2-14-5163/76 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-5163

Tsiviilasi

Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri hagi

Sergei Šarovi vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

140 145,58 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 7. oktoobri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Šarovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

28. november 2017

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Sergei Šarov (ik: XXX), esindaja Igor

Sumarok

Vastustaja (hageja): Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis)

(rk: 10547320) pankrotihaldur Tarmo Villman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 7. oktoobri 2015 otsus hagi täieliku rahuldamise ning

menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus ja lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada OÜ SVŠ Veod (pankrotis) hagi osaliselt ning mõista Sergei Šarovilt OÜ

SVŠ Veod (pankrotis) kasuks välja kahju summas 19 173,49 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 09.03.2014-18.12.2017 eest summas 5843,15 eurot, kokku

25 016,64 eurot ning viivis kahjusummalt 19 173,49 eurot alates 19.12.2017 kuni kohase

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte rohkem kui

kahju summa 19 173,49 eurot.

2.2. Jätta rahuldamata OÜ SVŠ Veod (pankrotis) hagi Sergei Šarovi vastu kahju summas

110 291,25 eurot väljamõistmiseks.

2.3. Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 15% Sergei Šarovi kanda ja 85%

OÜ SVŠ Veod (pankrotis) kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 174 lg-s 4

sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

3. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 3. veebruari 2014 hagi tagamise

määrus osaliselt, s.o kohaldatud hagi tagamise abinõude summa suuruse osas, ning lugeda

alates kohtuotsuse jõustumisest hagi tagamise määrus hagi tagamise abinõude summa

suuruse osas sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Keelata Sergei Šarovil ilma OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri nõusolekuta

võõrandada oma nõudeõigust summas kuni 26 500 eurot OÜ International Veod (rk

11049564) vastu;

3.2. Keelata kolmandatel isikutel (sh OÜ Internatoinal Veod) ilma OÜ SVŠ Veod

(pankrotis) pankrotihalduri nõusolekuta Sergei Šarovile või tema poolt nimetatud

isikutele vara üleandmine või täita rahalist kohustust summas kuni 26 500 eurot.

3.3. Määrata rahasummaks 26 500 eurot, mille maksmisel Rahandusministeeriumi

arvelduskontole või sama summa ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamine

tühistatakse.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihaldur (hageja) esitas 02.02.2014 maakohtule

Sergei Šarovi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt OÜ SVŠ Veod (pankrotis)

(võlgnik) kasuks välja 129 464,74 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1

sätestatud määras põhivõlalt (129 464,74 eurot) alates hagimaterjalide kättesaamisele

järgnevast 31. päevast kuni põhinõude täimiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas Viru Maakohus 27.03.2013 määrusega tsiviilasjas

nr 2-13-7479 välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tarmo Villmani. Võlgniku

juhatuse liikmeks on alates 1999. aastast kostja, kes on ka võlgniku ainuomanik. Harju

Maakohtu 25.05.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-16395 tunnistati kostja süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi ja võlgnik KarS § 386 lg 2

(KarS § 3891 lg 3) järgi. Võlgnikule mõisteti rahaline karistus 19 173,49 eurot. Tallinna

Ringkonnakohus tühistas 04.11.2011 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning kostja ja võlgnik

mõisteti süüdi vastavalt KarS § 386 lg 1 ja Kars § 386 lg 2 järgi, s.o maksudeklaratsioonides

valeandmete esitamises, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem

maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ning mille tulemusel jäi maksudena

laekumata alusetult enam kui 500 000 krooni (kokku 2 908 396 krooni). Riigikohus keeldus

20.01.2012 määrusega kassatsiooni menetlusse võtmast ja kriminaalasjas nr 1-08-16395 tehtud

otsus on jõustunud. Maksu- ja Tolliamet on 17.06.2010 maksuotsusega kohustanud võlgnikku

tasuma 3 562 157 krooni, sh käibemaksu 1 182 713 krooni ja tulumaksu 2 379 444 krooni.

Kriminaalasja nr 1-08-16395 menetluses on tuvastatud, et kostja, olles võlgniku juhatuse liige,

oli seetõttu äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 ja § 183 järgi vastutavaks isikuks äriühingu juhtimise

ja esindamise ning raamatupidamise korraldamise ja raamatupidamisandmete õigsuse eest ning

tema kohustuseks oli esitada ettevõtte maksuaruandlust vastavalt maksukorralduse seaduse

(MKS) § 8 lg-le 1. Samuti oli kostja alates 01.05.2004 jõustunud käibemaksuseaduse (KMS)

§ 11 lg 1; § 13 lg 1; § 20 lg-te 1, 3 ja § 29 lg 1 alusel vastutav äriühingu ettevõtluse tulemusena

tekkivalt käibelt käibemaksu arvestamise, tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamise,

käibedeklaratsioonide esitamise ja käibemaksu tasumise eest. Eesmärgiga vähendada

tasumisele kuuluvat käibemaksusummat, esitas kostja Maksu- ja Tolliametile võlgniku

käibedeklaratsioonides kavatsetult valeandmeid maksustamisperioodide juuni 2004 kuni

september 2004 ja juuni 2005 kuni mai 2006 kohta. Samuti oli kostja võlgniku juhatuse

liikmena vastutav tulumaksuseaduse (TuMS) (alates 01.01.2000 jõustunud, koos hilisemate

muudatustega) § 54 lg-te 2 ja 4 alusel, TuMS §-des 49-53 sätestatud tulumaksu kohta õigete

andmete esitamise eest eelneva kalendrikuu kohta, järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks.

Samuti oli kostja TuMS § 54 lg 4 alusel kohustatud kandma §-de 48–53 alusel maksmisele

kuuluva

tulumaksu

maksuhalduri

(Maksu-

ja

Tolliameti)

pangakontole

hiljemalt

maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Eesmärgiga vähendada

tasumisele kuuluvat maksusummat, esitas kostja maksuhaldurile kavatsetult valeandmeid

võlgniku tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksustamisperioodide juuli 2004 kuni

november 2004 ja juuli 2005 kuni juuni 2006 kohta. Võlgnik tegi perioodil 21.07.2004 kuni

13.06.2006 väljamakseid OÜ-le Palermo Grupp ja OÜ-le Ramsarto Grupp 7 578 457 krooni

ning väljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu

TuMS (kehtib alates 01.01.2000) § 51 lg 2 p-de 3, 5 tähenduses. Tallinna Ringkonnakohtu

04.11.2011

otsusega

on

tuvastatud,

et

kostja

ja

võlgniku

poolt

tulu-

ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides ettevõtlusega mitteseotud kulude deklareerimata jätmisega on

riigil saamata jäänud tulumaksu 1 725 683 krooni (2 379 444 – 653 761), s.o 110 291,25 eurot.

Kostja on rikkunud juhatuse liikmele äriseadustikust, maksukorralduse seadusest,

tulumaksuseadusest ja käibemaksuseadusest tulenevaid kohustusi ning tekitanud sellega

võlgnikule kahju, mis seisneb kohustuses tasuda riigile tulumaksu 110 291,25 eurot ja

võlgnikule määratud rahalises karistuses 19 173,49 eurot, kokku 129 464,74 eurot.

Juhuks kui kostja esitab hagile aegumise vastuväite, märkis hageja, et kostja on rikkunud

ÄS § 187 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35 tulenevat hoolsuskohustust

võlgniku suhtes ning on lasknud nõudel enda vastu aeguda. TsÜS § 37 lg 4 järgi juriidilise isiku

juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.

Kostja, olles teadlik oma rikkumistest võlgniku suhtes perioodil 2004–2006, oleks pidanud

enne rikkumistest viie aasta möödumist kas asuma kahju hüvitama, andma välja võlatunnistuse

kahju võlgnikule hüvitamise kohta, leppima kokku uues aegumistähtajas või esitama võlgniku

nimel nõude kostja vastu. Kostja nimetatud tegusid teinud ei ole. Kostja tegevusetus on

käsitletav raske hooletusena.

2. Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hagi on ÄS § 187 lg 3 alusel aegunud. Samuti puuduvad

alused, mis annaksid hagejale või hageja võlausaldajatele õiguse esitada hagi kostja vastu.

12.12.2012 sõlmitud lepinguga nr 13-7/262-3-1 võttis kostja endale võlgnikuga solidaarse

kohustuse võlgniku maksuvõla 603 769,87 eurot tasumise eest summas 60 000 eurot. Leping

on sõlmitud hagiavalduses nimetatud maksuvõlgnevuse tasumiseks. Kostja täidab võetud

kohustust. 05.02.2013 tsiviilasjas nr 2-12-54694 sõlmitud kompromissi kohaselt tunnistas

kostja solidaarselt võlgnikuga võlgnevust võlausaldaja AS SEB Liising ees summas

49 356,03 eurot. Kostja täidab võetud kohustust. 12.12.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-4573

jättis kohus võlausaldaja AS Swedbank Liising hagi kostja kui võlgniku käendaja vastu

rahuldamata. Seega kostjal on võlausaldajatega kehtivad kokkulepped ning hagi on suunatud

õigusvastase ja topelt rahalise kohustuse panemisele kostjale. Hageja tekitab oma õigusvastase

tegevusega võlausaldajatele kahju.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 7. oktoobri 2015 otsusega hagi ning mõistis S. Šarovilt välja

Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) kasuks 129 464,74 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intress

+ 8% aastas) põhivõlalt (129 464,74 eurot) alates hagimaterjalide kättesaamisele järgnevast

31. päevast kuni põhinõude täimiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt välja

Osaühingu SVŠ Veod (pankrotis) kasuks menetluskulud 25 eurot ja viivise menetluskuludelt

(25 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Harju Maakohtu 25.05.2011 otsusega kriminaalasjas

nr 1-08-16395 ja selle otsuse kohta tehtud kõrgemate kohtute otsustega tunnistatud võlgnik

süüdi KarS § 386 lg 2 (KarS § 3891 lg 3) järgi ning mõistetud talle rahaline karistus

19 173,49 eurot. Rahaline karistus on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue TsÜS § 157

lg 1 mõttes. Tulumaks 110 291,25 eurot on võlgnikule määratud Maksu- ja Tolliameti

17.06.2010 maksuotsusega. Haldusakt on jõustunud ja täidetav. Täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 2 lg 1 p 12 kohaselt on täitedokumendiks, mis kuulub täitmisele TMS-s sätestatud

korras, ka maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise

kohta. Seega tegemist on samuti TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud nõudega. Maakohus leidis,

tuginedes Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-4-14 (p 11), et hageja nõuete

aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 1 alusel kümme aastat, st hagi ei ole aegunud.

Hinnates, kas kostja võlgniku juhatuse liikmena vastutab võlgnikule tekitatud kahju eest,

tugines maakohus Riigikohtu seisukohtadele tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10 (p-d 10, 11). Kahju

hüvitamiseks peab hageja tõendama, et kostja on oma kohustust rikkunud, et võlgnik on saanud

kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Hageja on need asjaolud tõendanud

Harju Maakohtu 25.05.2011 otsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2011 otsusega

kriminaalasjas nr 1-08-16395 ning Maksu- ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsusega.

Kostja ei ole vastutusest vabanemiseks ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi tõendanud, et ta on oma

kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus arvestas Riigikohtu seisukohaga ja

asus seisukohale, et kostja osaühingu juhatuse liikmena peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma

kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse

liikmed, sh kostja, TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste

juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu

põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620.

Kostja kõikide nende nõuete täitmist tõendanud ei ole, mistõttu maakohus rahuldas hagi.

Põhjendatud on ka hageja viivisenõue.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. S. Šarov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 7. oktoobri 2015 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja

kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei ole maakohus kõiki tõendeid ja kostja vastuväiteid analüüsinud ning on jätnud asja

sisuliselt hindamata, rikkudes menetlusõiguse norme (TsMS § 436 lg 1; § 442 lg 8; § 232 lg 1).

Kohus on üle hinnanud kriminaalmenetluses tehtud otsuste tähendust tsiviilkohtumenetluses.

Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest (3-2-1-41-05, p-d 24, 25; 3-2-1-72-09), ei ole kohtuotsused

kriminaalasjas nr 1-08-16395 ning Maksu- ja Tolliameti maksuotsus piisavaks tõendiks selle

kohta, et kostja on oma kohustust rikkunud, et võlgnik on saanud kahju ning et rikkumise ja

kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja vastutust kinnitavad asjaolud tuleb kindlaks teha

tsiviilkohtumenetluses ning selleks peab kohus hindama kõiki tõendeid ja asjaolusid;

2) jättis kohus arvestamata, et juhatuse liige vabastatakse vastutusest juhul, kui ta täidab osanike

juhised. Sel juhul loetakse, et juhatuse liikme tegevus on osanike huvides, st ka äriühingu

huvides. Kuna kostja oli võlgniku juhatuse ainuliige ja ainuosanik, tekitati väidetav kahju mitte

võlgnikule, vaid võlgniku osanikule ehk kostjale, ning kostja tegevus on võlgniku ainuosaniku

poolt heaks kiidetud. Seega kostja vastutus on välistatud ja vastutuse puudumist kinnitavad ka

Riigikohtu seisukohad kriminaalasjas nr 3-1-1-52-14;

3) jättis kohus analüüsimata kostja väiteid ja tõendeid selle kohta, et kostja ainuosaniku poolt

heakskiidetud tegevusega ei ole ühelegi võlausaldajale kahju tekitatud. Kostja võttis 12.12.2012

sõlmitud lepinguga nr 13-7/262-3-1 endale võlgnikuga solidaarse kohustuse võlgniku

maksuvõla 603 769,87 eurot tasumise eest summas 60 000 eurot. Leping on sõlmitud hagis

nimetatud maksuvõla tasumiseks. Kostja täidab kohustust. Tsiviilasjas nr 2-12-54694

05.02.2013 sõlmitud kompromissi kohaselt tunnistas kostja solidaarselt võlgnikuga võlgnevust

võlausaldaja AS SEB Liising ees summas 49 356,03 eurot. Kostja täidab kohustust. 12.12.2013

otsusega tsiviilasjas nr 2-11-4573 jättis kohus võlausaldaja AS Swedbank Liising hagi kostja

kui võlgniku käendaja vastu rahuldamata. Eelnimetatud asjaolud välistavad kostja vastutuse ja

hagejal puudub õigus esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue;

4) ei ole varem keegi kostja vastu kahju hüvitamise nõudeid esitanud;

5) ei saa nõustuda kohtu aegumise käsitlusega. Täitedokumendid, millega oleksid kinnitatud

võlgniku nõuded kostja vastu, puuduvad. Olukorras, kui juhatuse liikme tegevus on omaniku

poolt heaks kiidetud, on välistatud, et äriühing esitab juhatuse liikme vastu nõude, mille

aegumistähtaeg on 10 aastat. Harju Maakohtu 25.05.2011 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

04.11.2011 otsus kriminaalasjas nr 1-08-16395 ning Maksu- ja Tolliameti 17.06.2010

maksuotsus on tehtud võlgniku suhtes. Äriühingu suhtes tehtud otsust ei saa automaatselt

esitada juhatuse liikme vastu. Seega TsÜS § 157 lg 1 asjas ei kohaldu. Hagi kohaselt esitas

kostja, olles võlgniku juhatuse liikmeks, maksuhaldurile valeandmed võlgniku tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksustamisperioodidel juuli 2004 kuni november 2004 ja

juuli 2005 kuni juuni 2006. Olukorras, kus juhatuse liige esitas andmed osaniku nõusolekul, oli

osanikul viis aastat aega, et otsustada, kas esitada juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõue.

Kui osanik (kostja) otsustas jätta juhatuse liikme (kostja) vastu kahju hüvitamise nõude

esitamata, on juhatuse liikme vastutus välistatud ja väidetav nõudeõigus aegunud.

5. OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihaldur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb

selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) tõendavad kohtuotsused kriminaalmenetluses nr 1-08-16395 ning Maksu- ja Tolliameti

17.06.2010 maksuotsus kostja poolt tahtlikku hoolsus- ja lojaalsuskohustuse järgimata jätmist

ehk kohustuste rikkumist, kahju suurust ning nimetatute vahelist põhjusliku seost;

2) tuleb apellatsioonkaebuses esitatud uus asjaolu, et kostja vastutus on välistatud, kuna kahju

tekitanud tehinguks oli osaniku nõusolek, jätta tähelepanuta. Kostja ei ole uue asjaolu esitamise

lubatavust TsMS § 652 lg 4 järgi põhjendanud. Kostja ei ole osaniku nõusoleku andmist ka

tõendanud ning samuti jääb selgusetuks, millisel õiguslikul alusel vabastab osaniku nõusolek

juhatuse liikme hoolsuskohustuse mittetäitmiseks juhatuse liikme vastutusest. Kostja viited

Riigikohtu seisukohtadele otsuses nr 3-1-1-52-14 ja KarS §-le 201 ei ole asjakohased;

3) ei ole väide, et kohus jättis analüüsimata kostja väited ja tõendid selle kohta, et kostja

ainuosaniku heakskiidetud tegevusega ei ole ühelegi võlausaldajale kahju tekitatud, asjakohane.

Kahju kannatajaks on võlgnik, kelle kasuks taotletakse kahjuhüvitise väljamõistmist;

4) ei ole asjakohane ka väide, et varem ei ole keegi kostja vastu kahju hüvitamise nõudeid

esitanud. Iga isik valib ise, kas ja kuidas ta oma rikutud õigusi kaitsta soovib;

5) juhul kui kohus asub seisukohale, et kostja juuli 2004 kuni juuni 2006 tegevuse osas nõude

esitamine on aegunud, siis tuleb kohtul võtta seisukoht hagis esitatud väite osas, et kostja, olles

teadlik oma rikkumistest perioodil 2004–2006, oleks pidanud enne viie aasta möödumist

rikkumistest kas asuma kahju hüvitama, andma välja võlatunnistuse kahju võlgnikule

hüvitamiseks, leppima kokku uues aegumistähtajas või esitama võlgniku nimel kostja vastu

nõude. Kostja on oma tegevusetusega tekitanud võlgnikule kahju, sest on lasknud aeguda

nõudel, mille alusel tuli kostjalt mõista võlgniku kasuks välja 129 464,74 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus, millega rahuldati hagi täielikult ning

mõisteti S. Šarovilt OÜ SVŠ Veod (pankrotis) kasuks välja 129 464,74 eurot, viivis VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras, jäeti menetluskulud S. Šarovi kanda ning mõisteti S.Šarovilt OÜ SVŠ

Veod (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 25 eurot ja viivis menetluskuludelt, tuleb

tühistada.

Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning mõistab S. Šarovilt

OÜ SVŠ Veod (pankrotis) kasuks välja kahju 19 173,49 eurot ja viivise ning jätab OÜ SVŠ

Veod (pankrotis) hagi 110 291,25 euro nõudes rahuldamata. Ühtlasi tühistab ringkonnakohus

maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas.

Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

7. Hagiavalduse kohaselt on S. Šarov rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tekitanud sellega

OÜ-le SVŠ Veod (pankrotis) kahju kokku 129 464,74 eurot. Kahju koosneb riigil saamata

jäänud tulumaksust summas 110 291,25 eurot ja OÜ-le SVŠ Veod määratud rahalisest

karistusest summas 19 173,49 eurot.

Hageja on seejuures tuginenud Harju Maakohtu 25.05.2011 jõustunud otsusele kriminaalasjas,

millega S. Šarov tunnistati süüdi KarS § 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) järgi ning OÜ SVŠ Veod

KarS § 386 lg 2 (KarS § 3891 lg 3) järgi. OÜ-le SVŠ Veod mõisteti karistuseks rahaline karistus

19 173,49 eurot.

8. Hagiavaldusest nähtuvalt on S. Šarov rikkunud juhatuse liikme kohustusi sellega, et esitas

maksuhaldurile kavatsetult valeandmeid OÜ SVŠ Veod tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides

maksustamisperioodi juuli 2004 kuni november 2004 ning juuli 2005 kuni juuli 2006 eest.

Harju Maakohtu 25.05.2011 jõustunud otsusest kriminaalasjas (I kd, tl 33) nähtub, et S. Šarov

pani nimetatud teod toime ajavahemikul 20.08.2004-09.06.2007.

Kostja esitas maakohtu menetluses vastuväite, et hageja nõue on ÄS § 187 lg 3 järgi aegunud.

Maakohus jättis kostja aegumise vastuväite rahuldamata ning leidis, et aegumisele kohaldub

TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg. Maakohus põhjendas TsÜS § 157

lg 1 kohaldamist sellega, et Maksu- ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsusega on kohustatud

OÜ-t SVŠ Veod tasuma tulumaksu 2 379 444 krooni.

Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.

Maksu- ja Tolliameti 17.06.2010 maksuotsusega (I kd, tl 117-125) kohustati OÜ-t SVŠ Veod,

mitte S. Šarovit, tasuma tulumaksu 2 379 444 krooni. Kuna nimetatud maksuotsust ei ole tehtud

S. Šarovi suhtes, siis on maakohus kohaldanud valesti TsÜS § 157 lg-t 1 ja põhjendamatult

leidnud, et hageja nõue ei ole aegunud.

ÄS § 187 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui

osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud

aegumistähtaega.

Asja materjalidest ei nähtu ja hageja ei ole tuginenud sellele, et OÜ SVŠ Veod (pankrotis)

põhikirjas või kokkuleppel S. Šaroviga oleks ette nähtud muu aegumistähtaeg.

Riigikohus on mitmes lahendis (näiteks Riigikohtu 08.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-191-

12) asunud seisukohale, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat,

mida tuleb TsÜS § 37 lg 4 järgi arvutada alates kohustuse rikkumisest. Samas on Riigikohus

märkinud, et juhatuse liikme vastu esitatavale kahju hüvitamise nõudele ei kehti TsÜS § 146

lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg. 09.04.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-18-08

märkis Riigikohus, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaega (viis aastat) ei saa

eristada sõltuvalt sellest, kas äriühing on hiljem pankrotistunud või mitte.

Asja materjalide kohaselt on S. Šarovile etteheidetavad juhatuse liikme kohustuste rikkumised

pandud toime 20.08.2004-09.06.2007 ning hagi esitati maakohtule 02.02.2014. Kuna hagi

esitati maakohtule pärast viie aasta möödumist kohustuste rikkumisest ja kostja esitas aegumise

vastuväite, siis on hageja TsÜS § 142 lg 1 järgi kaotanud õiguse nõuda kahju hüvitamist

summas 110 291,25 eurot seoses S. Šarovi poolt TuMS § 54 lg-tes 2 ja 4 sätestatud kohustuste

rikkumisega.

Seetõttu tuleb hageja nõue 110 291,25 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada.

Hageja on esitanud muu hulgas väite, et kuna kostja teadis oma rikkumistest perioodil 2004-

2006, oleks kostja pidanud enne viie aasta möödumist asuma kas kahju hüvitama, andma

võlatunnistuse, leppima kokku uues aegumistähtajas või esitama võlgniku nimel kostja (enda)

vastu kahju hüvitamise nõude. Kuna kostja selliselt ei käitunud ja lasi nõudel aeguda, siis on

tegemist hoolsuskohustuse rikkumisega, mis ei ole aegunud. Hageja seisukohast lähtuvalt on

kostja selline tegevus toimunud perioodil 03.02.2009-02.02.2014. Ringkonnakohus leiab, et

hageja eelmärgitud väide ei ole õige.

Harju Maakohtu 25.05.2011 otsusest nähtuvalt esitati kriminaalasjas tsiviilhagi OÜ Rekkur ja

OÜ SVŠ Veod vastu ning see võeti Maksu- ja Tolliameti poolt tagasi, kuna maksudena

laekumata summat nõudis riik sisse maksumenetluse käigus. Samas ei nähtu eelnimetatud

kohtuotsusest, et kriminaalmenetluses oleks tsiviilhagi esitatud S. Šarovi vastu. Seetõttu ei saa

olla tegemist aegumise peatumisega TsÜS § 160 tähenduses.

9. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt veel kahju 19 173,49 euro väljamõistmist ning

põhjendas seda sellega, et kostja vastutab OÜ-le SVŠ Veod kriminaalasjas määratud rahalise

karistuse eest.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled ja maakohus nimetatud nõuet aegumise seisukohalt

eristanud ja käsitlenud seda ühtse kahju hüvitamise nõudega.

Ringkonnakohus leiab, et nimetatud nõudele ei kohaldu ÄS § 187 lg-s 3 sätestatud

aegumistähtaeg, millele tugines kostja, samuti ei kohaldu antud juhul ka TsÜS § 157 lg-s 1

sätestatud aegumistähtaeg, mida kohaldas maakohus.

Kuna kostja esitas aegumise vastuväite, siis tulenevalt TsMS § 438 lg-s 1 sätestatust peab

ringkonnakohus lahendama esmalt nõude aegumise küsimuse.

OÜ-le SVŠ Veos mõisteti rahaline karistus 19 173,49 eurot Harju Maakohtu kriminaalasjas

25.05.2011 tehtud jõustunud otsusega. Ringkonnakohus märgib, et kuna nimetatud kohtuotsuse

tegemise aeg ei sõltunud kostjast, siis on põhjendamatu arvestada aegumistähtaega alates kostja

poolt kohustuste rikkumisest ning seetõttu ei ole aegumisele kohaldatav ÄS § 187 lg-s 3

sätestatud aegumistähtaeg. Samas ei ole kohaldatav ka TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatud

aegumistähtaeg, kuna rahaline karistus mõisteti OÜ-le SVŠ Veod, mitte S. Šarovile.

Ringkonnakohus leiab, et tegemist on deliktilise kahju hüvitamise nõudega ning aegumisele

kohaldub TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg.

Praegusel juhul tunnistati nii S. Šarov kui OÜ SVŠ Veod süüdi maksukuriteos ((vastavalt KarS

§ 386 lg 1 (KarS § 3891 lg 1) ja KarS § 386 lg 2 (KarS § 3891 lg 3) järgi)) ning OÜ SVŠ Veod

selles, et OÜ SVŠ Veod nimelt esitas äriühingu huvides tema juhatuse liige S. Šarov tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid ajavahemikul 20.08.2004-

09.06.2007.

Ringkonnakohus leiab, et KarS § 386 (KarS § 3891), mis sätestavad vastutuse

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise eest, on ühtlasi käsitletavad deliktiõiguslike

kaitsenormidena. Nende eesmärk on kaitsta riiki sellise kahju eest, mis võib tekkida, kui riik ei

saa talle kuuluvast maksunõudest õigeaegselt tõest teavet. Eelnimetatud maksukuritegude

koosseisud panid äriühingu juhatuse liikmele riigi kui äriühingu maksuvõlausaldaja ees isikliku

kohustuse järgida äriühingu maksudeklaratsioonide esitamisel riigi varalisi huve. Sellise

kohustuse rikkumine on vaadeldav õigusvastase teona VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses ning

sellest järelduvalt kohaldub hageja 19 173,49 euro suurusele kahju nõudele TsÜS § 150 lg-s 1

sätestatud kolme aastane aegumistähtaeg.

Kuna hagi esitati maakohtule 02.02.2014, siis ei ole hageja nimetatud nõue aegunud. Selles

osas tuleb muuta maakohtu põhjendusi.

10. Riigikohus on 17.10.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13 asunud seisukohale, et kui

juhatuse liige paneb toime maksusüüteo (KarS § 3891, KarS § 3892), siis võib äriühingule

tekitatud kahju väljenduda eelkõige äriühingult välja mõistetud maksuintressides, maksusüüteo

eest äriühingule mõistetud rahalises karistuses ja muudes kulutustes, mida äriühing ei oleks

pidanud tegema, kui juhatuse liige oleks toiminud kooskõlas seadusega.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on hageja nõue kostjalt 19 173,49 euro väljamõistmiseks

kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud eesmärgiga, sest juhul, kui kostja ei oleks maksusüütegu

toime pannud, ei oleks OÜ-le SVŠ Veod rahalist karistust mõistetud. Tähendust ei ole siinjuures

sellel, et seoses OÜ SVŠ Veod pankrotistumisega ei ole rahalist karistust täidetud.

Ülaltooduga loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et OÜ-le SVŠ Veod (pankrotis) tekitatud kahju

suuruseks on OÜ-le SVŠ Veod maksusüüteo eest mõistetud rahaline karistus 19 173,49 eurot

ning see kahju on põhjuslikus seoses maksusüüteos kirjeldatud kostja käitumisega

(maksuhaldurile valeandmete esitamine).

Hageja nõue kostjalt 19 173,49 euro väljamõistmiseks tuleb seetõttu rahuldada.

Maakohtu 13.08.2015 istungil on hageja kinnitanud (II kd, tl 60 pöördel), et rahalise karistuse

nõude on pankrotimenetluses esitanud Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu ning

see on tunnustatud, mida tõendab maakohtu 11.02.2014 määrus (II kd, tl 5). Nimetatud hageja

seisukohale ei ole kostja vastuväidet esitanud.

Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohtu otsuse põhjendused ei vasta TsMS § 442 lg-s 8

ettenähtud nõuetele. Samas ei anna nimetatud väide alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuna

esitatud tõenditega on tõendatud 19 173,49 euro suuruse kahju nõude rahuldamise eeldused.

Põhjendatud ei ole apellandi väide, et hageja nõuet ei saa rahuldada, kuna kostja tegevus

juhatuse liikmena toimus osanike (kostja oli äriühingu ainuosanik) huvides. Samuti ei ole

põhjendatud apellandi tuginemine 12.12.2012 lepingule (II kd, tl 8-9), kuivõrd nimetatud

lepinguga võttis kostja endale maksuvõla 60 000 eurot, mitte rahalise karistuse, hüvitamise

kohustuse. Tegemist ei ole ka aegumise katkemisega TsÜS § 158 tähenduses, kuna 12.12.2012

oli maksunõue 110 291,25 eurot aegunud.

11. Hageja nõudis kostjalt väljamõistetavalt võlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagimaterjalide kättesaamisele järgnevast 31 päevast kuni võlgnevuse

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui võlgnevuse summa.

Kostja sai hagimaterjalid kätte 05.02.2014 ning seega tuleb viivist arvestada alates 09.03.2014.

Viivise arvestus kohtuotsuse tegemise aja seisuga: võlgnevuse summa 19 173,49 eurot, viivise

arvutamise

periood

09.03.2014-18.12.2017,

viivise

summa

5843,15

eurot

(vt

www.viivisekalkulaatot.ee).

Alates 19.12.2017 kuni võlgnevuse tasumiseni on S. Šarov kohustatud tasuma viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

12. Viru Maakohtu 03.02.2014 määrusega rahuldati hageja hagi tagamise avaldus ning

S. Šarovil keelati ilma OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri nõusolekuta võõrandada oma

nõudeõigust summas kuni 140 145,58 eurot OÜ International Veod vastu. Samuti keelati

kolmandatel isikutel ilma OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri nõusolekuta S. Šarovile

või tema poolt nimetatud isikutele vara üleandmine või täita rahalist kohustust summas kuni

140 145,58 eurot. Maakohus määras rahasummaks 140 145,58 eurot, mille maksmisel

Rahandusministeeriumi arvelduskontole või sama summa ulatuses pangagarantii esitamisel

tühistatakse hagi tagamine. Maakohus lähtus hagi tagamisel hagihinnast 140 145,58 eurot.

TsMS § 386 lg 4 esimese lause kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi

jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

võlgnevuse 19 173,49 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 5843,15 eurot, kokku

25 016,64 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb TsMS § 386 lg 1

alusel osaliselt tühistada ka maakohtu hagi tagamise määrus. Kuna hagi tagamise abinõude

kohaldamise lähtus maakohus hagihinnast summast 140 145,58 eurot, siis seoses maakohtu

otsuse osalise tühistamise ja hageja nõude osalise rahuldamisega summas kokku 25 016,64

eurot, peab ringkonnakohus põhjendatuks tühistada maakohtu hagi tagamise määrus hagi

tagamise abinõude summa osas.

Arvestades seda, et kohtuotsus ei ole jõustunud ning täpselt ei ole teada kohtuotsuse täitmise

aeg, peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata hagi tagamise abinõude rahaliseks suuruseks

26 500 eurot ning vastavas osas tühistada maakohtu 03.02.2014 määrus.

13. Seoses hagi osalise rahuldamisega tuleb tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse

ja rahalise kindlaksmääramise osas.

Hageja nõudis kostjalt põhivõlgnevuse 129 464,74 eurot väljamõistmist ning tema nõue

rahuldati 19 173,49 euro ulatuses, s.o ca 15%.

Ringkonnakohus leiab, et antud juhul on põhjendatud kohaldada TsMS § 163 lg 1 teist

alternatiivi ning sellest tulenevalt jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 15%

kostja ja 85% hageja kanda.

Riigikohus asus 20.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15 seisukohale, et kui

ringkonnakohus muudab maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude

jaotust, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Sel juhul toimub

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4

sätestatud korras.

Arvestades eelnevat tuleb menetluskulude rahaline suurus määrata kindlaks maakohtul TsMS

§ 174 lg-s 4 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja