2-17-8244/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

18. detsember 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-8244

Hagi ese

J.E.E. hagi E.K. OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks,

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks,

hüvitise ja puhkusetasu saamiseks ning tööandja

poolt kohustuste rikkumise, sh diskrimineerimise

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

5898 eurot 77 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J.E.E.; isikukood XXX; elukoht XXX.

Kostja: E.K. OÜ; registrikood XXX; asukoht XXX.

Kostja lepingulised esindajad: Siiri Verrev (e-post

siiri@spg.ee) ja Juri Sulin (e-post juri@spg.ee)

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt J.E.E. hagi E.K. OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks,

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise ja puhkusetasu

saamiseks ning tööandja poolt kohustuste rikkumise, sh diskrimineerimise

tuvastamiseks.

2. Tuvastada, et J.E.E. ja E.K. OÜ vahel oli töösuhe 27. juulist 2016 kuni 17.

veebruarini 2017.

3. Tuvastada, et E.K. OÜ 17. veebruaril 2017 tehtud töölepingu ülesütlemine on

tühine.

4. Lõpetada poolte tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 17. veebruarist 2017.

5. Mõista E.K. OÜ-lt J.E.E. kasuks välja 2398 eurot 77 senti (sh puhkusehüvitis 641

eurot 47 senti ja TLS § 109 lg 1 järgne hüvitis 1757 euro 30 senti). Tegemist on

brutosummaga, millelt tööandja peab kinni pidama seaduses ette nähtud maksud

ja maksed.

6. Jätta rahuldamata J.E.E. hagi E.K. OÜ vastu tööandja poolt kohustuste

rikkumise, sh diskrimineerimise tuvastamiseks.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada otsus kätte pooltele.

2/6

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. J.E.E. (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile E.K. OÜ (kostja) vastu

avalduse. Hageja palus tuvastada, et poolte vahel oli töösuhe 27. juulist 2016 kuni 17.

veebruarini 2017, kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetada

tööleping töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks

välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 4117,5 eurot ja puhkusehüvitis 746,18 eurot ning

tuvastada, et kostja on rikkunud TLS § 28 lg 2 p 11 koostoimes § 91 lg 2 p-ga 1

(diskrimineerimine).

Avalduse kohaselt on avaldaja inglise keele õpetaja. Kostja tegi hagejale 26. juulil

2016 e-kirjaga ettepaneku asuda õpetama inglise keelt. Hiljem tegi kostja ettepaneku

asuda koolitama meeskonda, arendama õppekavasid, looma internetipõhiseid

õppimisvõimalusi ja laiendama turundust. Algselt oli töötasuks kokku lepitud 10 eurot

tunnis, alates 21. novembrist oli töötasu 15 eurot tunnis. Hageja töötas keskmiselt 20

tundi nädalas. Poolte õigussuhe vastab töölepingu tunnustele. Tööandja esindaja rikkus

hageja isiklikke õigusi, koheldes hagejat ja tema perekonda lugupidamatult ja

häbistavalt ning sekkus lubamatult hageja eraellu. Ta tegi hagejale järjekindlalt

seksuaalse

tähendusega

ettepanekuid,

süüdistas

alusetult

suhetes

nooremate

naiskolleegidega ning ahistas pidevalt Facebooki kaudu ja e-kirjadega. 17. veebruaril

2017 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatati töösuhte lõpetamisest hagejaga, mida

saab käsitleda erakorralise ülesütlemisavaldusena. Ülesütlemiseks alust ei olnud.

2. Kostja vaidles avaldusele vastu. Kostja leidis, et pooltel töösuhet ei olnud. Hagejal oli

hoopis õigussuhe MTÜ-ga E.K., kellega hagejal oli sõlmitud leping vabatahtliku töö

tegemiseks. Kostja juhatuse liige on ka MTÜ E.K. juhatuse liige. Isegi kui lepingu

pooleks oleks kostja, ei ole tegemist töölepinguga. Vabatahtliku töö leping vastab

käsunduslepingu tunnustele. Isegi kui tegemist oleks olnud töösuhtega, olnuks kostjal

alus tööleping üles öelda. Hageja diskrimineerimisega seonduv nõue on arusaamatu.

3. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 19. aprilli 2017. a otsusega nr XXX

hageja avalduse osaliselt ja tuvastas, et pooltel oli töösuhe 27. juulist 2016 kuni 17.

veebruarini

2017

ja

töölepingu

erakorraline

ülesütlemine

on

tühine.

3/6

Töövaidluskomisjon lõpetas töölepingu 17. veebruarist 2017. a, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 1757,3 eurot ja puhkusehüvitise 641,47

eurot. Töövaidluskomisjon tuvastas, et kostja on hagejat kohelnud diskrimineerivalt.

Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis hageja nõude rahuldamata osas, milles

hageja palus kostjalt välja mõista hüvitised töövaidluskomisjoni väljamõistetust

suuremas summas.

4. Kostja esitas 25. mail 2017 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul töövaidlus

läbi vaadata. Täiendavalt töövaidluskomisjonis esitatud väidetele tõi kostja välja, et

hageja jättis 17. novembril läbi viimata keeleõppe loengu. Hageja käitus ebaviisakalt

18. detsembril 2016 toimunud MTÜ jõulupeol, 16. veebruaril 2017 toimunud tööalasel

koosviibimisel restoranis ning järgmisel päeval kostja turundusspetsialistiga suheldes.

Seetõttu oleks töösuhte olemasolu korral olnud TLS § 88 lg 1 p-des 3, 4 ja 6 toodud

alused töölepingu ülesütlemiseks. Hagejale saadetud e-kirjades märgitud töötasu oli

mõeldud tegelikult tasaarvestamaks hageja Edinburghi reisi kulusid, mida kandis

MTÜ.

5. 12. oktoobri 2017. a menetlusdokumendis täpsustas hageja, et tema nõuded jäävad

samaks töövaidluskomisjonile esitatud nõuetega, arvestades töövaidluskomisjoni

otsuse vaidlustamata osa. Hageja ei soovi, et kohus tuvastaks diskrimineerimise osana

seksuaalset ahistamist.

KOHTU SEISUKOHT

6. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 näeb ette, et kui

töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada

kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi

hagimenetluse korras hagina. ITVS § 24 lg 4 kohaselt ei kontrolli kohus

töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

hagimenetluses algusest peale. ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi jõustub

töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega on

töövaidluskomisjoni otsus jõustunud osas, milles töövaidluskomisjon jättis osaliselt

rahuldamata hageja nõude TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise ja puhkusehüvitise saamiseks.

Kohus menetleb hageja nõudeid osas, milles töövaidluskomisjon need rahuldas, st

nõudeid tuvastada, et poolte vahel oli töösuhe 27. juulist 2016 kuni 17. veebruarini

2017, tuvastada, et kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetada

tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1

alusel hüvitis 1757,3 eurot ja puhkusehüvitis 641,47 eurot ning tuvastada, et kostja on

rikkunud TLS § 28 lg 2 p 11 koostoimes § 91 lg 2 p-ga 1 (diskrimineerimine).

7. Kohus käsitleb esmalt küsimust sellest, kas pooltel oli töösuhe. Kostja esmane

vastuväide töösuhte olemasolule on see, et hagejal oli sõlmitud leping teise isikuga

MTÜ-ga E.K.. Kohus leiab, et töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud e-kirjade,

töövaidluskomisjonis ära kuulatud tunnistaja K.S. ütlustega ja kohtule esitatud I.N.

kirjalike ütlustega. E-kirjadest nähtub, et kogu õppetööga seonduv suhtlus hagejaga on

toimunud kostja nime alt. Selgelt on kostja juhatuse liige tunnistanud pooltel lepingu

olemasolu 8. märtsi 2017. a e-kirjas (tl 132). Nii K.S. töövaidluskomisjoni istungil

antud ütlustest kui ka kostja esitatud I.N. kirjalikud ütlustest (tl 50-52) nähtub samuti

selgelt, et nad töötasid koos hagejaga kostja juures. Teistsuguseks järelduseks ei anna

alust ka hageja ja MTÜ E.K. allkirjastatud vabatahtliku töö leping (tl 57-59). Kõigist

asjas esitatud materjalidest nähtub, et suhtlus hagejaga on toimunud inglise keeles,

4/6

kuna ta eesti keelt ei oska. Seega on usutav hageja väide, et ta lepingust vähese eesti

keele oskuse tõttu aru ei saanud. Hageja töö vabatahtliku iseloomu lükkab ümber ka

asjaolu, et kostja maksis hagejale töötamise eest, mis nähtub poolte e-kirjadest (tvk tl

7-10) ning töövaidluskomisjonis ära kuulatud tunnistajate K.S. ja H.W.E. ütlustest.

