1-17-8370/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Vangla esitas 29.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.T tunnistatud Viru Maakohtu 07.09.2017 kohtuotsusega 199 lg 2 on süüdi KarS § p karistati 8 kuu vangistusega. järgi ja Karistusaja hulka arvati kinnipidamise aeg 3 päeva. Karistuse kandmise . algus 29.07.2017 27.03.2018 ja lõpp
Legislator headnote
AI generated1-17-8370/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: äbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg
19. detsember 2017
.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-8370 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 19.12.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid E.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu
E.T isikukood XXX, viibib Viru Vanglas ,
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
MÄÄRAS:
Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. E.T
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Viru Vangla esitas 29.11.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. E.T tunnistatud Viru Maakohtu 07.09.2017 kohtuotsusega
199 lg 2 on süüdi KarS § p karistati 8 kuu vangistusega. järgi ja Karistusaja hulka arvati kinnipidamise aeg 3 päeva. Karistuse kandmise . algus 29.07.2017 27.03.2018 ja lõpp
Kinnipidamisasutuses E.T ko
hta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristus . ed
Isikul puudub vabanemisel elukoht. Ta soovib hakata taotlema xxx KOV vahendusel elamispinda. Kinnipeetaval on keskharidus ning tisleri eriala. d Saksamaal Väidetavalt läbinu
täiendkoolituse On töötanud Täitemenetlusregistri . xxx tootmine ja varasemalt olnud ka xxx .
järgi on tasumata rahalisi nõudeid 5300 eurot. Töökoha leidmisel isik on motiveeritud hakata oma rahalisi nõudeid välja maksma. Viimane kuritegu oli varavastane. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Isikul . puudub lähivõrgustik Kuriteod toime pandud alkoholijoobes või alkoholi muretsemiseks. Isik tunnistab alkoholisõltuvust kui probleemi ning on motiveeritud probleemiga tegelema. Nõus alluma alkoholiravile. Vanglas diagnoositud alkoholisõltuvus. Omab xxx, mistõttu oli määratud . Toimepandud kuriteod on seotud sõltuvusprobleemidega. xxx
Kuritegelikke ja vaenulikke hoiakuid ei ole täheldatud, ametiisikutesse suhtub positiivselt.
Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, isik jätkas vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mille tulemusena pani toime uusi kuritegusid. Isik soovib loobuda kuritegelikust käitumisest, motivatsioon olemas. Kinnipeetav on karistatud 4 korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 5 . Viru Vangla toetab E.T tingimisi 3%
enne tähtaega vabastamist.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole E.T vabanemisel elukohta.
Lähedased isikud puuduvad. Tutvusringkond oli alkoholilembene. Vabaduses garanteeritud töökoht puudub.
Prokurör toetab
kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. E.T soovib e lt vabaneda. nnetähtaegse
Kohus tutvunud esitatud materjalidega
a kuulanud ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning är
Fjodor Bulõgini Fjodor Bulõgini tingimisi enne tähtaega vangistusest arvamuse, leiab, et vabastamine
ei ole põhjendatud.
KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse l
äbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.
E.T kannab vanglakaristust varguste toimepanemise eest. Karistusregistri andmetel on
E.T varasemalt karistatud tingimisi ja reaalse vangistusega mootorsõiduki joobes juhtimise ja varguste tomepanemise eest. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud.
Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel elukoht . Kehtivad ja garanteeritud töökoht
distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub vabaduses kindel elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga.
Kohus leiab, et kuna isik, kes on 4 korda kriminaalkorras karistatud samuti ja määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasemad karistus
ed ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks on alkoholi tarvitamine.
Samas tuleb positiivseks lugeda, et isiku käitumine vanglas on olnud hea, tal puuduvad kehtivad dis iplinaarkaristused ts . Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega p
aremat mõju kui vabaduses viibimine.
Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.
Kohus leiab, et arvestades E.T kuriteo toimepanemise asjaolusid ( stemaatilised
sü
vargused , ei ole E.T ), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. kooskõlas karistuse mõistmise Tema vabastamine ei oleks
üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.
Kinnipeetava karistusaeg lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 3 27.03.2018 kuu. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul
puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda.
Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm
3-1-1-91- on see tingimus isikul puuduvad
06 p 8.1). Käesolevas asjas täidetud, kuna
distsiplinaarkaristus . E.T oli varem , mis ed
määratud kriminaalhooldusele ei täitnud oma eesmärki, isik jätkas vabaduses alkoholi kuritarvitamist, mille tulemusena pani toime uusi kuritegusid. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.
Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.
Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu E.T vabastamata temale Viru Maakohtu 07.09.2017 karistuse
otsusega mõistetud kandmisest enne tähtaega.
Kohtunik
Larissa Prokopenko / /