karistati vangistusega 5 aastat. Lisaks

tunnistati J. Konsa süüdi KarS § 178 lg 11 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6

kuud vangistust, ja KarS § 179 lg 11 järgi, mille eest karistati teda vangistusega 1 aasta 6 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti J. Konsale liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise

teel 6 aastat 6 kuud vangistust. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 kohaselt

vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja kohaldati lõplikuks karistuseks 4 aastat 4 kuud

vangistust. KarS § 73 lg 2 alusel jäeti karistus osaliselt täitmisele pööramata, määrates kohe

ärakantavaks 6 kuud vangistust ja jättes ülejäänud vangistuse täitmisele pööramata, kui J. Konsa

ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukohad olid

järgmised.

1.1.

J. Konsale esitatud süüdistus on täies ulatuses tõendatud. Isiku süüditunnistamisel

KarS § 178 lg 11 järgi ei ole oluline, kas lapsporno valmistamisel kasutati alaealist modellina või

näitlejana. J. Konsa tegi alaealiste suguelunditest pilte ja videolõike ning hoidis pildi- ja

videofaile erinevatel andmekandjatel. Samuti veenis ta erinevaid kannatanuid saatma endast

pornograafilise sisuga pilte või poseerima pornograafilises või erootilises etteastes, mida

J. Konsa pildistas ja filmis. Need teod tuleb kvalifitseerida KarS § 175 lg 11 ja KarS § 177 lg 1

(kehtivas redaktsioonis KarS § 175 lg 11) järgi. Lisaks on tuvastatud, et J. Konsa pani toime

KarS § 179 lg 11 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ahvatledes valeidentiteeti kasutades seksuaalselt

alla 14-aastast B-d. Tõendatud on seegi, et J. Konsa pani toime KarS § 145 lg 1 järgi muu

sugulise iseloomuga teo, masturbeerides alla 14-aastase tuvastamata poisi suguelundit.

1.2.

Maakohus leidis J. Konsale karistust mõistes, et teda tuleb karistada eripreventiivsetel

eesmärkidel šokivangistusega, kuid ülejäänud osas jääb mõistetav karistus tingimisi täitmisele

3(11)

1-17-689

pööramata. Kohus arvestas muu hulgas J. Konsa käitumist ja isikuandmeid, samuti tegude

toimepanemise asjaolusid, sh toime pandud tegude rohkust.

2. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid J. Konsa ja tema kaitsja vandeadvokaat Natalia

Lausmaa, kes taotlesid kohtuotsuse tühistamist J. Konsa süüdimõistmises KarS § 175 lg 11 järgi

ja kõnealuses osas tema tegude ümberkvalifitseerimist KarS § 178 järgi ning selle sätte alusel

karistuse mõistmist. Samuti taotlesid süüdistatav ja kaitsja maakohtu otsuse muutmist J. Konsale

kohaldatud liitkaristuse osas, mõistes kergema liitkaristuse ja jättes karistuse täies ulatuses

tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja apellatsiooni kohaselt eeldavad KarS §des 133 ja 175

sätestatud inimkaubanduse koosseisud teo toimepanijal varalise kasu saamise eesmärki. Kohtud

seda eesmärki J. Konsal ei tuvastanud ja seetõttu tuleb temale KarS § 175 lg 11 järgi

süüksarvatud teod kvalifitseerida ümber KarS § 178 järgi.

1. Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni 2017. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohus oli järgmistel seisukohtadel.

4.1. KarS § 133 lgs 1 sätestatud inimkaubanduse koosseis ei sisalda varalise kasu saamise eesmärki.

Inimkaubandus on igasugune inimese asetamine olukorda, kus on võimalik teda selles sättes

loetletud viisil ära kasutada, või tema sellises olukorras hoidmine. Samale inimkaubanduse

mõistele on rajatud ka KarS § 175 lg 1, kuid seda eristab KarS § 133 lgst 1 see, et KarS § 175

lg 1 loeb inimkaubanduseks ka alaealise nii-öelda heaga mõjutamise (nt talle raha pakkudes).