8. Kuivõrd kohus eelnevalt tuvastas, et hageja tegi kostjale tööd raha eest tuleb TLS § 1 lg

2 kohaselt eeldada, et pooltel oli töösuhe, st kostja peab tõendama, et pooltel oli mingi

muu suhe. Otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige

töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet, st millisel määral on töötaja vaidlusaluses

suhtes allutatud tööandjale ehk teisisõnu, milline on vaadeldavas suhtes töötaja

iseseisvuse määr. Just töötaja ja tööandja sõltuvussuhte suurem määr eristab

töölepingut eelkõige teistest tsiviilõiguslikest lepingutest (vt Riigikohtu 14,. juuni

2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-05, p 15). Kohus jätab tähelepanuta kostja 29.

novembril 2017 esitatud taotlused tõendite kogumiseks, kuna need on esitatud pärast

kohtu antud tähtaja möödumist ning arvestades asjaolu, et need olid esitatud, vaid 19

päeva enne kohtu määratud otsuse teatavaks tegemise aega, oleks nende menetlemine

tinginud asja lahendamise edasilükkamise. Kostja tugineb seega enda väidete

tõendamiseks selle kohta, et pooled olid sõlminud käsunduslepingu, sisuliselt üksnes

eelmainitud hageja ja MTÜ E.K. allkirjastatud lepingule. Lähtudes eelmises punktis

toodud põhjendustest, ei ole kohtu hinnangul vabatahtliku töö leping usaldusväärne

tõend hageja lepinguliste kohustuste ja lepingu iseloomu kindlaksmääramisel. Seega ei

ole kostja suutnud ümber lükata eeldust, et pooled olid sõlminud töölepingu.

Vastupidiselt nähtub esitatud tõenditest, et pooltevahelises suhtes oli töösuhtele omane

alluvussuhe, kuivõrd hageja pidi tundide andmisel järgima kostja juhiseid, mida anti

edasi õppespetsialistide kaudu. See nähtub nii kostja juhatuse liikme 20. oktoobri 2016.

a e-kirjast (tvk tl 16), K.S. ütlustest kui ka H.S. ja I.N. kirjalikest seletustest. Nimetatud

tõenditest nähtub, et pooltel ei olnud lepingut mõne konkreetse loengu või tunni

andmiseks, vaid hageja töötas kostja juures pidevalt ja andis tunde erinevatele

õpilastele, kelle kostja talle määras. Seega on kohtu hinnangul hageja esimene nõue

põhjendatud ning kohus tuvastab, et poolte vahel oli töösuhe.

9. Teiseks käsitleb kohus hageja nõuet tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. TLS §

104 lg 1 kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine, kui selleks ei ole seadusest

tulenevat alust või see ei vasta seaduse nõuetele. Kostja ütles töölepingu hagejaga üles

17. veebruari 2017. a e-kirjaga (tvk tl 20). Töölepingu ülesütlemisavaldus vastab seega

TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõuetele. Ülesütlemisavalduses ei ole küll ülesütlemist

põhjendatud, kuid see ei too TLS § 95 lg 3 kohaselt kaasa ülesütlemise tühisust.

10. Kostja on tuginenud ülesütlemise alusena järgmistele kostja rikkumistele: hageja jättis

ära 17. novembril 2016 (kostja on ilmselt ekslikult märkinud aastaks 2017) toimuma

pidanud keeleõppe loengu, hageja käitus ebaviisakalt 18. detsembril 2016 toimund

jõulupeol ning 16. veebruaril 2017 restoranis toimunud tööalasel koosviibimisel ning

käitus ebaviisakalt ja solvavalt 17. veebruaril 2017 kostja turundusspetsialisti I.N..

Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kostja soovis hagejaga töölepingut üles öelda

TLS § 88 lg 1 alusel töötajast tuleneval mõjuval põhjusel. Oma väidete tõendamiseks

on kostja esitanud I.N. ja H.S. kirjalikud ütlused.

11. I.N. kirjalike ütlustega (tl 50-52) on tõendatud, et hageja ei andnud 17. novembril 2016

keeletundi, mida ta töökohustusena andma pidi. Seda saab pidada töökohustuse

rikkumiseks. Samas ei ole mitte igasugune töökohustuse rikkumine töölepingu

ülesütlemise aluseks. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja

kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

5/6

Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse

rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi

tööandjalt oodata. Praegusel juhul ei ole kostja välja toonud, et hagejat oleks eelnevalt

hoiatatud. Tegemist ei ole kohtu hinnangul ka eriliselt raske rikkumisega, mis

õigustaks töölepingu ülesütlemist ilma hoiatamata. Lisaks ei ole kostja järginud TLS §

88 lg-t 4, mille kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada

saama. Väidetavast rikkumisest lepingu ülesütlemiseni möödus kolm kuud, mis

nimetatud rikkumise puhul ületab mõistliku aja.

12. Ülejäänud kostja poolt väidetavalt töölepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaolude

kohta kinnitavad I.N. seletused tema ja hageja konflikti 17. veebruaril 2017. Samas ei

saa kohtu hinnangul pidada seda, et hageja oli I.N. suheldes ebaviisakas, selliseks

töölepingu rikkumiseks, mis annaks aluse tööleping üles öelda. Kohus märgib, et

iseenesest ei ole välistatud, et ebaviisakas suhtumine teistesse töötajatesse võiks olla

töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, kuid selleks peab see toimuma korduvalt,

häirima töötegemist ning töölepingu ülesütlemisele peab eelnema hoiatus. Nimetatud

asjaolusid praeguses asjas tõendatud ei ole. 2016. a jõulupeo kohta sisaldavad I.N.

ütlused üksnes teistelt kuuldut ning 16. veebruari 2017. a koosviibimise kohta ei

sisaldu I.N. ütlustes midagi. H.S. kirjalikes ütlustes (tl 56) toodu ei seostu kuidagi

kostja väidetud töölepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaoludega.

13. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kostja ei ole tõendanud asjaolude esinemist, mis

andnuks alust hagejaga tööleping erakorraliselt üles öelda. Seda kinnitavad ka hageja

31. augustil 2017 kohtule esitatud tema ja kostja juhatuse liikme vahelisi Facebook’i

vestlused ja kostja juhatuse liikme pärast töölepingu ülesütlemist hagejale saadetud e-

kirjad, millest võib järeldada, et hagejaga töölepingu ülesütlemine oli seotud tema ja

kostja juhatuse liikme vaheliste isiklike suhetega. Seega rahuldab kohus hageja nõude

ja tuvastab kostjapoolse töölepingu ülesütlemise tühisuse. Kuna hageja taotles

töölepingu lõpetamist, tuleb tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetada alates ajast,

kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, st 17. veebruarist 2017.

14. Seoses töölepingu lõpetamisega TLS § 107 lg 2 alusel, tuleb kostjalt hageja kasuks

TLS § 109 lg 1 kohaselt välja mõista hüvitis. Kohus leiab, et poolte 17. novembri 2016.

a e-kirjadega ning 11. septembri 2016. a Facebook’i vestlusega (tvk tl 7-11) on

tõendatud, et kuni 17. novembrini 2016 oli hageja netotasuks kokku lepitud 10 eurot

akadeemilise tunnis eest ja pärast seda 15 eurot ning hageja koormus oli keskmiselt 20

tundi nädalas. Sellest on lähtunud ka töövaidluskomisjon hüvitiste suuruse arvutamisel.

Kostja on küll kohtule esitatud avalduses sellele vastu vaielnud, kuid ei ole esitanud

omapoolset arvestust. Kohus leiab, et töövaidluskomisjoni otsuse p-s 37 toodud

arvutuskäik vastab Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrusega kehtestatud

keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord nõuetele, mistõttu loeb kohus

tuvastatuks, et hageja keskmine kuutasu oli 1171,53 eurot. Töövaidluskomisjon on

hageja kasuks välja mõistnud hüvitise 1,5 keskmise kuutasu ulatuses Arvestades

asjaolu, et see on üksnes pool TLS § 109 lg-s 1 sätestatud eelduslikust hüvitise

suurusest ning pooled ei ole välja toonud täiendavaid asjaolusid, mis annaksid alust

hüvitise suurust muuta, ei ole kohtu hinnangul alust hüvitist täiendavalt vähendada ning

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise brutosummas 1757,3 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka puhkusehüvitise kasutamata puhkuse eest.

TLS § 71 kohaselt peab tööandja töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata

jäänud põhipuhkuse rahas. Arvestades töösuhte kestust oli hagejal õigus 16,31

6/6

puhkusepäevale. Pooled ei ole välja toonud, et hageja oleks puhkust kasutanud.

Arvestades eeltoodud põhjendusi loeb kohus hageja keskmiseks päevatasuks 39,33

eurot ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise brutosummas 641,47

eurot.

Kokku tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista 2398,77 eurot.

15. Hageja on esitanud kostja vastu ka tuvastusnõude, milles palub tuvastada kostjapoolse

lepingurikkumise, sh diskrimineerimise, kuid on samas väljendanud, et ei soovi

seejuures tugineda seksuaalsele ahistamisele. Kohus märgib, et hageja väljatoodud

asjaolud ei mahu ühegi võrdse kohtlemise seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse

seaduses toodud diskrimineerimisjuhtumi alla, välja arvatud seksuaalne ahistamine.

Seega tuleb hageja nõue diskrimineerimise tuvastamiseks jätta rahuldamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt peab tuvastusnõude

esitamiseks olema õiguslik huvi. Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb tema

õiguslik huvi tuvastamaks, et kostja on oma kohustusi tööandjana muus osas rikkunud.

Selline õiguslik huvi ei ole kohtule ka muudest hageja esitatud seisukohtadest

äratuntav. Seega jätab kohus selle nõude tuvastushuvi puudumise tõttu rahuldamata.

16. Kohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb hagi osalise rahuldamise tõttu jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus

põhjendatud arvestades asjaolu, et täpset hagi rahuldamise proportsiooni erinevate

nõuete tõttu ei ole võimalik kindlaks määrata, ning poolte positsiooni õigussuhtes

töötaja ja tööandjana.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik