1-17-11164/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2017.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-11164 (13230106333) Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kriminaalasi Abiprokurör D.D süüdistus KarS § 213 lg 1 järgi käskmenetluses Katrin Aasmann Süüdistatav D.D

Isikukood: XXX; emakeel: vene keel; haridus:

põhiharidus; kodakondsus: määratlemata; elukoht: xxxx; töökoht: puudub; Eestis kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, 2 kehtivat väärteokaristust

Kaitsja Viktoria Ivanova RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi D.D KarS 213 lg 1 järgi ning karistada teda rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot), s.o summas 800 (kaheksasada) eurot.

KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui D.D ei pane 2- (kahe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista D.D-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 705 eurot

- määratud kaitsjale makstud tasu – 48 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud, kogusummas 753 eurot, tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena

2

summas 75,30 eurot. Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse

avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos

lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Tsiviilhagi

Välja mõista D.D-lt kannatanu Xxxxkasuks 233,42 eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX märkides selgitusena „D.D, 1-17-11164, tsiviilhagi“.

Edasikaebamise kord

Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

Asjaolud ja menetluse käik

Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 01.12.2017.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale süüdistusakti käskmenetluses D.D kohta süüdistuses KarS § 213 lg 1 järgi. Prokurör taotleb asja lahendamist käskmenetluses.

KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis puutuvalt

süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

D.D süüdistatakse selles, et tema, varalise kasu saamise eest andmete ebaseadusliku

sisestamisega pangaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute tegemiseks, teades

kannatanu Xxxx pangakaardi PIN-koodi, sisestas kannatanu pangakaardi pangaautomaati ning

võttis kannatanu pangakontolt välja sularaha või kasutades kannatanule kuuluvat pangakaarti, teades kannatanu pangakaardi PIN-koodi, sooritas tehinguid järgnevalt:

- 13.05.2013 kell 15.31 Tallinnas aadressil Kari 4 asuvast Swedbank AS-i

sularahaautomaadist HAN00091 võttis pangakontolt sularaha 215 eurot;

- 13.05.2013 Tallinnas, aadressil Sõle 71 asuvas Redery OÜ kaupluses tasus viiel korral

ostude eest summades 1,98 eurot, 1,98 eurot, 2,55 eurot, 4,34 eurot ja 0,78 eurot, kogusummas 11,63 eurot;

3

- 13.05.2013 Tallinnas, aadressil Kari 1 asuvas Araxes alkoholikaupluses tasus ostu eest

summas 4,24 eurot.

- 13.05.2013 Tallinnas Lõime tänava alguses asuvas Lõime kioskis tasus ostu eest summas

2,55 eurot, saades kokku varalist kasu sularaha väljavõtmisega summas 215 eurot ning ostude sooritamisega

summas 18,42 eurot, kokku summas 233,42 eurot, tekitades selles summas kannatanule varalist kahju.

Seega D.D , varalise kasu saamise eest andmete ebaseadusliku sisestamisega

andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega pani toime KarS § 213 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015.a. - Seega D.D pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise või

muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o. KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo).

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus

Kuriteoga tekitati varalist kahju Xxxx summas 233,42 eurot, mille ulatuses on kannatanu esitanud tsiviilhagi /tl 48/.

Tõendid

Kannatanu Xxxxavaldus ja väljavõte tema Swedbank AS pangakontost /tl 3-5/, millest

nähtuvalt 12.05.2013.a andis ta oma naabrile pangakaardi, et viimane tooks poest toitu.

Süüdistatav tõi kannatanule kilekotiga toitu, kuid kaarti süüdistatav kannatanule tagasi ei

andnud. Kahju kogusumma on 233,42 eurot. Koos avaldusega esitas kannatanu ka oma kontoväljavõtte, millest nähtub, et 13.05.2013.a on tema kontolt välja võetud 215 eurot ning kokku on sooritatud oste 18,42 euro eest; Kannatanu Xxxxütlused /tl 6-8/, millest nähtub, et 12.05.2013.a kella 12.00 ja 14.00 vahel,

viibides oma kodus Xxxx , tuli talle külla naaber D.D , kes on käinud talle mõnikord poest toitu toomas. Ka seekord küsis süüdistatav, kas kannatanul on vaja poest

midagi ning kannatanu loetles talle kaubad, mida vaja ning andis talle oma pangakaardi,

mille PIN-koodi süüdistatav juba teadis. Sama päeva õhtul tuli süüdistatav koos toidukaubaga tema juurde tagasi, kuid lahkus. Kannatanu pangakaart jäi süüdistatava kätte. 13.05.2013.a avastas kannatanu internetipangas, et tema kontolt on välja võetud 215 eurot,

mille järel lasi kannatanu konto sulgeda. Samuti on 13.05.2013.a makstud kannatanu

pangakaardiga viiel korral kaupluses Redery OÜ kogusummas 11,63 eurot, ühel korral

alkoholipoes Araxes summas 4,24 eurot ning ühel korral Lõime tn kioskis summas 2,55 eurot. Kokku on kannatanule tekitatud varalist kahju summas 233,42 eurot;

Swedbank AS 30.05.2013.a vastus päringule koos väljavõtetega sularahaautomaadi

videokaamera salvestisest /tl 10-11, 12-16/, millest nähtub kannatanu pangakaardiga 13.05.2013.a sularaha väljavõtnud isiku kujutis; Swedbank AS 12.03.2014.a vastus päringule /tl 21-22, 23-24/, millest nähtuvad kannatanu arvelduskontol ajavahemikus 13.05.-14.05.2013.a toimunud tehingud;

Kahtlustatava ütlused /tl 35-39/, millest nähtub, et ta tunnistab end süüdi temale

inkrimineeritavas kuriteos. D.D andis ütlusi, et kannatanu andis talle oma

pangakaardi ja palus tuua poest kaupa. Kannatanu juurest ära minnes kohtus ta juhututtavaga, kes jutu käigus sai teada, et tema käes on naabrinaise pangakaart. Süüdistatav võttis juhututtava soovil kannatanu pangaarvelt 215 eurot. Sel päeval käis ta ilma kannatanu

4 loata ka kannatanu pangakaardiga erinevates kauplustes ja kasutas kannatanu pangakaarti

ostude sooritamiseks. Raha kulutas enda tarbeks. Kannatanu hakkas samal õhtul talle helistama, raha tal enam ei olnud ning ta hakkas kartma, et kannatanu kaebab politseisse, mistõttu süüdistatav sõitis Lätti. Kahetseb tehtut ning on nõus kannatanule tekkinud kahju hüvitama.

Karistuse motiivid

Prokurör pidas võimalikuks süüdistatava karistamist toimepandud kuriteo eest KarS § 213 lg 1 järgi

rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 800

eurot. KarS § 73 alusel jätta mõistetav rahaline karistus 800 eurot tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui D.D ei pane 2- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub prokuröri ettepanekuga. KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab D.D süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. D.D on Eestis varem kriminaalkorras karistamata ja kehtivaid

väärteokaristusi on tal kaks, mis on seotud ühistranspordiseaduse rikkumisega. Kuigi D.D

on tekitanud oma kuritegeliku käitumisega kannatanule varalist kahju, on ta oma süüd

tunnistanud ja nõustunud tekitatud kahju kannatanule hüvitama. Ta on oma süüd tunnistanud ja

arusaanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. D.D on määratlemata kodakondsusega isik, kes

omab elukoha sissekirjutust Läti Vabariigis. Kriminaalasja toimikus oleva teatise kohaselt puuduvad andmed D.D tulude kohta, samuti puuduvad andmed temale 2016.a tehtud

väljamaksete kohta. D.D poolt esitatud avaldusest Põhja Ringkonnaprokuratuurile

nähtub, et süüdistatav kinnitab, et talle on selged käskmenetluse kohaldamise kord ja tagajärjed.

Samuti kinnitab süüdistatav, et ta omab alalist sissetulekut, töötades töövõtjana erinevates

ehitusvaldkonna firmades. Lisaks kinnitab süüdistatav, et ta soovib ning suudab kannatanule

hüvitada esitatud tsiviilhagi summas 233,42 eurot. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid,

samuti seda, et süüdistav enda ütluste kohaselt töötab, samuti asjaolu, et süüdistatav on taolise

süüteo toime pannud esmakordselt, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses. Eeltoodut arvesse võttes nõustub ka kohus, et rahalise karistuse võib

jätta KarS § 73 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui D.D ei pane 2- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kannatanu Elyna Floren on esitanud tsiviilhagi summas 233,42 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava

D.D kuritegeliku käitumise tulemusena. Süüdistatavale on saadetud 30.11.2017.a süüdistusakt, millest nähtub tsiviilhagi suurus, ja süüdistatav ei ole sellele vastu vaielnud, millest

võib järelda tema nõustumist hagisummaga. Samuti on süüdistatav avaldanud 18.11.2017.a prokuratuurile edastatud avalduses, et tahab ja soovib kannatanule tekitatud kahju summas 233,42 eurot hüvitada. Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilhagi kannatanu kasuks süüdistatavalt välja mõista.

5

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu

ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul, kuna süüdistataval tuleb hüvitada ka kannatanule tekitatud kahju, mistõttu võib kõikide rahaliste kohustuste korraga täitmine osutuda raskendatuks.

Kohus juhindub KrMS §-st 253 p 1 ja 254.

Aulike Salo Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/