4.2. Samuti ei saa nõustuda kaitsjaga, et J. Konsale KarS § 175 lg 1 järgi süüks arvatud teod tuleb

ümber kvalifitseerida KarS § 178 lg 1 järgi. KarS § 175 lg 1 ei eelda, et süüdlane sunniks

alaealist selle sätte teokirjelduses loetletud tegevusele, vaid tema mõjutamine võib aset leida

mistahes teoga, millega üritatakse tekitada alaealises soovi või valmisolekut alustada või jätkata

sellise tegevusega. Kui alaealise mõjutamine sisaldab endas sundi, tuleb selline tegu

kvalifitseerida KarS § 133 lg 2 p 2 järgi. Lapsporno valmistamise koosseis KarS § 178 järgi ei

nõua alaealise modellina või näitlejana kasutamist. Selle sätte alusel on karistatav üksnes

lapsporno teose loomine ja käitlemine. Alaealise mõjutamine osalema modellina või näitlejana

pornograafilise või erootilise sisuga teoses tuleb kvalifitseerida KarS § 175 järgi. Lisaks on

KarS § 175 lgs 1 sätestatud karistusraamid oluliselt karmimad võrreldes KarS § 178 lgs 1

sätestatuga. Väiksema ebaõigussisuga tegu ei saa hõlmata suurema ebaõigussisuga tegu.

4.3. Maakohus on J. Konsale karistuse mõistmist piisavalt põhjendanud. Põhjendamatu on

kaitseväide, et kuna J. Konsa on töötanud õiguskaitseorganites, on tema julgeolek vanglas

ohustatud. Vangistusseaduse § 41 lgst 1 tulenevalt peab vangla tagama kinnipeetava turvalisuse.

Küll aga on maakohus jätnud lubamatult J. Konsale mõistetud karistuse osaliselt täitmisele

pööramata. J. Konsale mõisteti kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 6

aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra. Tingimisi

saab täitmisele pööramata jätta üksnes sellise karistuse, mille puhul kohtu määratav katseaeg

ületab mõistetud karistust. Lühimenetluse kohaldamisel tuleb karistus mõista enne selle

vähendamist KrMS § 238 lg 2 alusel. Järelikult tuleb ka KarS § 73 või § 74 kohaldamisel

lähtuda KarS § 56 lg 1 alusel mõistetud karistusest, aga mitte KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendatud karistusest.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4(11)

1-17-689

2. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kasseeris J. Konsa kaitsja, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu

otsuse tühistamist osas, millega J. Konsa mõisteti süüdi KarS § 175 lg 11 järgi, ja uue otsuse

tegemist, kvalifitseerides tema teod ümber KarS § 178 lg 1 järgi. Samuti palub kaitsja

vähendada J. Konsale mõistetud liitkaristust ja jätta karistus täies ulatuses tingimisi täitmisele

pööramata. Kassaator leiab, et kohtuotsustes on kohaldatud valesti materiaalõigust, põhjendades

seda järgmiselt.

2.1.

Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et KarS § 178 järgi tuleb kvalifitseerida ka selline

tegu, mille puhul pornograafilist või erootilist situatsiooni sisaldavas pildis, kirjutises või muus

teoses kujutatud alaealine on fiktiivne. See säte hõlmab nii fiktiivsete kui ka tegelike alaealiste

kujutamist. Samuti on põhjendamatu kohtu seisukoht, et KarS §s 175 sätestatud

kuriteokoosseisu täitmiseks ei ole vaja tuvastada kasu saamise eesmärki, kui alaealise

mõjutamise tagajärjel on tema osavõtul loodud erootilise või pornograafilise sisuga teos.

KarS § 177 kehtetuks tunnistamisega laiendas seadusandja oluliselt KarS §s 175 nimetatud

süüteokoosseisu, et karistada rangemalt neid isikuid, kes mõjutavad alaealisi võtma osa

modellina või näitlejana pornograafilise või erootilise sisuga teoses. Kuna alaealine peab olema

kaasatud teose loomisele modelli või näitlejana, on oluline ka kasu saamise eesmärk.

2.2.

Samas on KarS §s 177 nimetatud kuriteokoosseisuga sarnane koosseis sätestatud

KarS §s 178. Seega tahtis seadusandja eristada isikuid, kes mõjutavad alaealisi esinema modelli

või näitlejana pornograafilise või erootilise sisuga teostes, neist isikutest, kes kasutavad ära

üksnes alaealiste ebatervet huvi ja kogenematust, et valmistada ja hoida endale kasutamiseks

alaealist kujutavat pornograafilise või erootilise sisuga teost. KarS § 178 on vähemohtlik

koosseis võrreldes KarS §ga 175 ega ole samaväärselt karistatav. Põhjendamatu on

ringkonnakohtu seisukoht, et J. Konsa toimepandut ei saa kvalifitseerida KarS § 178 järgi

pelgalt seetõttu, et selles paragrahvis nähakse ette kergem karistus kui KarS §s 175.

2.3.

J. Konsal ei olnud kavatsust luua tema andmebaasides olnud failidest pornograafilise või

erootilise sisuga teoseid. Ka ei saa J. Konsa kirjavahetuse sisu käsitada kannatanu mõjutamisena.

KarS § 175 mõttes peab kannatanu mõjutamine seisnema mingil määral tema survestamises.

Seda kohtud aga tuvastanud ei ole.

2.4.

J. Konsa on töötanud õiguskaitseorganites ja seepärast on tal põhjust karta vanglas oma

julgeoleku pärast. Ühtlasi on ta kahetsenud tegude toimepanemist ja võtnud tarvitusele abinõud

seksuaalsuunitluse häire raviks. Seepärast ei ole põhjendatud reaalse vangistuse mõistmine.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3. Riigikohus võtab esmalt seisukoha KarS §des 133 ja 175 sätestatud inimkaubanduse koosseisu

kohta (I). Seejärel osutab kriminaalkolleegium, et maa- ja ringkonnakohus on J. Konsa

süüdimõistmisel KarS § 175 lg 11 ja KarS § 177 lg 1 (kehtivas redaktsioonis KarS § 175 lg 11)

järgi kohaldanud valesti materiaalõigust (II). Otsuse III osas peatub Riigikohus J. Konsale

karistuse mõistmisel. Lõpetuseks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja

lahendab kaitsja menetluskulude hüvitamise taotluse (IV).

I

4. KarS § 133 lg 1 („Inimkaubandus“) dispositsioon hõlmab inimese asetamist olukorda, kus ta on

sunnitud abielluma, töötama tavapäratutel tingimustel, tegelema prostitutsiooniga, kerjama,

5(11)

1-17-689

panema toime kuriteo või täitma muud vastumeelset kohustust, samuti inimese sellises olukorras

hoidmist, kui tegu on toime pandud vabaduse võtmise, vägivalla, pettuse, kahju tekitamisega

ähvardamise, teisest isikust sõltuvuse, abitu seisundi või haavatava seisundi ärakasutamisega.

Osutatud säte sisaldab ammendavat loetelu koosseisutegudest (vabaduse võtmine vm).

KarS § 133 lg 1 koosseis on täidetud siis, kui kõne all oleva koosseisuteoga on inimene asetatud

olukorda või teda hoitakse olukorras, kus tal tuleb täita selles karistusnormis avatud loeteluna

sätestatud vastumeelset kohustust (nt tegeleda prostitutsiooniga). Kuna nimetatud säte ei sea

tahtluse alampiiri, piisab vaatlusaluse koosseisu realiseerimiseks kaudsest tahtlusest KarS § 16

lg 4 mõttes.

5. KarS § 175 lg 1 („Inimkaubandus alaealise ärakasutamise eesmärgil“) järgi on karistatav

noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamine, et ta alustaks või jätkaks kuriteo

toimepanemist, kerjamist, prostitutsiooniga tegelemist või tavapäratutel tingimustel töötamist

või abielluks tahtevastaselt või astuks modelli või näitlejana üles pornograafilises või erootilises

etteastes või teoses, kui puudub KarS §s 133 sätestatud süüteokoosseis, samuti noorema kui

kaheksateistaastase isiku käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusele muul viisil

kaasaaitamine. Tsiteeritud normi sõnastuse kohaselt on KarS § 175 lg 1 koosseisupäraseks teoks

alaealise mõjutamine alustama või jätkama tegevusega, mille loetelu näeb see säte ette

ammendavana, või sellele tegevusele muul viisil kaasaaitamine. Sättes loetletud tegevustest,

mille jaoks alaealist ära kasutatakse või tahetakse ära kasutada, nõuab kannatanu tahtevastasust

üksnes abiellumine. Muud kõne all olevad tegevused seda ei eelda. Samamoodi nagu

KarS § 133 lg 1 puhul piisab ka KarS § 175 lg 1 subjektiivse külje täitmiseks kaudsest

tahtlusest. Kuigi KarS § 175 lg 1 pealkiri räägib teo toimepanijal ärakasutamise eesmärgist, ei

ole seda eesmärki nimetatud koosseisukirjelduses ega ole see ka vaatluse all oleva koosseisu

täitmiseks oluline.

6. Toodud võrdlus näitab, et inimkaubanduse mõiste on KarS §des 133 ja 175 erinev. Lisaks

sellele, et KarS §s 175 sätestatud kuriteo objektiks saab erinevalt KarS §st 133 olla üksnes

alaealine, märgib kolleegium ka järgmist. Kõiki KarS § 133 lgs 1 loetletud teoalternatiive

iseloomustab kannatanu suhtes teatud sunni kasutamine selleks, et ta täidaks talle vastumeelset

kohustust. Kui selline sundiv tegu on suunatud alaealise kannatanu vastu, tuleb see

kvalifitseerida KarS § 133 lg 2 p 2 järgi inimkaubandusena noorema kui kaheksateistaastase

isiku suhtes. Samas KarS § 175 lg 1 korral on alaealise kannatanu tahet mõjutatud muul,

KarS §s 133 nimetamata viisil, et kallutada teda alustama või jätkama KarS § 175 lgs 1 loetletud

tegevust (nt panema toime kuritegu). Kõne all oleva (mõjutamis)teona võib käsitada näiteks

erinevate hüvede pakkumisega meelitamist, veenmist või muul viisil mõjutamist ilma

KarS § 133 lgs 1 nimetatud (sundimis)tegu toime panemata. Seega ei ole KarS § 175 puhul

erinevalt KarS §st 133 nõutav kannatanu vastumeelsus (välja arvatud sundabielu korral). Samuti

on KarS §des 133 ja 175 sätestatud kuriteokoosseisude eristamisel oluline tähele panna, et

KarS § 133 kujutab endast tagajärjedelikti, mis on lõpule viidud alles siis, kui kannatanu

asetatakse olukorda, kus tal tuleb täita vastumeelset kohustust, või teda hoitakse sellises

olukorras. Seevastu KarS § 175 on koosseisutüübilt teodelikt, kuna karistatav on juba alaealise

mõjutamine või tema tegevusele muul viisil kaasaaitamine ja koosseisu täidetuks lugemine ei

sõltu sellest, kas kannatanu ka alustas või jätkas tegevust, mille jaoks teda tahetakse ära

kasutada.

7. Edasi selgitab kolleegium KarS §de 133 ja 175 kohta järgmist. Nendesse sätetesse kätketud

kuriteokoosseisud lisati karistusseadustikku 14. aprillil 2012. a jõustunud muudatustega, et

kehtestada karistusseadustikus inimkaubanduse mõistet sisaldavad koosseisud.

Karistusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu XII

6(11)

1-17-689

koosseis, 140SE) seletuskirja kohaselt on inimkaubanduse keskseks tunnuseks inimese teatud

viisil ärakasutamine ehk ekspluateerimine.

2. Ärakasutamist iseloomustab inimkaubandusega seotud kuritegude olemusest tulenevalt teise

inimese kasutamine teo toimepanija enda või kellegi kolmanda kasuks. KarS §de 133 ja 175

kohaldamisel on määrav see, kas teo toimepanija või mõni muu isik omandab või omandaks

kannatanu ärakasutamise korral täielikult või osaliselt ärakasutamisest saadava kasu, nt raha või

muu hüve. Seepärast tuleb KarS §des 133 ja 175 loetletud tegevuste all, mille jaoks teo

toimepanija kannatanut ära kasutab või tahab ära kasutada, mõista tegevusi, millel on teatud

majanduslik iseloom. Reeglina on see nii näiteks juhtudel, mil kannatanut sunnitakse või

meelitatakse töötama tavapäratutel tingimustel või tegelema kerjamisega, mille eest saadav tulu

läheb kas täielikult või osaliselt teo toimepanijale või kellelegi kolmandale. Teatud laadi

majanduslik iseloom peab olema ka pealesunnitud teenuse osutamise (nt prostitutsioon) või muu

ärakasutamise vormi korral (nt vahendatakse tasu eest inimest, keda sunnitakse astuma abiellu

jm). Samuti saab kuriteo toimepanemisele sundimist või kallutamist käsitada inimkaubandusega

seotud teona KarS § 133 või § 175 mõttes vaid juhul, kui see kätkeb endas teo toimepanija või

kellegi kolmanda majanduslikku huvi. Vastasel korral ei oleks võimalik eristada seda tegu

sellisest karistatavast käitumisest, kus alaealist kihutatakse mingile kuriteole (nt panema toime

vargust KarS § 199 järgi). Kolleegium märgib ka, et ärakasutamine või selle kavatsus

KarS §de 133 ja 175 mõttes tuleb kohtul tuvastada igal üksikjuhul faktiliste asjaolude põhjal.

II

8. Pidades silmas otsuse punktides 10 ja 11 märgitut, leiab kriminaalkolleegium, et maa- ja

ringkonnakohus on J. Konsa süüditunnistamisel KarS § 175 lg 11 ja KarS § 177 lg 1 (kehtivas

redaktsioonis KarS § 175 lg 11) järgi kohaldanud valesti materiaalõigust.

9. J. Konsa mõisteti KarS § 175 lg 11 järgi süüdi selles, et ta mõjutas varem lapsporno valmistamise

ja hoidmise toime pannud isikuna ajavahemikul 6. oktoobrist 2015 kuni 3. märtsini 2016

17aastast A-d ja 13-aastast B-d saatma endast pornograafilise sisuga pilte ja alla 14-aastast

tuvastamata poissi poseerima pornograafilises situatsioonis. Muu hulgas veenis süüdistatav A-d

masturbeerima oma sugutit talle veebikaamera vahendusel. KarS § 177 lg 1 (kehtivas

redaktsioonis KarS § 175 lg 11) järgi tunnistati J. Konsa süüdi selles, et ajavahemikul 19. juulist

kuni 15. augustini 2011 veenis süüdistatav 15-aastast C-d saatma endast pornograafilise sisuga

pilte. Lisaks veenis J. Konsa ajavahemikul jaanuarist kuni 13. aprillini 2012 korduvalt 17-aastast

D-d, et ta saadaks endast pornograafilise sisuga pilte ja vähemalt ühel korral poseeriks

veebikaamera vahendusel pornograafilistes situatsioonides.

10. Kohtud on ekslikult kvalifitseerinud need teod kehtiva KarS redaktsiooni § 175 lg 11 järgi.

Kohtuotsustes tuvastatu kohaselt mõjutas J. Konsa alaealisi kannatanuid poseerima

pornograafilise või erootilise sisuga piltidel ja saatma neid talle isiklikuks kasutamiseks või

osalema pornograafilistes situatsioonides eraviisiliselt toimunud veebipõhise otseülekande

käigus. Kolleegium märgib, et KarS § 175 dispositsioonis räägitakse alaealise mõjutamisest

astuma üles modelli või näitlejana pornograafilises või erootilises etteastes või teoses. Nagu

muudegi KarS §s 175 loetletud tegevuste puhul, mille jaoks alaealist kannatanut tahetakse ära

kasutada, peab ka kannatanu ärakasutamisel pornograafilises või erootilises etteastes või teoses

olema teatud majanduslik iseloom. Majandusliku iseloomuga on tegemist juhtudel, mil teo

toimepanija või keegi teine teeniks alaealise pornograafilise või erootilise etteaste või teose pealt

tulu (nt mõjutatakse alaealist osalema või jätkama osalemist pornotööstuses). Seega ei pea

KarS § 175 silmas juhtusid, mil isik mõjutab alaealist, et jälgida tema pornograafilist või

7(11)

1-17-689

erootilist etteastet või kasutada alaealist kujutavat teost üksnes isiklikuks otstarbeks (nt enda

seksuaalelamuse vahetuks esilekutsumiseks või ka etteaste või teose talletamiseks, et seda

üksnes sel eesmärgil edaspidi kasutada).

11. Eelnevat kinnitab ka järgnev. Erinevalt KarS §st 175 kõneleb KarS § 178 üldisemalt alaealise

kujutamisest pornograafilises või erootilises situatsioonis. Kuna KarS § 175 hõlmab üksnes

alaealise kasutamist pornograafilises või erootilises etteastes või teoses modelli või näitlejana,

tuleb seda koosseisutunnust mõista võrreldes KarS §s 178 sätestatuga kitsendavalt. Seega on

nimetatud sätetes sisalduvad koosseisutunnused erinevad. Ka sellest tulenevalt leiab kolleegium,

et KarS § 175 alla ei kuulu juhud, kus alaealine poseerib pornograafilises situatsioonis

eraviisilise veebipõhise otseülekande käigus või ta saadab omavahelises internetisuhtluses

teisele isikule endast pornograafilise või erootilise sisuga pilte. Nende näidete puhul ei saa

rääkida alaealise osalemisest pornograafilises või erootilises etteastes või teoses modellina või

näitlejana.

12. Eelmises punktis märgitu kehtib samuti J. Konsa ajavahemikul 2011 kuni 2012 toime pandud

tegude ajal jõus olnud KarS § 177 („Alaealise kasutamine pornograafilise teose valmistamisel“)

kohta. Selle sätte kohaselt oli karistatav alaealise kasutamine modelli või näitlejana

pornograafilise etteaste esitamiseks, samuti pornograafilise pildi, filmi või muu teose

valmistamiseks. Ühtlasi on kohtud ka järgmistel põhjustel kvalifitseerinud ekslikult KarS § 177

lg 1 järgi J. Konsa teod, mis leidsid aset aastatel 2011 ja 2012. Maa- ja ringkonnakohus

tuvastasid, et J. Konsa mõjutas alaealist kannatanut C-d ja D-d saatma talle kannatanute enda

tehtud pornograafilise sisuga pilte, mis ei ole kolleegiumi hinnangul käsitatav alaealise

kasutamisena pornograafilise teose valmistamisel KarS § 177 lg 1 tähenduses. Samuti kordab

kolleegium, et KarS § 177 lg 1 mõttes ei saa lugeda alaealise modelli või näitlejana

kasutamiseks pornograafilises etteastes seda, et J. Konsa veenis D-d masturbeerima talle

veebikaamera vahendusel, millega kannatanu soostus.

13. Seega on maa- ja ringkonnakohus kohaldanud J. Konsa tegude kvalifitseerimisel KarS § 175

lg 11 ja KarS § 177 lg 1 (kehtivas redaktsioonis KarS § 175 lg 11) järgi valesti materiaalõigust,

mis toob kõnealuses osas kaasa KrMS § 362 p 1 alusel kohtuotsuste tühistamise. Samas ei pea

Riigikohus vajalikuks saata kriminaalasja maa- või ringkonnakohtule uueks arutamiseks, kuna

kolleegium saab KrMS § 361 lg 1 p 7 kohaselt teha uue otsuse ilma süüdimõistetu olukorda

raskendamata.

14. Lähtudes sellest, et kohtul on KrMS § 306 lg 1 p 3 alusel aktiivne roll materiaalõigusliku

olukorra väljaselgitamisel (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. oktoobri 2016. a otsus

asjas nr 3118316, p 10), kontrollib Riigikohus järgnevalt, kas süüdistuses kirjeldatud ja kohtute

tuvastatud tegudes esinevad mõne teise kuriteo tunnused.

15. Kolleegium leiab, et J. Konsa teod, mis seisnesid 13-aastase B mõjutamises saata endast

pornograafilise sisuga pilte ja alla 14aastase tuvastamata poisi mõjutamises poseerida

pornograafilises situatsioonis, on kvalifitseeritavad KarS § 179 („Lapseealise seksuaalne

ahvatlemine“) lg 11 järgi. KarS § 179 lg 1 teoalternatiiviks on muu hulgas noorema kui

neljateistaastase isiku muul viisil teadvalt seksuaalne ahvatlemine, mis hõlmab J. Konsa

kirjeldatud käitumise. Samuti tuleb J. Konsale omistada raskendava koosseisutunnusena

korduvus KarS § 179 lg 11 järgi, kuna ta on varem KarS §s 178 sätestatud kuriteo toime pannud

isik. Sellest tulenevalt mõistab kolleegium J. Konsa süüdi KarS § 179 lg 11 järgi.

8(11)

1-17-689

16. Samas on välistatud J. Konsa süüditunnistamine ja karistamine KarS § 179 lg 11 järgi 17-aastase

A mõjutamises saata endast pornograafilise sisuga pilte, sest kannatanu ei olnud J. Konsa tegude

toimepanemise ajal alla 14aastane ega järelikult ka KarS § 179 lgs 1 sätestatud kuriteo objektiks.

Küll aga hõlmab selle käitumise KarS § 178 lg 11, mille järgi on J. Konsa tunnistatud süüdi muu

hulgas A saadetud pornograafilise sisuga piltide omandamises ja hoidmises. Lisaks märgib

kolleegium, et J. Konsat süüdistatakse samuti A mõjutamises masturbeerima oma sugutit

veebikaamera vahendusel, mis leidis ka aset. Alates 23. detsembrist 2013 kehtiva KarS § 1751

(„Lapspornole juurdepääsu taotlemine ja selle jälgimine“) lg 1 järgi on karistatav muu hulgas

noorema kui kaheksateistaastase isiku osalusel toimuva pornograafilise etteaste teadlik

jälgimine. Seega vastab J. Konsa käitumine, nimelt 17aastase A masturbeerimise kui

pornograafilise etteaste jälgimine veebipõhise otseülekande käigus, KarS § 1751 lgs 1

sisalduvale koosseisule. Arvestades seda, et J. Konsa on varem KarS §s 178 sätestatud kuriteo

toime pannud isik, mõistab kolleegium J. Konsa süüdi KarS § 1751 lg 2 järgi.

17. Kolleegium leiab ka, et J. Konsale süüks arvatud 15-aastase C-d ja 17-aastase D mõjutamine

saata endale pornograafilise sisuga pilte ning D veenmine poseerima pornograafilises

situatsioonis veebikaamera vahendusel, mida viimane ka tegi, ei ole kvalifitseeritav enne

14. aprilli 2012 kehtinud KarS § 177 lg 1 järgi. Kuna kannatanud olid J. Konsa tegude

toimepanemise ajal vanemad kui 14aastased isikud, ei täitnud J. Konsa ka sel ajal kehtinud

KarS § 179 lgs 1 sätestatud lapseealise seksuaalse ahvatlemise koosseisu. Samas vastab

kirjeldatud käitumine tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 178 lgle 1. Et maa- ja

ringkonnakohus on tunnistanud J. Konsa selle normi järgi süüdi C-lt ja D-lt saadud piltide ning

D osalusel valminud veebivideo omandamises ja hoidmises, hõlmavad J. Konsa nimetatud teod

ka C ja D mõjutamise saata talle pornograafilise sisuga pilte ning D veenmise poseerima

veebikaamera vahendusel pornograafilises situatsioonis.

III

18. Osa J. Konsale süüks arvatud tegude ümberkvalifitseerimise tõttu mõistab Riigikohus

süüdistatavale uue karistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, samuti

tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes

sellest sättest, märgib kolleegium järgmist.

19. Kuna Riigikohus tunnistab J. Konsa süüdi KarS § 179 lg 11 järgi 13-aastase B mõjutamises saata

endast pornograafilise sisuga pilte ja alla 14aastase tuvastamata poisi mõjutamises poseerida

pornograafilises situatsioonis, tuleb maa- ja ringkonnakohtu otsus tühistada J. Konsa

karistamises KarS § 179 lg 11 järgi selles, et ta ahvatles 13-aastast B-d seksuaalselt, rääkides

temaga seksi teemadel ja saates endast B-le pornograafilise sisuga pilte. Kolleegium mõistab

J. Konsale karistuse KarS § 179 lg 11 järgi kõikide nimetatud tegude eest. KarS § 179 lg 11 näeb

ette karistusena ühe- kuni kolmeaastase vangistuse. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta,

et J. Konsa mõjutas korduvalt erinevaid kannatanuid saatma endast pornograafilise sisuga pilte

ja ahvatles neid seksuaalselt ka muul moel, aga ka seda, et tema puhul ei ole kohtud tuvastanud

karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti arvestab kolleegium J. Konsa isikut,

sh tema toime pandud kuritegude eripära, ja karistuse üldpreventiivset mõju ning mõistab talle

KarS § 179 lg 11 järgi karistuseks 2 aastat vangistust. J. Konsa pani toime ka KarS § 1751 lg 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni kolmeaastane vangistus.

Kolleegium leiab, et J. Konsa süü 17-aastase A pornograafilise etteaste jälgimises veebikaamera

vahendusel vastab nimetatud sanktsioonivahemiku keskmisele määrale. Arvestades seda ja

9(11)

1-17-689

juhindudes KarS § 56 lgst 1, mõistab kriminaalkolleegium J. Konsale nimetatud teo eest

karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

20. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses sisalduvate põhjendustega, milles käsitletakse J. Konsale

mõistetava karistuse liiki. Samuti jagab kriminaalkolleegium kohtu neid seisukohti, mis

puudutavad võimalust J. Konsa karistuse kandmisest tingimisi vabastada, arvestades tegude

toimepanemise asjaolusid ja tema isikut. Maa- ja ringkonnakohus on näidanud, miks tuleb

J. Konsa vabastada karistuse kandmisest üksnes osaliselt, mõistes talle eripreventiivsetel

eesmärkidel nn šokivangistuse (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a

otsus asjas nr 3119906, p 12). Kolleegium peab seda samuti põhjendatuks, arvestades J. Konsa

süü suurust, sh alaealiste vastu suunatud kuritegude olemust ja järjepidevust, ning tema isikut,

sõltumata mõnede temale omistatavate tegude ümberkvalifitseerimisest. Märgitut ei lükka ümber

kassaatori väited selle kohta, et J. Konsa kahetseb toimepandut ja tal on põhjust karta vanglas

oma julgeoleku pärast. Kolleegiumi hinnangul on need väited põhjendamatud, ühtlasi on

ringkonnakohus neile ammendavalt vastanud, mida kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks

kordama hakata.

21. Eelnevast tulenevalt mõistab Riigikohus J. Konsale KarS § 145 lg 1, § 1751 lg 2, § 178 lg 11

(enne 23. detsembrit 2013 toime pandud tegude osas KarS § 178 lg 1) ja § 179 lg 11 järgi

liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat

vangistust, mida tuleb KrMS § 268 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ja kohaldada

J. Konsale karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvab kolleegium

karistusaja hulka J. Konsa eelvangistuses viibitud aja 2 päeva (4.-5. aprill 2016). Seega on

J. Konsa ärakantavaks karistuseks 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lgte 1, 2 ja 3

alusel määrab Riigikohus, et J. Konsal tuleb kohe ära kanda 6 kuud vangistust, ülejäänud osa

vangistusest jääb täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane viieaastase katseaja kestel toime

uut tahtlikku kuritegu.

22. Kuigi Riigikohus tühistab maa- ja ringkonnakohtu otsuse J. Konsale liitkaristuse mõistmises ja

mõistab uue karistuse, selgitab kolleegium väljaspool kassatsiooni piire, et maakohus eksis

J. Konsale karistuse kohaldamisel, millele on õigustatult juhtinud tähelepanu ka

ringkonnakohus. Kohtupraktika kohaselt on lisaks karistuse mõistmisele ka karistuse

asendamisel või isiku karistusest tingimisi vabastamisel määrava tähtsusega KarS § 56 lg 1

alusel isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest

ja õiguskorra kaitsmise huvid, mitte see, millises menetlusliigis isiku süüasja arutatakse. Nii on

leitud, et kui isikule mõistetakse karistuseks vangistus üle 2 aasta, mida KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendatakse kestuseni alla kahe aasta, puudub võimalus isikule mõistetud karistuse

asendamiseks üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

19. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3118312, p 10.) Samuti ei saa kolleegiumi hinnangul mutatis

mutandis jätta KarS § 73 alusel karistust tingimisi täitmisele pööramata, kui isikule mõistetakse

üle viieaastane vangistus, mida vähendatakse KrMS § 238 lg 2 alusel kestuseni alla viie aasta.

KarS § 73 lg 3 kohaselt saab katseajaks määrata kuni viis aastat, mis ei tohi aga olla lühem kui

vabastatule mõistetud vangistus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2011. a

otsus asjas nr 3119611, p 7.4). Kuna maakohus mõistis J. Konsale liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud

vangistust, ei saanud kohus seda KarS § 73 alusel tingimisi täitmisele pööramata jätta, vaatamata

sellele, et KrMS § 238 lg 2 alusel karistust vähendades jäi karistuse kestus alla viie aasta.

IV

10(11)

1-17-689

23. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 pst 7 ja § 362 pst 1, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 30. märtsi 2017. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. juuni

2017. a otsuse J. Konsa süüditunnistamises ja karistamises KarS § 175 lg 11 ja KarS § 177 lg 1

(kehtivas redaktsioonis KarS § 175 lg 11) järgi, samuti J. Konsa karistamises KarS § 179 lg 11

järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue

otsuse, millega tunnistab J. Konsa süüdi KarS § 179 lg 11 järgi ja karistab teda vangistusega 2

aastat ning KarS § 1751 lg 2 järgi ja mõistab talle karistuseks vangistuse 1 aasta 6 kuud.

Riigikohus mõistab J. Konsale KarS § 145 lg 1, § 1751 lg 2, § 178 lg 11 (enne 23. detsembrit

2013 toime pandud tegude osas KarS § 178 lg 1) ja § 179 lg 11 järgi liitkaristuseks KarS § 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistuse 4 aastat. KrMS § 238 lg 2

alusel tuleb mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra vähendada ja kohaldada J. Konsale

lõplikuks karistuseks vangistus 2 aastat ja 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvab kolleegium

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 4. aprillist kuni 5. aprillini 2016, s.o 2 päeva.

Ärakantavaks karistuseks tuleb lugeda vangistus 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva. Kolleegium

määrab KarS § 73 lgte 1, 2 ja 3 alusel, et J. Konsal tuleb kohe ära kanda 6 kuud vangistust ja

ülejäänud osa, 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane

viieaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Muus osas jäävad maa- ja

ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

24. Et Riigikohus kvalifitseerib J. Konsale KarS § 175 lg 11

ja KarS § 177 lg 1 (kehtivas

redaktsioonis KarS § 175 lg 11) järgi süüks arvatud teod ümber, toob see kaasa ka temalt välja

mõistetud sundraha vähendamise. Maakohus mõistis J. Konsa süüdi nii esimese kui ka teise

astme kuritegude toimepanemises. KrMS § 179 lg 2 kohaselt tuleb süüdistataval sel juhul

maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Kuna Riigikohus mõistab J. Konsa süüdi

üksnes teise astme kuritegude toimepanemises, tuleb süüdistataval maksta sundraha KrMS § 179

ps 2 sätestatu järgi. Selle sätte kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Maakohtu süüdimõistva otsuse tegemise ajal

vastas nimetatud määrale 705 eurot.

25. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse tasu määramiseks kassatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Natalia Lausmaa riigi õigusabi tasu

140 eurot, millele lisandub käibemaks 28 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaitsealuse

konsultatsiooniks, ringkonnakohtu otsuse analüüsiks ja kassatsiooni koostamiseks 7 pooltundi.

Kolleegiumi hinnangul on taotluses nimetatud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja

nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lgst 1 ja § 21

lgst 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lgst 10 ja

§ 6 lgst 3, määrab kolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 168 eurot, sh käibemaks

28 eurot. KrMS § 186 lg 1 ja § 361 lg 1 p 7 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda.

Paavo Randma, Eerik Kergandberg, Lea Kivi

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)