3-16-2345/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtu menetluses on S.S.a kaebus Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) kutsekomisjoni 05.07.2016 otsuse (kaebajat puudutavas osas) ja EEL 24.10.2016 vaideotsuse tühistamiseks ning EEL kutsekomisjoni kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Kuigi kaebaja ei ole menetluse lõpetamise avaldusele lisanud kinnitust, et ta on teadlik kaebusest
Legislator headnote
AI generated3-16-2345/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: jt) põhjendatud, ei pea kohus otstarbekaks anda vastustajale (vastavalt HKMS § 153 lg-le 2) menetlustähtaega seisukoha ja/või menetluskulude nimekirja esitamiseks.
Full text
1(2)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 18.12.2017, Tallinn Haldusasja number 3-16-2345 Haldusasi S.S.a kaebus Eesti Ehitusinseneride Liidu kutsekomisjoni 05.07.2016 otsuse ning Eesti Ehitusinseneride Liidu 24.10.2016 vaideotsuse tühistamiseks ja Eesti Ehitusinseneride Liidu kutsekomisjoni kohustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: S.S., volitatud esindaja v-adv Raul Talts Vastustaja: mittetulundusühing Eesti Ehitusinseneride Liit, volitatud esindaja v-adv Raini Nõu Menetlustoiming Kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmine, menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu kaebusest loobumine ja lõpetada haldusasja menetlus.
2. Poolte võimalikud menetluskulud jätta nende endi kanda.
3. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja hoiatused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Tallinna Halduskohtu menetluses on S.S.a kaebus Eesti Ehitusinseneride Liidu (EEL) kutsekomisjoni 05.07.2016 otsuse (kaebajat puudutavas osas) ja EEL 24.10.2016 vaideotsuse tühistamiseks ning EEL kutsekomisjoni kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
2. 18.12.2017 esitas kaebaja kaebusest loobumise avalduse.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 153 lg 1 esimese lause kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. HKMS § 155 lg 4 kohaselt võtab kohus loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. Kuigi kaebaja ei ole menetluse lõpetamise avaldusele lisanud kinnitust, et ta on teadlik kaebusest
2(2) loobumise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest, ei pea kohus tagajärgede selgitamist praegusel juhul vajalikuks. Kaebaja volitatud esindajaks on vandeadvokaat, mistõttu tuleb eeldada, et kaebaja on loobumise tagajärgedest teadlik.
4. Kuivõrd praegusel juhul ei saanud vastustajale tekkida menetluskulusid, mille väljamõistmine kaebajalt oleks vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (RKHK asjad nr 3-3-1-26-12, 3-3-1-50-16
jt) põhjendatud, ei pea kohus otstarbekaks anda vastustajale (vastavalt HKMS § 153 lg-le 2) menetlustähtaega seisukoha ja/või menetluskulude nimekirja esitamiseks.
5. HKMS § 108 lg 7 lause 1 kohaselt kannab kaebaja, kes loobub kaebusest, menetluskulud. Seega jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt ei oleks põhjendatud, kuna vaidlus on seotud vastustaja poolt täidetava avalik-õigusliku ülesande täitmisega, mis on vabatahtlikult võetud läbi riigihankel osalemise. Kutse andmiseks isiku kvalifikatsiooni hindamist (haridus ja töökogemus) ei saa pidada vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks (vt mittetulundusühingu koduleht: http://www.ehitusinsener.ee/meist/). Olukorras, kus eraõiguslik juriidiline isik täidab avalik-õiguslikku ülesannet, peab see isik arvestama vastavat ülesannet reguleerivate õigusaktide ning nendest tulenevate nõuetega (nt haldusakti andmise eeldused, haldusakti põhjendamise nõuded jne). Tulenevalt sellest, et kutse andmist saab pidada vastustaja üheks põhitegevuseks ei saanud kaebusele vastamisega, sh kohtuistungil tekkida selliseid menetluskulusid, mille väljamõistmine kaebajalt võiks olla põhjendatud.
6. HKMS § 104 lg 6 p 2 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui kaebaja loobub kaebusest. Kaebaja on haldusasja nr 3-16-2345 raames tasunud riigilõivu 15 eurot (maksekorralduse kviitung, tl 50). Seega on kaebuselt tasutud riigilõiv väiksem HKMS § 104 lg-s 6 nimetatud summast ja riigilõivu tagastamiseks alust ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann